Õigus
Küsimus: Milline oleks mõistlik korteriühistu koosolekul osalejate nõutud arv, et korduskoosolekul otsuseid vastu võtta?12.04.2016
Tere.
Oleme 45 korteriga maja ja ühistu on loomisel. Hetkel maja haldav MTÜ aitab ühistut moodustada ja nende poolt pakutud põhikirjas on punkt:
1. Üldkoosoleku korduskoosolek on pädev otsuseid vastu võtma kui osaleb 3 ühistu liiget.
Kui mitu liiget oleks siiski soovituslik?
Oleme 45 korteriga maja ja ühistu on loomisel. Hetkel maja haldav MTÜ aitab ühistut moodustada ja nende poolt pakutud põhikirjas on punkt:
1. Üldkoosoleku korduskoosolek on pädev otsuseid vastu võtma kui osaleb 3 ühistu liiget.
Kui mitu liiget oleks siiski soovituslik?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Arvestades eeltoodule lisaks ka seda, et korteriühistu pädevuspiirid on seadusega selgelt piiritletud, mis takistab korteriühistul vastu võtmast korteriomanike ühistes huvides mitteolevaid otsuseid, siis arvan, et seadusandja on kvoorumiprobleemi lahendanud parimal võimalikul moel, tagades passiivsete korteriomanike korral korteriühistu otsustusvõime ka siis, kui sellest on huvitatud kasvõi üks korteriomanik.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas elatist makstakse ka peale gümnaasiumi teise kooli õppima asumisel?12.04.2016
Lapsele on mõistetud välja elatis keskhariduse omandamiseni, mille ta omandab käesoleval aastal ning on siis 19-aastane. Kui ta plaanib sügisel teises koolis õpinguid jätkata, kas siis lapse isal on kohustus maksta elatist edasi? Kui jah, siis kas see kehtib ka sel juhul kui ta asub tööle aga jätkab õpinguid kaugõppes.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Perekonnaseadus sätestab konkreetselt, et "ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni".
Ehk siinjuures on määravaks vaid seaduses toodud vanusepiiri saabumine.
Samas, kui Teie puhul on olemas kohtuotsus, kus on konkreetselt sätestatud tingimus, mille saabumiseni tuleb elatist tasuda, siis tuleb järgida kohtuotsust. Palun kontrollige kohtuotsuse sõnastust.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas lahutada ja lastele elatisraha nõuda, kui mees elab kuskil Soomes?12.04.2016
Olen veel abielus, kuid elame lahus. Abikaasa elab aastaid Rootsis. Me ei suhtle, ühiste laste vastu huvi ta ei tunne. Lapsed elavad minuga. Soovin lahutust ja laste nime vahetust, abikaasa on jutu poolest sellega nõus olnud, aga perekonnaseisuametisse ei ilmu. Peale selle soovin elatist ja ainuhooldust lastele. Abikaasaga on suhtlemine käinud telefoni teel (tal on Soome number). Kus kohas ta Soomes elab või millega tegeleb, seda ma ei tea. Ta ei räägi. Ei tea tema aadressi, meiliaadressi, FB-d ta ei kasuta.
Olen kuulnud, et perekonnavaidlustes ei tehta tagaseljaotsuseid. Kas mul on üldse sellises olukorras mingeid võimalusi asja lahendada?
Olen kuulnud, et perekonnavaidlustes ei tehta tagaseljaotsuseid. Kas mul on üldse sellises olukorras mingeid võimalusi asja lahendada?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui vanem ei ole nõus lapse nime vahetamisega, on kohtult võimalik taotleda otsustusõigust nime vahetamiseks või ainuhooldusõigust. Viimasel juhul on Teil õigus otsustada kõiki lapsega seotud asju, sh ka muuta lapse nime. Abielu lahutamise, ainuhooldusõiguse ja elatise nõuet saab lahendada ühes menetluses.
Kostja asukoht on vajalik, et kohus saaks talle edastada menetlusega seonduvaid dokumente ning et kohus saaks küsida kostja seisukohta. Dokumentide edastamiseks on mitu varianti. Esiteks on näiteks võimalik esitada kostja lähisugulaste või teiste kostjale lähedaste isikute andmed, kelle kaudu oleks kostjal võimalik kohtuasjaga seotud info kätte saada. Kui vastavate isikute kaudu pole võimalik dokumente kostjale edastada, on Teil võimalik pöörduda politsei poole kostja elukoha kindlakstegemiseks ning paluda, et vastav info edastataks kohtule. Seejärel edastab kohus menetlusega seotud dokumendid kostjale.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas lõpetada õigesti tööleping, kui töötaja esitas erakorralise lõpetamise avalduse ja enam tööle ei tulnud?12.04.2016
Töötaja esitas erakorralise ülesütlemisavalduse ja järgmisest päevast enam tööle ei tulnud. Avaldusel on koostamise kuupäev. Tööandja ei nõustunud sellega, tegi ka sellekohase kirja töötajale.
Kuidas on õige töölepingu lõpetamise vormistamine - mis kuupäeval ja millise paragrahvi alusel? Antud juhtum on antud töötaja poolt töövaidluskomisjoni. Kas töötasu ja puhkusekompensatsioon tuleb kohe välja maksta?
Kuidas on õige töölepingu lõpetamise vormistamine - mis kuupäeval ja millise paragrahvi alusel? Antud juhtum on antud töötaja poolt töövaidluskomisjoni. Kas töötasu ja puhkusekompensatsioon tuleb kohe välja maksta?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui tööandja ei nõustu töötaja poolt väljatoodud ülesütlemise alusega, tuleb tal töölepingu ülesütlemine vaidlustada. TLS § 105 kohaselt on töölepingu ülesütlemine kehtiv, kui töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet ei esitata kohtule või töövaidluskomisjonile 30 päeva jooksul arvates ülesütlemise avalduse saamisest.
Tööandja peab töölepingu lõppemise päeval hüvitama töötajale väljateenitud, kuid veel maksmata summad (sh töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitis).
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas FIE võib oma varad ja erikontol oleva raha anda maksuvabalt üle ka MTÜ-le?12.04.2016
Kas FIE võib oma varad ja erikontol oleva raha anda maksuvabalt üle ka MTÜ-le? Kui FIE on oma varad üle andnud (kas MTÜ-le või OÜ-le) kes vastutab tegevuse jätkamise eest?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Selliste tegevuste maksustamine sõltub tehingu sisust ning maksuõiguslikult kõige soodsama laheduse leidmine eeldab asjaoludega põhjalikumat tutvumist. Teie huvidele vastava lahenduse leidmiseks soovitan Teil võtta ühendust Advokaadibüroo LMP maksuõiguse eksperdiga: partner/vandeadvokaat Kaido Künnapas, e-post kaido.kunnapas@lmp.ee, telefon 625 2000.
Kui kasutate ettevõtte ülemineku konstruktsiooni, siis jääb OÜ endiselt vastutama kõigi enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest (solidaarselt FIE-ga). Kui kasutada üksnes vara võõrandamise lepinguid, siis vastutus üldjuhul üle ei lähe ehk varasemate kohustuste eest vastutab FIE ja pärast ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest vastutab OÜ. Samas võidakse ka vara võõrandamise lepingut lugeda teatud juhtudel ettevõtte üleminekuks, millega kaasneb OÜ ja FIE solidaarne vastutus ka varasemate kohustuste eest.
Kokkuvõttes tuleb esmalt kaardistada Teie lõppeesmärgid ja võimalikud riskid (sh FIE kohustused) ning valida sellest lähtudes kõige sobivam võimalus varade üleandmiseks. Ei ole välistatud, et osutub vajalikuks sõlmida mitu eriliigilist lepingut vms. Kõigis neis küsimustes saab Teid aidata Advokaadibüroo LMP partner/vandeadvokaat Kaido Künnapas, e-post kaido.kunnapas@lmp.ee, telefon 625 2000.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas aastane tähtaeg hakkab kehtima trahvi esimese osamakse päevast või siis kui kõik makstud on?12.04.2016
Tere,
jäin mõnda aega tagasi juhilubadeta sõitmisega vahele, aga hetkeseisuga on mul ARK sõidueksam ja trahvi maksmis tähtaeg hakkab lähenema. Kui ma õigesti olen aru saanud, siis juhilubade aastane taotlemise keeld hakkab kehtima siis, kui olen trahvi ara maksnud. Küsimus siis selline, et kui ma nüüd saadan politseisse kirja, et mul ei ole võimalik seda trahvi summat korraga maksta, et sooviksin teha osamaksetena, kas sellisel juhul hakkab kehtima aastane keeld peale esimest makset või siiski siis, kui kogu trahv on makstud?
Tänan
jäin mõnda aega tagasi juhilubadeta sõitmisega vahele, aga hetkeseisuga on mul ARK sõidueksam ja trahvi maksmis tähtaeg hakkab lähenema. Kui ma õigesti olen aru saanud, siis juhilubade aastane taotlemise keeld hakkab kehtima siis, kui olen trahvi ara maksnud. Küsimus siis selline, et kui ma nüüd saadan politseisse kirja, et mul ei ole võimalik seda trahvi summat korraga maksta, et sooviksin teha osamaksetena, kas sellisel juhul hakkab kehtima aastane keeld peale esimest makset või siiski siis, kui kogu trahv on makstud?
Tänan
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas linna tasulise parkimise tsoonis võib parkida elukoha maja ees tänaval kui tegemist on õuealaga ning ei sega liiklust?12.04.2016
Tere! Kolisin hiljuti Kardiorgu A.Alle tänavale, mis on liiklusmärkide järgi täielikult õueala. Kõnniteid siin ei ole, seega pole võimalik autot kõnniteele parkida. Küll aga asub see tänav linna tasulise parkimise tsoonis. Kogu tänava peal on siin ja seal autod pargitud aia äärde nii, et need liiklust ei sega. Tegemist on siis nende autodega, mis hoovidesse lihtsalt ei mahu, kuna seal ei jagu kõigile parkimiskohti. Väidetavalt pole aastaid ükski mupolane sinna autosid torkima tulnud, sest tegemist on õuealaga. Kuid mõni eksib ikkagi vahest ära. Sain minagi siis oma klaasi vahele trahvi. Ent samal ajal parkis samal tänaval ning ka sama maja ees veel autosid. Nende klaasi vahele ei olnud miskit pandud. Asudes asja uurima, selgus, et ükski nendest autodest ei olnud ei mobiilselt ega mõnel muul moel pargitud. Põhjus lihtne - õueala ja kedagi ei sega. Helistades Muposse, sain vastuseks, et ma asun linna tasulise parkimise tsoonis, makske aga trahv ära ja jutul lõpp. Esiteks, veider on, et ühtegi teist autot polnud samal ajal trahvitud ning teiseks, kas võib tegu olla mupolasega, kes sihilikult otsib lollikesi? Juhul, kui olen ikkagi valesti käitunud, maksan loomulikult trahvi ära, aga kuidagi kummaline tundub see kõik. Ehk siis küsimus lühidalt: kas linna tasulise parkimise tsoonis võib parkida (elukoha maja ees tänaval), kui tegemist on õuealaga ning see ei sega liiklust ega ole kõnniteele pargitud (kõnniteed puuduvad)?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kui sõiduk parkis kohaliku omavalitsuse territooriumil, millel oli õiguspäraselt kehtestatud avaliku tasulise parkimise regulatsioon, siis vaatamata teeala käsitlemisena õuealana, tuleb parkimise eest tasuda. Siin ei puutu asjasse see, et sõiduk ei parkinud kõnniteel ega seganud liiklust. Viivistasu otsus ei ole trahv liiklusnõete rikkumise eest, vaid sanktsioon kohaliku maksu - parkimistasu - tasumata jätmise eest.
Küsimus: Kas lubade taotlemine jääb liiklusregistris pooleli kui hakkab kehtima karistus?11.04.2016
Kui juba oled teoorieksami ära teinud ja sõidueksamile ära registreerunud, kas siis on võimalus, et karistuse kehtima hakkamisel jääb juhiloa taotlemine pooleli või lastakse sõidueksam ära teha?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kui politseile vastulause esitada, kas siis pikeneb ka karistuse kehtimise aeg?11.04.2016
Sain väärteprotokolli ja nüüd tahan vastulauset esitada. Kas see pikendab ka karistuse kehtimise alguskuupäeva? Kuidas täpsemalt tegutseda, et pikendada karistuse kehtimisaega?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas tööandja on kohustatud peale töölepingu lõppemist töötaja e-postkasti likvideerima?11.04.2016
Tere!
Kas tööandja on kohustatud peale töölepingu lõppemist töötaja e-postkasti likvideerima? Kui jah, siis millise aja jooksul? Kui postkastile on olnud ühine ligipääs, siis kas ta võib peale töölepingu lõpetamist sinna laekunud meile lugeda?
Kas tööandja on kohustatud peale töölepingu lõppemist töötaja e-postkasti likvideerima? Kui jah, siis millise aja jooksul? Kui postkastile on olnud ühine ligipääs, siis kas ta võib peale töölepingu lõpetamist sinna laekunud meile lugeda?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Andmekaitse Inspektsioon on siiani rõhutanud, et tööandjal ei ole töösuhte lõppemisel töötaja e-postkasti avatuna hoidmiseks otsest seadusest tulenevat alust. Tööandjal on kohustus e-postkast koheselt pärast töösuhte lõppu kustutada, kui lahkuv töötaja e-postkasti avatuna hoidmiseks nõusolekut ei anna ja kui tööleping seda olukorda ei reguleeri. Kui töötaja on andnud nõusoleku, siis võib ta selle igal ajal tagasi võtta ning seejärel peab tööandja e-postkasti kustutama.
Ühise ligipääsu puhul on oluline hinnata, kas tööandjal oli töösuhte ajal lihtsalt õigus töötaja e-posti lugeda või oli e-postkast mõeldud ühiseks kasutamiseks. Kui tegemist oli üksnes töötaja e-postkastiga ning tööandjal oli töösuhte ajal sellele ligipääs, on tööandja siiski kohustatud postkasti koheselt kustutama erikokkuleppe puudumisel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee