Õigus
Küsimus: Kuidas muuta elatise summat, mis on notaris kokku lepitud?21.03.2016
Tere. Pea aasta olen maksnud kenasti lapsetoetust. Summas 720 eurot. Nüüdseks hakkab ex saatma erakorralisi kulusid, mida tahab, et maksaksin lisaks. Samas olen palgas alla liikunud. Pole need head ajad lihtsalt enam. Lisaks niinimetatud ekstratele lisaks ei anna ta tütart mulle külla. Elan Norras. Kõik kokku teeb murelikuks. Laps tahab tulla aga kardab emalt küsida, kuna saab sõimata kohe. Pean mainima, et ühe korra viimasel suvel laps käis külas ja peale seda ema enam ei lase. Ma ei hiili kõrvale toetusest, vaid tahan seda summat ametlikult ajada ja kui lapsel on vaja midagi, siis kannan talle otse kontole. Olen proovinud emaga suhelda ja lastekaitse spetsialistiga. Tulemuseks on suur null. Hea nõu oleks vaja. Ma tahan oma last näha Norras ja teen selleks ka kohtu ukse lahti kui vaja, saamaks õiglase toetuse ning lapse.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete kokku leppinud igakuiselt makstava elatise summas, ei ole Teil iseenesest kohustust hüvitada lapse emal poolt tehtud lisakulutusi. Notariaalselt sõlmitud elatise maksmise kokkuleppe muutmine on üsnagi keerukas protsess, seega soovitan Teil üritada lapse emaga kohtuväliselt lepingu muutmises kokkuleppele jõuda.
Kui lapse ema teeb takistusi lapsega suhtlemisele, tuleks oma murega eeskätt pöörduda vastava ametiasutuse poole Norras (eeldusel, et Teie püsiv elukoht on Norras). Eestis on selliseks ametiasutuseks Justiitsministeerium, kelle läbi toimub asjaajamine lapsega suhtlemise korraldamiseks, kui üks vanematest elab Eestist väljaspool.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas kasuisana saaksin lapse oma nimele ja tema eest täiega vastutada?21.03.2016
Tere.
Kuidas saada 8a lapse pärisisa nimi sünnitunnistusel ära muuta? Lapse pärisisa maksab lapsele korralikult alimente. Aastas heal juhul 3-5 korda võtab lapse enda juurde mõneks tunniks. Muu huvi lapse kohta on puudulik ehk teisitiüteldes teda ei huvita laps ja tema tegemised. Alati, kui tõusevad lapse alimendid, järgneb sellele tema ja ta praeguse naise kiuslikud ja ebatsensuursed kirjad ja sõnumid igasugustest etteheidetest ja sõimlemisest jne.
Nüüdseks on asi sinnamaani jõudnud, et nn "isale" ei meeldi, et mina, ehk siis lapse kasuisa, suhtun lapsesse kui enda omasse. Mõnitab ja ähvardab naist ja nüüd ka juba mind. Kuna talle ei meeldi, et ma lapsest ja oma perest pilte üles laen. Kuigi mul on nii lapse ema kui ka lapse enda suusõnaline nõusolek olemas. Ei meeldi neile, et laps mulle issi ütleb. Isegi laps on aru saanud, et ta pärisisa ei tee tast välja ning ei taha sinna enam eriti minna. Viimane kord otsustas laps sõbrannaga aega veeta isa juurde minemise asemel. Meie naisega muidugi pidime süüdi olema selles jälle. Kuigi me pole kunagi lapsele keelanud isaga kohtuda ning isal lapsega kohtuda.
Me pole nendest süüdistustest välja teinud ja kirjadele ja sõnumitele pole ka vastanud. Lastekaitse ka on ütelnud, et ärge tehke välja ja kui on rahamaksmisega probleeme, andke hagi sisse. Lapse ema on seda ka korra teinud, kuid võttis tagasi kui lastekaitses koos käidi ja eksmees väidetavalt kõigest aru oli saanud. Kuid see ei ole tema käitumist muutnud põrmugi.
Nüüd tuli aga kiri "isalt", et temale jälle ei meeldi vastavad pildid meie perest, et kõik on nähtav, et temalt pole keegi küsinud, et temal on lapsele õigused. Tehku ma omale ise laps ja eputagu sellega! Et ta pole mingi pank, et peab raha maksma. Kui ma tahtvat tema last endale, võtku ma laps omale, et kohustused kuulugu ka mulle! Tema viimane kiri oli selline.
Sealt tekkiski küsimus. Kas selline teguviis on võimalik? Kas ma saaksin lapse oma nime peale kirjutada? Kas ma saaksin lapse sünnitunnistuse muuta oma nimele? Kas ma saaksin kõik kohustused ja õigused lapsele? Nii, et lapse pärisisal poleks mingit õigust enam lapsele? Siis ehk kaoks ära selline üleolev ja mõnitav käitumine sealtpoolt lõpuks minu ja mu naise aadressil.
Ette tänades lapse kasuisa
Kuidas saada 8a lapse pärisisa nimi sünnitunnistusel ära muuta? Lapse pärisisa maksab lapsele korralikult alimente. Aastas heal juhul 3-5 korda võtab lapse enda juurde mõneks tunniks. Muu huvi lapse kohta on puudulik ehk teisitiüteldes teda ei huvita laps ja tema tegemised. Alati, kui tõusevad lapse alimendid, järgneb sellele tema ja ta praeguse naise kiuslikud ja ebatsensuursed kirjad ja sõnumid igasugustest etteheidetest ja sõimlemisest jne.
Nüüdseks on asi sinnamaani jõudnud, et nn "isale" ei meeldi, et mina, ehk siis lapse kasuisa, suhtun lapsesse kui enda omasse. Mõnitab ja ähvardab naist ja nüüd ka juba mind. Kuna talle ei meeldi, et ma lapsest ja oma perest pilte üles laen. Kuigi mul on nii lapse ema kui ka lapse enda suusõnaline nõusolek olemas. Ei meeldi neile, et laps mulle issi ütleb. Isegi laps on aru saanud, et ta pärisisa ei tee tast välja ning ei taha sinna enam eriti minna. Viimane kord otsustas laps sõbrannaga aega veeta isa juurde minemise asemel. Meie naisega muidugi pidime süüdi olema selles jälle. Kuigi me pole kunagi lapsele keelanud isaga kohtuda ning isal lapsega kohtuda.
Me pole nendest süüdistustest välja teinud ja kirjadele ja sõnumitele pole ka vastanud. Lastekaitse ka on ütelnud, et ärge tehke välja ja kui on rahamaksmisega probleeme, andke hagi sisse. Lapse ema on seda ka korra teinud, kuid võttis tagasi kui lastekaitses koos käidi ja eksmees väidetavalt kõigest aru oli saanud. Kuid see ei ole tema käitumist muutnud põrmugi.
Nüüd tuli aga kiri "isalt", et temale jälle ei meeldi vastavad pildid meie perest, et kõik on nähtav, et temalt pole keegi küsinud, et temal on lapsele õigused. Tehku ma omale ise laps ja eputagu sellega! Et ta pole mingi pank, et peab raha maksma. Kui ma tahtvat tema last endale, võtku ma laps omale, et kohustused kuulugu ka mulle! Tema viimane kiri oli selline.
Sealt tekkiski küsimus. Kas selline teguviis on võimalik? Kas ma saaksin lapse oma nime peale kirjutada? Kas ma saaksin lapse sünnitunnistuse muuta oma nimele? Kas ma saaksin kõik kohustused ja õigused lapsele? Nii, et lapse pärisisal poleks mingit õigust enam lapsele? Siis ehk kaoks ära selline üleolev ja mõnitav käitumine sealtpoolt lõpuks minu ja mu naise aadressil.
Ette tänades lapse kasuisa
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse bioloogiline isa annab nõusoleku, on Teil võimalik laps lapsendada. Sellisel juhul kaotab lapse bioloogiline isa lapse suhtes kõik õigused ja kohustused ning Teid kantakse lapse isana lapse sünnitunnistusele. Lapsendamisega omandate Teie lapse suhtes kõik õigused ja kohustused, mis on iseloomulikud lapse ja vanema õigussuhtele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan hakata lapse isalt nõudma elatisraha aga isa nime sünnitunnistusele ei taha?21.03.2016
Tere!
Minul küsimus. Läksime veel sündimata lapse isaga lahku. Ma sooviks teada, kuidas ma peaksin käituma edasi. Ta ise on selline, kes jookseb ühest kohast teise, teda ei huvita mittemiski, ainult kuidas saab võlgu jälle kuskilt või kellegi tagant varastada. Ise ma ei taha teda sünnitunnistusele isana kanda, kuid kui laps sünnib, tahan hakata alimente ajama. Kuidas ja kust ma siis alustama pean? Kas kui ma panen alimendid lapse isale, kas tulevikus rakendub kohustus lapsele tema ees siis? Kui tal võlad jms. Kas peab siis laps hakkama maksma. Kas mul oleks kuidagi võimalus lapse isalt hooldusõigus ära võtta?
Minul küsimus. Läksime veel sündimata lapse isaga lahku. Ma sooviks teada, kuidas ma peaksin käituma edasi. Ta ise on selline, kes jookseb ühest kohast teise, teda ei huvita mittemiski, ainult kuidas saab võlgu jälle kuskilt või kellegi tagant varastada. Ise ma ei taha teda sünnitunnistusele isana kanda, kuid kui laps sünnib, tahan hakata alimente ajama. Kuidas ja kust ma siis alustama pean? Kas kui ma panen alimendid lapse isale, kas tulevikus rakendub kohustus lapsele tema ees siis? Kui tal võlad jms. Kas peab siis laps hakkama maksma. Kas mul oleks kuidagi võimalus lapse isalt hooldusõigus ära võtta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatist on kohtu kaudu võimalik nõuda vaid isalt, kes on kantud lapse sünnitunnistusele. Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult lapse isadust omaks võtma, tuleb isaduse tuvastamist nõuda kohtu kaudu. Isaduse tuvastamist ja elatise väljamõistmist on võimalik arutada ühes kohtumenetluses.
Kui isa täidab korrektselt lapse suhtes ülalpidamiskohustust, on ka lapsel kunagi isa suhtes ülalpidamiskohustus, kui isa peaks abi vajama. See ei tähenda seda, et kui isal tekib kunagi võlg, siis tuleb lapsel see tema eest tasuda. Abivajadus tekib näiteks siis, kui lapse isa ei saa enam enda eest hoolitsemisega hakkama ja ta tuleb paigutada hooldekodusse – siis võib lapsel tekkida isa suhtes ülalpidamiskohustus, mis väljendub hooldekoduarvete tasumises.
Ühise hooldusõiguse lõpetamiseks tuleb pöörduda kohtusse, kuid see eeldab seda, et laps on juba sündinud ja lapse isa on lapse sünnitunnistusele kantud. Kui lapse isal puudub soov lapse elus osaleda, on ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine tõenäoliselt ka põhjendatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas eristatakse kogu hoones ja KÜ enda poolt tarbitud kommunaalteenuseid? 19.03.2016
Tere,
palun kas saaksite selgitada, mida on mõeldud:
KOS § 22 ning KÜS § 15 ja § 151 kohaselt peab majanduskava/majandustegevuse aastakava sisaldama järgmisi andmeid:
5) kogu hoones tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri kogust ning maksumust ning sh andmeid korteriühistu enda poolt tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta.
Kuidas eristatakse kogu hoones ja KÜ enda poolt tarbitud kommunaalteenuseid?
Tänan
palun kas saaksite selgitada, mida on mõeldud:
KOS § 22 ning KÜS § 15 ja § 151 kohaselt peab majanduskava/majandustegevuse aastakava sisaldama järgmisi andmeid:
5) kogu hoones tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri kogust ning maksumust ning sh andmeid korteriühistu enda poolt tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta.
Kuidas eristatakse kogu hoones ja KÜ enda poolt tarbitud kommunaalteenuseid?
Tänan
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid;
2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel;
3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta.
Eeltoodust tulenevalt ei näe seadus ette nõuet eristada korteriühistu enda ja korteriühistu liikmete (korteriomanike) kulusid. Selleks ei ole ka vajadust, kuna KÜS § 15 primm järgi on korteriomanikud kohustatud maksma kõikide korteriühistu majandamiskulude eest, mis on kantud seoses kaasomandi majandamisega.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kes peab maksma kommunaalvõlga, kas endine või uus omanik, kui korterid on määratud notariaalse kasutuskorraga?19.03.2016
Tere,
Tegemist on korterelamuga, kus korterid on määratud notariaalse kasutuskorraga, korteriomandeid moodustatud ei ole, korteriühistu puudub, elamut haldab haldusfirma (teenusepakkuja).
Kui omandada kaasomandiosa (reaalsuses üks kasutuskorraga määratud korter), millel lasub kommunaalkulude võlgnevus, siis kas sellisel juhul on haldusfirmal õigus nõuda võlga uuelt omanikult või siis see võlg uuele omanikule üle ei lähe ning tasumise kohustus jääb endisele omanikule?
tervitus
Tegemist on korterelamuga, kus korterid on määratud notariaalse kasutuskorraga, korteriomandeid moodustatud ei ole, korteriühistu puudub, elamut haldab haldusfirma (teenusepakkuja).
Kui omandada kaasomandiosa (reaalsuses üks kasutuskorraga määratud korter), millel lasub kommunaalkulude võlgnevus, siis kas sellisel juhul on haldusfirmal õigus nõuda võlga uuelt omanikult või siis see võlg uuele omanikule üle ei lähe ning tasumise kohustus jääb endisele omanikule?
tervitus
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Oluline on lisada, et eeltoodud leping kehtib juhul, kui sellest tulenev uue kaasomaniku vastutus eelmise kaasomaniku võla eest, on märkusena kinnistusraamatusse kantud.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas tööandja võib jätta toitlustusasutuse töötaja osa palgast ilma, kui too unustab oma söömise/mittesöömise kirja panna?18.03.2016
Kui tööandja tuleb selle peale, et toitlustusettevõttes peavad hakkama kõik oma söömisi märkima ja kui ei söö, siis tuleb märkida, et ei söönud. Kui unustad kirjutada, et ei söö, arvestab ta sellepärast sul sellel päeval pooled tunnid maha. Kas tööandjal on õigus lihtsalt teha ettevõttesiseselt selliseid muudatusi millega võib kannatada töötaja palk? Lepingus sellist asja kirjas ei ole, et toidu kirja mitte panemise pärast jääd poolest palgast ilma.
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) 5 lg 1 p 3, 4 ja 7 kohustab tööandjat teavitama töötajat tehtavatest tööülesannetest, töötasuna makstavast summast ja tööajast. Kokkulepitud töötingimusi saab muuta ainult poolte kokkuleppel (TLS §12).
Tööandjal on kohustus pidada tööajaarvestust ja kindlasti ei saa tööandja jätta tööajaarvestusse kandmata osasid töötunde, et vähendada töötaja töötasu.
Samuti puudub tööandjal õigus ilma töötaja kirjaliku nõusolekuta tema töötasust kinnipidamisi teha (TLS § 78 lg 3).
Soovitav oleks pöörduda järelpärimisega oma tööandja poole ja nõuda vähem makstud (kinnipeetud) töötasu maksmist.
Kui tööandja keeldub või ei reageeri töötaja pöördumisele on võimalus pöörduda töövaidlusorganisse (töövaidluskomisjon või kohus). Töövaidluskomisjoni avalduse blanketi ja selgitused selle täitmiseks leiab Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 6406000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas toimub vara jagamine kui abielu ajal muutsime varasuhet?17.03.2016
Abiellusime 2013. aastal, varasuhteks varade juurdekasvu tasaarveldus. Samal aastal pärast abiellumist võtsime laenu kinnisvara ostmiseks, mina laenutaotleja, mees kaastaotleja. Endine omanik (mehe sugulane) ei olnud nõus minule müüma, seega sai kinnisvara omanikuks esialgu minu abikaasa. Olin nõus tingimusel, et hiljem vormistame ümber ühisvaraks. 2014. aastal muutsimegi abieluvarasuhte ühisvaraks ja vormistasime ka kinnisvara ühisomandiks, kuna mõlemad tasuvad laenu ja panustavad sellesse kinnisvarasse. Kas lahutuse korral jagatakse kinnisvara pooleks? Kas abikaasa võib nõuda suurema osa endale (või kogu osa), kuna kinnisvara kuulus eelnevalt tema lähisugulasele ja ka sugulane on kinnisvarasse panustanud? Laenu on tasuda veel üle 20 aasta.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui muutsite abieluvaralepinguga oma varasuhte varaühisuseks ja määrasite, et kogu kinnisvara on abikaasade ühisvara, jagatakse ühisvara varaühisuse lõppedes Teie ja abikaasa vahel võrdsetes osades.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas peaksime oma kokkuleppe, et laps veedab vanematega võrdse aja, vormistama kindluse mõttes kohtus?17.03.2016
Läksime oma elukaaslasega ja meie ühise lapse emaga lahku rohkem kui aasta tagasi ning ta kolis meie 3-aastase tütrega vastu minu tahtmist teise linna oma vanemate juurde, mistõttu kohtun lapsega seoses tööga üliharva ja ei saa tema kasvatamisest osa võtta.
Minu sooviks on, et lapse ema koliks tagasi, et laps elaks samas linnas, kus laps saaks veeta mõlema vanemaga võrdse osa ajast.
Kui aitaksin leida neile (lapsele ja lapse emale) elamispinna ning tagada kõik hädavajaliku ning lepime lapse emaga kokku, et laps veedab mõlema vanemaga võrdse osa oma ajast, siis ei peaks kumbki vanem elatist maksma ehk siis elatisraha nõue kaob (nagu olete oma paljudes vastustes kirjutanud). Siit ka küsimus – kas peaksime oma kokkuleppe ja nõusoleku, et laps veedab mõlema vanemaga võrdse osa oma ajast ning seoses sellega elatisraha kumbi pool ei taotle sellises olukorras ka kohtus kirjalikult fikseerima? Muidu jääks ju ainult meievaheline suuline kokkulepe ning jääb üles võimalus, et lapse ema hakkab x-aastate pärast tagant järgi nõudma elatist ning eitama meie kokkuleppeid ning fakti, et laps on pool ajast minuga olnud?
Milline oleks antud olukorras parim lahendus, et üks lapsele pühendunud isa ei peaks muretsema ning saaks rahulikult keskenduda lapse kasvatamisele, karjäärile ja läbi selle lapsele helgema tuleviku pakkumisele?
Jään ootama Teie vastust,
lugupidamisega
Minu sooviks on, et lapse ema koliks tagasi, et laps elaks samas linnas, kus laps saaks veeta mõlema vanemaga võrdse osa ajast.
Kui aitaksin leida neile (lapsele ja lapse emale) elamispinna ning tagada kõik hädavajaliku ning lepime lapse emaga kokku, et laps veedab mõlema vanemaga võrdse osa oma ajast, siis ei peaks kumbki vanem elatist maksma ehk siis elatisraha nõue kaob (nagu olete oma paljudes vastustes kirjutanud). Siit ka küsimus – kas peaksime oma kokkuleppe ja nõusoleku, et laps veedab mõlema vanemaga võrdse osa oma ajast ning seoses sellega elatisraha kumbi pool ei taotle sellises olukorras ka kohtus kirjalikult fikseerima? Muidu jääks ju ainult meievaheline suuline kokkulepe ning jääb üles võimalus, et lapse ema hakkab x-aastate pärast tagant järgi nõudma elatist ning eitama meie kokkuleppeid ning fakti, et laps on pool ajast minuga olnud?
Milline oleks antud olukorras parim lahendus, et üks lapsele pühendunud isa ei peaks muretsema ning saaks rahulikult keskenduda lapse kasvatamisele, karjäärile ja läbi selle lapsele helgema tuleviku pakkumisele?
Jään ootama Teie vastust,
lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kokkulepe, mille kohaselt lapsel on vahelduv elukoht, ei vaja iseenesest kinnitamist kohtus. Kui soovite kokkuleppele lisada nö ametlikkust, võite kokkuleppe kinnitada notariaalselt.
Perekonnaseaduse § 109 kohaselt on kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, tühine. Seega isegi kui sõlmite lapse emaga vastavasisulise kokkuleppe, ei välista see tema võimalikku kohtusse pöördumist lapsele elatise (tagasiulatuvalt) väljamõistmiseks.
Kui lapsel on olnud vahelduv elukoht ja olete lapse ülalpidamiseks teinud vahetult kulutusi, siis sellele tuginedes saategi esitada vastuväite lapse ema nõudele. Vastuväidet saab kohus arvesse võtta siis, kui olete võimeline lapsele tehtud kulutusi tõendama, seega oleks oma väidete tõendamiseks vajalik hoida alles kuludokumente. Siinkohal oleks abi ka notariaalses vormis kokkuleppest, millest nähtub, et vanemate kokkuleppel on olnud lapsel vahelduv elukoht.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui tööandja maksab koondamise etteteatamise kuud kinni, kas siis võin juba sel ajal uuele tööle asuda?17.03.2016
Tere,
Olen töötanud firmas 20 aastat ja minu arusaamise järgi koondamise korral kehtib mulle koondamisteate saamise hetkest tööandja juures etteteatamisaeg 3 kuud+ 1 kuu hüvitist. Kui nüüd tööandja ei järgi etteteatamisaega ajas ehk maksab rahas 3+1 kuud, siis kas võin kohe asuda uuele töökohale või ei ole see lubatud selle nn. etteteatamisaja 3 kuu vältel? Ja kui nii on, kas siis peale selle 3 kuud võin tööle asuda, olenemata siis sellest, et firma maksab veel 1 kuu hüvitist ning töötukassa veel 2 kuud ehk kas hüvitiste maksmise ajal võib tööle asuda?
Olen töötanud firmas 20 aastat ja minu arusaamise järgi koondamise korral kehtib mulle koondamisteate saamise hetkest tööandja juures etteteatamisaeg 3 kuud+ 1 kuu hüvitist. Kui nüüd tööandja ei järgi etteteatamisaega ajas ehk maksab rahas 3+1 kuud, siis kas võin kohe asuda uuele töökohale või ei ole see lubatud selle nn. etteteatamisaja 3 kuu vältel? Ja kui nii on, kas siis peale selle 3 kuud võin tööle asuda, olenemata siis sellest, et firma maksab veel 1 kuu hüvitist ning töötukassa veel 2 kuud ehk kas hüvitiste maksmise ajal võib tööle asuda?
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus ei keela korraga mitme tööandja juures töötamist, kuid seejuures tuleb kinni pidada tööaja piirangutest – järgida töö tegemise aja üldist piirangut arvestusperioodi kohta (Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 46), tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS § 51) ja iganädalane puhkeaeg (TLS § 52). Ehk sellest tulenevalt täistööajaga mitme tööandja juures töötamine lubatud ei ole (küll aga osalise tööajaga), kuivõrd siis ei oleks tagatud töötajale ei iganädalane ega tõenäoliselt ka igapäevane puhkeaeg.
Kui töösuhe öeldakse erakorraliselt üles koondamise tõttu ja etteteatamistähtaeg hüvitatakse rahaliselt, siis ei pea etteteatamise ajal töötama ja töötaja võib asuda kohe tööle uue tööandja juures, täistööajaga ja ilma töö-ja puhkeaja piiranguteta.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui kiiresti võib arst peale operatsiooni tööle saata?17.03.2016
Mul oli kõrvaoperatsioon, mille käigus pandi mulle uus kuulmekile. Sellest on möödas kuu aega. Kas perearstil on mind õigus tööle saata kui mul esinevad ikka veel kõrvas valud, kuigi tema väidab, et olen terve. Tegelen füüsilise tööga.
Vastus: Gerda-Johanna Pello, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Antud juhul on tegemist meditsiinilise hinnanguga, mille annab arst. Haiguslehte on võimalik pärast 30 päeva möödumist pikendada, kui see on vajalik.