Õigus
Küsimus: Kas isal on õigus jätta suvevaheajal, mil laps on poole ajast temaga, elatis maksmata?02.05.2016
Tere, isalt on välja määratud elatise miinimum (kooliealine laps). Suvel on aga nii, et laps on ühe kuu jooksul järjest 2 nädalat kuni kuu isaga. Kas isal on õigus jätta sellel ajal, kui laps on poole ajast temaga, elatis maksmata? Kas saab nõuda emalt raha, kui laps on terve kuu isaga? Kui ei, siis kas juba määratud kohtuotsust saab muuta nii, et kui laps on vähemalt poole kuust isaga, siis isa elatist maksma ei pea ja kui laps on terve kuu isaga, peab elatist maksma ema? Kui otsus aktsepteeritakse kohtus, siis mis hetkest hakkab see kehtima? Kas hagi esitamise hetkest või kohtuotsuse tegemise hetkest?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatis on kohtu poolt välja mõistetud ja isa jätab elatise mingi perioodi eest maksmata, võib lapse ema asuda seisukohale, et isa on kohtuotsust rikkunud ja pöörduda vähemmakstud elatisraha kättesaamiseks kohtutäituri poole.
Selle olukorra vältimiseks oleks tõepoolest õige pöörduda kohtusse ja taotleda suveperioodil, kui laps viibib märkimisväärse osa ajast isaga, elatise vähendamist. Kas kohus selle nõude ka rahuldab, sõltub paljudest asjaoludest, muuhulgas sellest, kas lapse ema on võimaline kohtule tõendama, et ka ajal, mil laps viibib isa juures, tuleb tal teha lapse ülalpidamiseks jooksvalt kulutusi.
Elatist on võimalik muuta alates vastava hagi esitamisest, mitte varem.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteriühistu tohib keelduda veepüstaku remondi tõttu lõhutud minu vannitoa seina taastamisest?30.04.2016
Tere,
Minu korterit läbivas kanalisatsiooni püstikus oli avarii. Põhjuseks ütles torumees, et kehvasti tehtud toruvahetustööd. Viibisin ise samal ajal välismaal. Tuttav sisenes minu korterisse ja tuvastas, et minule ei olnud kahju tekkinud. Avarii likvideerimiseks oli aga vajalik teha minu vannitoa seina eraldi auk (on olemas luuk püstiku kontrollimiseks). Auk tehti seina ja toru remonditi. Nüüd keeldub ühistu minu seina taastamisest, viidates meie põhikirja kahele punktile:
Ühistu liige on kohustatud:
4.2.12 lubama siseneda oma korteriomandisse teistel korteriomandite omanikel, kui see on seotud mõttelise osa korrashoiuga ja juhatuse liikmel koos vastava spetsialistiga rikete kõrvaldamiseks, mis võivad kahjustada teisi korteriomandeid või elamu põhikonstruktsioone. Juhul kui korteriomanik ei võimalda siseneda teistel korteriomandi omanikel või juhatusel koos vastava spetsialistiga korteriomandisse rikete kõrvaldamiseks, siis võtab keeldunud korteriomandi omanik automaatselt endale vastutuse kahjunõuete hüvitamise osas;
4.2.13 lubama mõttelise osa korrashoiuga seotud tööde tegemist korteriomandis ja taluma oma korteriomandis nimetatud töödega tekitatud vältimatut kahju;
Kas juhatusel on alust keelduda nende põhikirja punktide alusel minu seina taastamisest? Kas juhatusel on üldse õigus keelduda minu seina taastamisest antud olukorras (kus mina olen täitnud igati omaniku kohust)? Kas on olemas mõni kohtulahend sarnase olukorra jaoks?
Tänan vastuse eest!
Minu korterit läbivas kanalisatsiooni püstikus oli avarii. Põhjuseks ütles torumees, et kehvasti tehtud toruvahetustööd. Viibisin ise samal ajal välismaal. Tuttav sisenes minu korterisse ja tuvastas, et minule ei olnud kahju tekkinud. Avarii likvideerimiseks oli aga vajalik teha minu vannitoa seina eraldi auk (on olemas luuk püstiku kontrollimiseks). Auk tehti seina ja toru remonditi. Nüüd keeldub ühistu minu seina taastamisest, viidates meie põhikirja kahele punktile:
Ühistu liige on kohustatud:
4.2.12 lubama siseneda oma korteriomandisse teistel korteriomandite omanikel, kui see on seotud mõttelise osa korrashoiuga ja juhatuse liikmel koos vastava spetsialistiga rikete kõrvaldamiseks, mis võivad kahjustada teisi korteriomandeid või elamu põhikonstruktsioone. Juhul kui korteriomanik ei võimalda siseneda teistel korteriomandi omanikel või juhatusel koos vastava spetsialistiga korteriomandisse rikete kõrvaldamiseks, siis võtab keeldunud korteriomandi omanik automaatselt endale vastutuse kahjunõuete hüvitamise osas;
4.2.13 lubama mõttelise osa korrashoiuga seotud tööde tegemist korteriomandis ja taluma oma korteriomandis nimetatud töödega tekitatud vältimatut kahju;
Kas juhatusel on alust keelduda nende põhikirja punktide alusel minu seina taastamisest? Kas juhatusel on üldse õigus keelduda minu seina taastamisest antud olukorras (kus mina olen täitnud igati omaniku kohust)? Kas on olemas mõni kohtulahend sarnase olukorra jaoks?
Tänan vastuse eest!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui korteriomanike kaasomandis olevad kommunikatsioonid asuvad nö "seina taga" juba projektijärgselt, siis minu hinnangul peab korteriühistu seina sisse rajatud ava omal kulul ka kinni ehitama. See on sama loomulik, nagu korteriühistu kohustus koristada tööde käigus tekkinud ehituspraht.
Antud olukorda sobib kõige paremini reguleerima tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahv 32, mis ütleb, et korteriühistu liikmed, samuti juhatuse liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas mul on õigus keelduda puhkusteperioodil peale 5 tööpäeva tööle minemast, teavitades tööandjale sellest kirjalikult ette?29.04.2016
Meie asutuses algab puhkuste periood ja nüüd selgus juuni töögraafikut vaadates, et olen tööl 8 päeva järjest. Osad töövahetused veel väga pikad. Kas mul on õigus keelduda peale 5 tööpäeva tööle minemast, teatades tööandjale sellest kirjalikult ka ette? Kas on võimalik sellises olukorras lõpetada tööleping ka erakorraliselt, viidates tööandjapoolsele rikkumisele?
See pole esimene kord ja tööandjaga rääkimine ei ole tulemusi andnud. Meil käis majas ka Tööinspektsioon, aga kuna meil on "topeltgraafikud" ja inspektor nägi vaid neid, mis on tööandjal, kuna töötajatega keegi ei suhelnud, siis polnud sellest käigust ka kasu, näiliselt oli ju kõik korras.
See pole esimene kord ja tööandjaga rääkimine ei ole tulemusi andnud. Meil käis majas ka Tööinspektsioon, aga kuna meil on "topeltgraafikud" ja inspektor nägi vaid neid, mis on tööandjal, kuna töötajatega keegi ei suhelnud, siis polnud sellest käigust ka kasu, näiliselt oli ju kõik korras.
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 52 sätestab iganädalase puhkeaja regulatsiooni. Töötaja peab puhkama vähemalt 48 tundi järjest seitsme päeva kohta. Summeeritud tööaja arvestuse korral on iganädalaseks puhkeajaks 36 tundi.
Seadus ei sätesta, mis ajast nimetatud seitsmepäevast perioodi lugema hakatakse. Oluline on, et mistahes seitsmepäevase ajavahemiku jooksul on töötajal iganädalast puhkeaega vähemalt 36 või 48 järjestikkust tundi.
Üldnorm on 48 tundi iganädalast puhkeaega ja summeeritud tööaja arvestuse puhul võib iganädalane puhkeaeg olla minimaalselt 36 tundi, kuid summeerimisperioodi jooksul tuleb töötajale ikkagi tagada iga seitsmepäevase ajavahemiku kohta keskmiselt 48 tundi iganädalast puhkeaega (st, et iga nädal tööandja ei saa rakendada 36 tunnist puhkeaega).
Seega tööandja peab võimaldama töötajale iganädalase puhkeaja ning pidama kinni üldisest tööaja piirangust. Kui tööandja puhkeaega ei taga, on töötajal õigus puhkeaja arvelt töötamisest keelduda.
Kui töötaja leiab, et tööandja on rikkunud töölepingut, siis on töötajal õigus tööleping erakorraliselt tööandja töökohustuste rikkumise tõttu üles öelda töölepingu seaduse § 91 lõige 2 alusel.
Erakorralise ülesütlemise põhjuseks võib olla saamata jäänud töötasu, töökiusamine, diskrimineerimine jms. Töölepingu ülesütlemise aluseks võivad olla ka muud sarnased põhjused, mis on küllalt olulised, et töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik.
Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning põhjendatud. Ülesütlemisavaldusest peaks selguma, milles seisneb tööandjapoolne kohustuste rikkumine ning miks töösuhte jätkamine ei ole võimalik.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui üks osaühing on teisele võlgu, kas siis saab ta tasuda võlga oma varaga?29.04.2016
Tere
Kui üks osaühing on teisele võlgu, kas siis saab ta tasuda võlga oma varaga?
Kui üks osaühing on teisele võlgu, kas siis saab ta tasuda võlga oma varaga?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas peaks lõppema minu töösuhe, kui arst on teinud otsuse, et treppidest ma pidevalt käia ei tohi?29.04.2016
Olen päris keerulises olukorras, sest ei tea, kuidas minu töösuhe peaks lõppema.
Eelmise aasta alguses muutis tööandja töökorraldust. Kui enne oli töötamine vaid esimesel korrusel, siis muutus tõi kaasa töötamise kolmel erineval korrusel, pideva treppidest käimisega. Oskasin ette arvata, et mulle see ei sobi, just põlvetrauma tõttu. Olen püüdnud vastu pidada, aga nüüd on asi läinud päris hulluks ja arst on öelnud, et nii enam jätkata ei saa.
Kuidas peaks lõppema minu töösuhe, kui arst on teinud otsuse, et treppidest ma pidevalt käia ei tohi? Tööandjal oleks võimalik ka nii, et töötan vaid esimesel korrusel, aga ta ei soovi seda muudatust teha. Seega väidab, et n.ö. "kergemat tööd" tal pakkuda pole. Kas on tõesti õigustatud nõudmine, et kirjutaksin ise lahkumisavalduse? Antud asutuses töötanud 11 a.
Eelmise aasta alguses muutis tööandja töökorraldust. Kui enne oli töötamine vaid esimesel korrusel, siis muutus tõi kaasa töötamise kolmel erineval korrusel, pideva treppidest käimisega. Oskasin ette arvata, et mulle see ei sobi, just põlvetrauma tõttu. Olen püüdnud vastu pidada, aga nüüd on asi läinud päris hulluks ja arst on öelnud, et nii enam jätkata ei saa.
Kuidas peaks lõppema minu töösuhe, kui arst on teinud otsuse, et treppidest ma pidevalt käia ei tohi? Tööandjal oleks võimalik ka nii, et töötan vaid esimesel korrusel, aga ta ei soovi seda muudatust teha. Seega väidab, et n.ö. "kergemat tööd" tal pakkuda pole. Kas on tõesti õigustatud nõudmine, et kirjutaksin ise lahkumisavalduse? Antud asutuses töötanud 11 a.
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui töötaja tervis ei võimalda endistel tingimustel töö jätkamist, tuleks tööandjale esitada arstitõend.
Kui töötaja esitab tööandjale arstitõendi, mille kohaselt töö ei vasta töötaja terviseseisundile, ei või tööandja lubada töötajal jätkata töötamist sellel tööl.
Esmalt, tulenevalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p 5 on töötajal õigus nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist.
Seega, kui töötaja soovib töösuhet jätkata, aga kergematel tingimustel, eeldab arstitõendi esitamine ka tööandjale avalduse esitamist kergemale tööle üleviimiseks.
Kui tööandjal ei ole võimalik pakkuda töötajale teist tööd, kohandada töökohta ümber või muuta töötaja töötingimusi või need muudatused põhjustaksid tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid, on tööandjal võimalik töötajaga tööleping töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 88 lg 1 alusel üles öelda kuna töötaja tervis ei vasta tehtavale tööle.
TLS § 88 lg 1 alusel on tööandjal õigus tööleping üles öelda TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides.
Etteteatamistähtaja võib erandlikel juhtudel jätta järgimata, kui tööandjalt ei saa mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni või kokkulepitud tähtaja saabumiseni (TLS § 97 lg 3). Näiteks kui töötaja tervis on niivõrd halb, et ei võimaldaks tal etteteatamistähtaja lõpuni töötada või ei ole tööandjal töötajale pakkuda etteteatamistähtaja lõpuni tema terviseseisundile sobivat tööd, mis töötaja tervist ei kahjustaks. Töösuhe lõppeb avalduses näidatud päeval.
Kui tööandja teist tööd ei paku ning töösuhet üles ei ütle, on töötajal kaks võimalust - öelda töösuhe TLS § 91 lg 2 alusel üles (töö on tervist kahjustav kuid tööandja ei võimalda kergemat tööd) või TLS § 91 lg 3 alusel, töötaja isikust tuleneval põhjusel ehk töötaja enda initsiatiivil.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas korteriühistu juhatuse liige saab volitada kolmandat isikut (mitte juhatuse liiget) juhatuse koosolekule?28.04.2016
Kas korteriühistu juhatuse liige saab volitada kolmandat isikut (mitte juhatuse liiget) juhatuse koosolekule?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriühistuseadus ja mittetulundusühingute seadus juhatuse koosoleku läbiviimise korda sh juhatuse liikme esindamist ei reguleeri, millest saab järeldada, et juhatuse liige ei saa volitada kolmandat isikut end juhatuse koosolekul esindama.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas hooldusõigust täielikult endale saada?28.04.2016
Olen hetkel kolme lapse ema. Esimese mehega on meil tütar. Tütar elab minu juures ja tütre isa elab Soomes, on sinna ka sisse kirjutatud. Lapse isale on kohtu poolt määratud miinimum elatisraha 145 eurot.
Praeguse hetkeni pole ta suutnud juba pool aastat seda maksta, tuues ette igasuguseid vabandusi ja ettekäändeid. Kord kuus paar päeva kui lapse isa Eestis käib, on tüdruk küll tema juures, aga isa ise ei tegele temaga vaid tegeleb lapse vanaema. On olnud ka kordi, kui tüdruku isa läheb ise küla peale tipsutama samal ajal, kui tema tütar on tema juures. Mida peaksin tegema? Elatisrahast ma väga ei hooli, aga sooviksin teada, mida peaksin tegema, et hooldusõigust täielikult endale saada.
Praeguse hetkeni pole ta suutnud juba pool aastat seda maksta, tuues ette igasuguseid vabandusi ja ettekäändeid. Kord kuus paar päeva kui lapse isa Eestis käib, on tüdruk küll tema juures, aga isa ise ei tegele temaga vaid tegeleb lapse vanaema. On olnud ka kordi, kui tüdruku isa läheb ise küla peale tipsutama samal ajal, kui tema tütar on tema juures. Mida peaksin tegema? Elatisrahast ma väga ei hooli, aga sooviksin teada, mida peaksin tegema, et hooldusõigust täielikult endale saada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa sisuliselt lapse elus ei osale, võib ühise hooldusõiguse täielik (või vähemalt osaline) lõpetamine olla põhjendatud küll.
Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus ja tasuda avalduselt riigilõiv 10 eurot. Avaldus tuleb esitada elukohajärgsele maakohtule. Avalduses peaksid olema esitatud asja lahendamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud asjaolud, menetlusosaliste kontakandmed ja Teie selgelt väljendatud nõue.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saab lahutada abielu kui elame mehega eri linnades?28.04.2016
Tere
Kuidas saab lahutada abielu kui elame mehega eri linnades? Kui palju kohtus lahutamine maksma läheb ja milliseid dokumente on vaja?
Kuidas saab lahutada abielu kui elame mehega eri linnades? Kui palju kohtus lahutamine maksma läheb ja milliseid dokumente on vaja?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elate mõlemad Eestis ja olete abielu lahutamise osas jõudnud kokkuleppele, on võimalik abielu lahutada kokkuleppel perekonnaseisuasutuses. Sellisel juhul tuleb abikaasaga ühiselt perekonnaseisuasutuses vastav avaldus teha. Enne abielulahutuse avalduse esitamist tuleb tasuda riigilõiv 50 €.
Kui abielu lahutamises osas kokkuleppele jõuda ei õnnestu, tuleb abielu lahutamiseks pöörduda kohtusse. Kohtule tuleb esitada hagiavaldus, lisada sellele abielutunnistus ja tasuda riigilõivu 100 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saan maksta mehele elatist 5 lapse eest 980 eurot, kui ise olen lapsehoolduspuhkusel ja sissetulek on 177 eurot?28.04.2016
Tere. Kohus määras meie ühised lapsed isa juurde elama ja pean viiele lapsele maksma elatist, ise kasvatan kolme last. Elatise maksmise suurus on 980 eurot kuus, tööl ma ei käi kuna olen lapsehoolduspuhkusel. Minu sissetulek on ainult 177 eurot (lasteraha). Kuhu peaks pöörduma, et seda summat vähendada, mul ei ole võimalik ju maksta nii suurt summat?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohus ei ole Teilt elatist välja mõistnud, võite laste isale maksta elatist vastavalt oma võimalustele. Kui see laste isale ei sobi, on tal võimalik pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole ja Teil on võimalik esitada oma vastuväited isa poolt nõutavale summale. Kui lapsi on mitu ja vanema majanduslik olukord on kehvemapoolne, võib olla põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas naaber võib oma sat-TV antenni paigaldada minu akna juurde?28.04.2016
12 korteriga maja, korteriühistu puudub, on haldaja. Korterid on erastatud. Naaber tahab oma sat-tv antenni paigaldada minu magamistoa akna kõrvale. Kas ma võin sellest keelduda? Paigaldaja sõnul võib see tuulise ilmaga ka ebameeldivat kolinat tekitada. Lisaks häiriks ka see mu vaadet aknast.
Kõike head!
Kõike head!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Õiguse keelata sat-tv antenni paigaldamine, annab Teile KOS § 15 lg-le 5, mille kohaselt võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ