Õigus
Küsimus: Kui suurt vanemahüvitist ma teise lapsega saan, kui pole töösuhet ja laste vahe on alla kahe ja poole aasta?26.04.2016
Tere!
Esimese lapsega kodus oleku ajal lõppes mu tähtajaline tööleping ja sellega lõppes ka töösuhe. Esimese lapse eest saadav vanemahüvitis lõpeb septembris 2016 ja teise lapse eeldatav sünniaeg on 2016 aasta lõpus. Kui suurt vanemahüvitist ma teise lapsega saan, kui pole töösuhet ja laste vahe on alla kahe ja poole aasta? Peale esimese lapse vanemahüvitise lõppu on mu ainsaks sissetulekuks lastetoetus.
Esimese lapsega kodus oleku ajal lõppes mu tähtajaline tööleping ja sellega lõppes ka töösuhe. Esimese lapse eest saadav vanemahüvitis lõpeb septembris 2016 ja teise lapse eeldatav sünniaeg on 2016 aasta lõpus. Kui suurt vanemahüvitist ma teise lapsega saan, kui pole töösuhet ja laste vahe on alla kahe ja poole aasta? Peale esimese lapse vanemahüvitise lõppu on mu ainsaks sissetulekuks lastetoetus.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kui juhtimisõigus ära võetud B kat sõidukiga kiiruse ületamise eest, kas siis peale järelkoolitust tuleb teha eksamid kõigi kategooriates?26.04.2016
Kui esmase juhiloa omajal on juhtimisõigus ära võetud kiiruse ületamise eest kolmeks kuuks ja rikkumine pandi toime B kategooria sõidukiga, siis kas peale järelkoolituse läbimist tuleb teha eksamid kõigi juhiloal olnud kategooriate kohta? (A2 liiklus + sõit ja B liiklus + sõit) A2 kategooria saadud esmase juhiloa kehtivuse ajal.
Tänan
Tänan
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas saan vaidlustada karistuse, kui tundub, et sain karistada seestõttu, et mul on varasemast kiiruse ületamisi kirjas?26.04.2016
Tere. Sõitsin ühel õhtul Tartus 23:30 üle sõpruse silla. Teisele poole silda jõudes ja silla kõrval oleval ristmikul tuli paremaalt pool kurat teab kust politsei patrull-auto ja väitis, et ma ületasin kiirust. Vaidlesin vastu loomulikult. Küsisin, et kas neil on täiendavaid tõendusmaterjale kiiruse näidu kohta. Vastasid, et ei ole. Küsisin, et kui kaua ma seda kiirust siis väidetavalt ületasin. Selle peale nad vastasid, et nad ei näinud seda.
Kui neil mingit täiendavaid tõestusmaterjale pole ja nad tegelikult isegi ei tuvastanud, et see üldse minu auto oli. Siis selle tulemusena võeti mul kuuks ajaks juhtimisõigus. Põhjusega, et mul on 4 eelnevat kiiruseületust. See pole minu arust põhjus.
Häiribki kõige rohkem see, et kus kuradi kohast nad mõõtsid ja kuidas nad tegid kindlaks, et see minu auto oli? Must auto 23:30 öösel. Patrull kirjutas kohaks sõpruse sild. Menetleja oli selle asendanud sõpruse pst.
Kui neil mingit täiendavaid tõestusmaterjale pole ja nad tegelikult isegi ei tuvastanud, et see üldse minu auto oli. Siis selle tulemusena võeti mul kuuks ajaks juhtimisõigus. Põhjusega, et mul on 4 eelnevat kiiruseületust. See pole minu arust põhjus.
Häiribki kõige rohkem see, et kus kuradi kohast nad mõõtsid ja kuidas nad tegid kindlaks, et see minu auto oli? Must auto 23:30 öösel. Patrull kirjutas kohaks sõpruse sild. Menetleja oli selle asendanud sõpruse pst.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas seadus piirab esmaste lubade taotlemist, kui sain trahvi keelava tulega tee ületamise eest?26.04.2016
Tere!
Olen saanud trahvi keelava tulega ristmiku ületamise eest. Soov on teha esmaseid juhilube. Trahvist on möödas vaid mõned kuud. Kas karistusseadustik või liiklusseadus piirab minu esmaste lubade taotlemist sellise trahvi korral?
Olen saanud trahvi keelava tulega ristmiku ületamise eest. Soov on teha esmaseid juhilube. Trahvist on möödas vaid mõned kuud. Kas karistusseadustik või liiklusseadus piirab minu esmaste lubade taotlemist sellise trahvi korral?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas abielludes leppides kokku varalahusus, on ühe poole surma puhul teisel poolel õigus pärida osa varast?25.04.2016
Tere, kas abielludes sõlmides varalahusus, on ühe osapoole surma puhul õigus pärida osa varast teisel poolel? Kui naisosapoolel on olemas kinnisvarad aga mehel mitte ja mõlemal on lapsed eelnevatest kooseludest, siis just huvitab kuidas on hiljem vara jagunemine? Aitäh
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kidas kaasomanikud oma ostueesõigust realiseerida saavad?25.04.2016
Asi puudutab ühisomandit (maja ja maa). Üks kaasomanikest on teiste kaasomanike teadmata pannud omandi müüki (avastasime juhuslikult). Kui meie (teised kaasomanikud) soovime omandit endale saada, kuidas meil oleks kõige õigem tegutseda? Meile peaks kuuluma ostueesõigus.
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kuna praegu ei ole müüja tõenäoliselt veel müügilepingut sõlminud, pole tal veel ka seadusjärgset kohustust teavitada ostueesõiguse võimalikkusest. Küll aga võite praeguses olukorras edaspidiste vaidluste vältimiseks müüjale selgitada, et Teie koos teiste kaasomanikega olete kinnisasja ostust huvitatud ning sooviksite ostueesõigust teostada.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida teha, kui ühe korteriomaniku abiaasa on kadunud ja me ei saa ilma tema nõusolekuta maja remondiga alustada?22.04.2016
Tere,
Meil majas on korteriühisus (ehk puudub korteriühistu), soovime korteriomanikega renoveerida maja pööningu arvelt. Müüme ühiskasutuses oleva pööningu korterite väljaehitamiseks ning selle arvelt on plaan restaureerida maja. Probleem on selles, et ühel korteriomanikul mitu aastat tagasi on sõlmitud abielu, kuid mees pole kunagi antud korteris elanud ja peale abielu sõlmimist sõitis Eestist minema. Keegi ei tea tema asukoha, viimaste andmete järgi ta on kuskil Venemaal. On uuritud saatkonnast, andmed puuduvad. Mees on kadunud, kuid ilma tema nõusolekuta me ei saa maja renoveerimisega edasi minna.
Mida on võimalik antud juhul teha? Tundub, et abielu oli fiktiivne. Kui naine ikka saab lahutuse mingil moel, kas see ikka annab meile võimaluse renoveerimisega pööningu arvelt edasi tegeleda?
Ette tänades
Meil majas on korteriühisus (ehk puudub korteriühistu), soovime korteriomanikega renoveerida maja pööningu arvelt. Müüme ühiskasutuses oleva pööningu korterite väljaehitamiseks ning selle arvelt on plaan restaureerida maja. Probleem on selles, et ühel korteriomanikul mitu aastat tagasi on sõlmitud abielu, kuid mees pole kunagi antud korteris elanud ja peale abielu sõlmimist sõitis Eestist minema. Keegi ei tea tema asukoha, viimaste andmete järgi ta on kuskil Venemaal. On uuritud saatkonnast, andmed puuduvad. Mees on kadunud, kuid ilma tema nõusolekuta me ei saa maja renoveerimisega edasi minna.
Mida on võimalik antud juhul teha? Tundub, et abielu oli fiktiivne. Kui naine ikka saab lahutuse mingil moel, kas see ikka annab meile võimaluse renoveerimisega pööningu arvelt edasi tegeleda?
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
1) pööningu väljaehitamisega ei kahjustata ebamõistlikult korteriomaniku huve;
2) pööningu väljaehitamisega on nõus vähemalt 2/3 elamu korteriomanikest;
3) pööningu väljaehitamisest saadav tulu vastab võõrandatava osa harilikule väärtusele võõrandamise ajahetke seisuga;
4) pööningu väljaehitamisest saadav tulu makstakse korteriomanikule või kulutatakse mõistlikult korteriomandi kaasomandi osa korrashoiuks või parendamiseks.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas see on normaalne, kui haldusfirma väidab, et ei saa raha ühistule kanda, vaid ühistu peab selle eest teenust tellima?22.04.2016
Tere.
Majas on 45 korterit. Koosolekul osales 23 esindajat. Ühistu asutamise poolt oli 20 liiget. Kas 20 häälest piisab ühistu asutamiseks? Hetkel haldab maja haldusfirma. Maja on kogunud raha remonttöödeks. Haldusfirma juht väitis koosolekul, et nende arvel olevat raha ei saa ühistu arvele kanda, vaid ühistu peab ostma nende käest teenust.
Küsimus - kas see on seaduspärane?
Majas on 45 korterit. Koosolekul osales 23 esindajat. Ühistu asutamise poolt oli 20 liiget. Kas 20 häälest piisab ühistu asutamiseks? Hetkel haldab maja haldusfirma. Maja on kogunud raha remonttöödeks. Haldusfirma juht väitis koosolekul, et nende arvel olevat raha ei saa ühistu arvele kanda, vaid ühistu peab ostma nende käest teenust.
Küsimus - kas see on seaduspärane?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Arvestades eeltoodut, siis tuleks eeldada, et korteriühistu asutamiseks Teie kortermajas, peab selle poolt olema vähemalt 23 korteri omanikud.
Mis puutub korteriomanike ühiste rahaliste vahendite ühistule üleandmise küsimust, siis tuleb arvestada, et korteriühistu registreerimisel mittetulundusühingute registris, lõpevad senise valitseja volitused automaatselt. Volituste lõppemisel kohustub valitseja korteriühistule kortermaja valitsemise käigus tekkinud rahalised vahendid (NB! sh korteriomanike võlad) üle andma.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas on lubatud parkida ametiautosid kaasomandis olevas parklas ilma kaasomanike loata?22.04.2016
Parkimiskohtade kasutuskorra kokkulepe on kinnitatud korteriomanike üldkoosoleku otsusega, iga korteriomandi ühele omanikule on eraldatud üks parkimiskoht tema isikliku sõiduvahendi parkimiseks. Osa parkimiskohti on jäetud külalistele, kuid need kohad on pidevalt hõivatud ametiautodega. Kas on lubatud parkida ametiautosid kaasomandis olevas parklas ilma kaasomanike loata?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas pean andma eksmehele korteri müügiks volikirja?21.04.2016
Abiellusime 20 aastat tagasi Eestis. Abielu kestis 2a. Enne abiellumist abikaasa elas üürikorteris, mille ta erastas tööaastatega abielu ajal. Lahutasime Soomes. Nüüd tahab eksmees müüa seda korterit ja soovib minult volitusele allkirja. Meie ei ole kunagi vara jaganud. Enne lahutust eksabikaasa kirjutas auto oma tütre nimele, ma ei teinud sellest siis probleemi. Pettis. Kas pool korterist kuulub minule? Kui ei, siis miks pean alla kirjutama volikirjale? Aitäh ja vabandan kui olen laused valesti üles ehitanud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui korter soetati abielu ajal, on tegemist ühisvaraga ja sellest tulenevalt vajab endine abikaasa korteri müümiseks Teie nõusolekut.
Teil on õigus nõuda korteri jagamist ühisvarana, näiteks leppida endise abikaasaga kokku, et Teie saate pool korteri müügist saadavast tulust. Kui abikaasaga ei õnnestu jõuda ühisvara jagamise osas kokkuleppele, on võimalik nõuda ühisvara jagamist kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand