Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Milline on käibemaksumäär, kui Eesti firma valmistab reklaamtoote ja saadab selle neti teel välismaale?17.03.2016

Tere,
1) kui Eesti firma osutab produktsiooniteenust Eestis firmale, kes on registreeritud Dubais, (lõppprodukti kasutatakse Dubais) kas arvele tuleb käibemaksumääraks 20% või 0%.
2) kui Eesti firma valmistab reklaamtoote ja saadab selle neti teel Dubai firmale, milline on siis käibemaksumäär?
Tänan

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kui äriühing on kantud Dubai äriregistrisse, siis see on Dubai, mitte Eesti firma. Euroopa Liidust väljaspool asuvale ettevõtlusega tegelevale isikule osutatud teenuse eest esitatavale arvele märgitakse käibemaksu määraks 0%.
 

Küsimus: Kas lapsehoolduspuhkuse ajal koondamisraha saamisega jään vanemahüvitisest ilma?17.03.2016

Tere,
Olen detsembri kuust lapsehoolduspuhkusel ja saan vanemahüvitist. Firma, kus olen 12 aastat töötanud, lõpetab tegevuse ja koondab juuli kuuks kõik töötajad. 2011. aastal EML kodulehel on juttu sellest, et töötaja jäi vanemahüvitisest ilma, kuna tööandja maksis koondamishüvitist. Kas mind on ootamas sama saatus või on 5 aasta jooksul seadust muudetud nii, et minu vanemahüvitist ei vähendata või pean midagi oma õiguste kaitseks ette võtma? Kas pikalt töötatud aja eest tasub mulle ka töötukassa koondamishüvitist või jään kõigest ilma?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Vanemahüvitise eesmärk on varasemaga sarnases ulatuses sissetuleku säilitamine. See eesmärk on täidetud, kui vanemahüvitise saaja saab sissetulekut, mis koosneb koondamisega seotud hüvitistest ja vähendatud ulatuses vanemahüvitisest. Vanemahüvitist vähendatakse sel kuul, kui tööandja maksab koondamise tõttu töölepingu ülesütlemise hüvitist ja kasutamata jäänud puhkuse hüvitist ja ka sel kuul, kui Eesti Töötukassa maksab kindlustushüvitist. Vanemahüvitise maksmist jätkatakse (hüvitiste saamise kuudel küll vähendatud ulatuses) kuni vanemahüvitise maksmise perioodi lõpuni. Töötajale, kelle töösuhe on sama tööandja juures on kestnud üle kümne aasta, maksab Töötukassa kindlustushüvitist kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses.
 

Küsimus: Kas osaühingul ja juhatusel on kohustus isiku ees, kes tasus osaühingu osaniku eest osamakse?17.03.2016

Ettevõtte juhatuses on 2 liiget. Ühe liikme eest tasus osakapitali sissemaksu tema sõber. See kirje on ka firma panga väljavõttelt näha. Juhatuse liikme ja sõbra suhted läksid lörri, raha andnud sõber nõuab raha tagasi sellelt raha saanud liikmelt. Kas neil omavahel mingi tõend või leping ka raha laenamise kohta on, ei tea. Kahtlustan, et ei ole, sest asi on käärinud juba mitu aastat. Nüüd tahab teine juhatuse liige teha muutmiskande ja kustutada tolle laenusaanud inimese juhatuse liikme kohalt. Inimene ise on nõus, lihtsalt pole jõutud veel vormistamiseni.
Siit ka küsimus - kas see võlg kolmanda isiku ees on nüüd firma võlg (kohustus) ja läheb üle ka alles jäänud juhatuse liikmele - st laenuandja võib selle summa välja nõuda praeguselt allesjäänud firmaomanikult või saab aluseks võtta ikkagi pangakande, kus on selgelt märgitud kes kellele ja mille eest maksis?
Tänan vastamast!

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Pangakonto väljavõte näitab, et äriühingu ja tema osanike suhted on klaarid, äriühingu jaoks pole oluline, kes kapitali sissemakseid on teinud. Samuti võib see olla tõendiks võla olemasolu kohta, aga see pole äriühingu asi - oma võlgade eest vastutab igaüks ise. Osanike omavahelised suhted ja nende suhted oma sõpradega ei puutu mingil kombel äriühingusse. Kui osanik pole oma osa võõrandanud, st, et ta on äriregistris osanike nimekirjas, siis on ta osanik, sõltumata sellest, kes selle osa eest sissemakse tegi. Pole vahet, kas juhatuse liige on osanik või mitte või kas tal on kellegagi lahendamata probleeme. Juhatuse liige ei saa teist juhatuse liiget tagasi kutsuda, seda saavad teha üksnes osanikud häälteenamusega.
 

Küsimus: Millega peab korteri müüja ja ostja arvestama, kui korterisse on veel keegi sisse kirjutatud ja ta ei taha välja kirjutada?16.03.2016

Tere
Kui korteri müüja on ostu-müügi lepingus ostjale kinnitanud, et korterit müües ei ole pinnale kedagi sissekirjutatud. Kuid enne müügitehingut on selgunud, et üks endistest omanikest omab veel antud pinnal sissekirjutust, siis kas ja millised nõudeid rakendatakse sissekirjutatule?
Millega peab müüja arvestama kui sissekirjutatu ei ole nõus end välja kirjutama?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, sissekirjutus, ehk korrektse terminiga rahvastiku registri elukoha andmed, ei anna isikule õigust elada korteris, mille aadressil ta väidab end rahvastikuregistri andmetel elavat.
Korteriomanik, kelle korteri aadressile on kolmas isik elukoha teate esitanud, saab nõuda vastavate andmete kustutamist, esitades vastava avalduse korteri asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas vanemate lahutuse korral korteri jagamisel võetakse arvesse ka lapsi, kes jäävad emaga või läheb korter pooleks?16.03.2016

Tere!
On 4-toaline korter, mis oli ostetud kooselus, liisingus ei ole. On kaks last, kes käivad koolis 2. ja 7. klass. Kuna ema isaga lahutavad, kuidas käib vara jagamine? Kas jagatakse 50% ja 50%, või võtavad lapsi ka arvesse?
Lapsed jäävad emaga, seega peaks jagamisel arvestama ka lapsi, või?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kohtus võrdsetes osades, olenemata sellest, kelle juurde jäävad lapsed. Kui üks vanem soovib jääda lastega elama ühisvaraks olevasse korterisse, võtab kohus seda võimaluse korral arvesse, kuid korteri omandiõiguse endale saanud vanemal tuleb teisele vanemale maksta enamsaadud ühisvara arvelt ikkagi hüvitist poole korteri turuväärtuse ulatuses.

Kohtuväliselt võivad abikaasad kõrvale kalduda ühisvara jagamisel võrdsuse põhimõttest, kuid kohtus jagab ühisvara abikaasade vahel võrdsetes osades.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kust saaks 15-aastane rase tütarlaps tuge ja nõu, ka suhetes oma vanematega?16.03.2016

Äsja 15-aastaseks saanud tütarlaps on rase ja tahab sünnitada. Noormees on 18-aastane. Abielus noored pole. Tüdrukul on hirm, et vanemad võtavad lapse temalt või püüavad takistada suhteid lapse isaga. Tütarlaps on suures ärevuses ja vajaks seaduslikku kaitset. Missugused on tema võimalused?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Soovitaksin tütarlapsel pöörduda oma murega elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole. Lastekaitsetöötaja vestleb ka tütarlapse vanematega ja loodetavasti leitakse üheskoos kõiki osapooli rahuldav lahendus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kirjutada ise lahkumisavaldus või oodata tööandjapoolset algatust kui mõlemapoolselt ei ole soovi töösuhet jätkata?16.03.2016

Töötasin 2 kuud osalise koormusega ettevõttes, kus nüüd soovib tööandja töösuhet lõpetada. Põhjuseks eriarvamused (tema hinnangul halvustas üks minu sotsiaalmeedia postitus ettevõtet). Kuna peale selliseid erimeelsusi ja mittemõistmisi ei soovi ma antud ettevõttes enam nagunii töötada, siis nüüd huvitab mind, kuidas oleks mul rahaliselt kõige kasulikum käituda. Tööandja palus kirjutada lahkumisavaldus, kuid hiljem hakkasin mõtlema, et ehk jätan end ise avaldust esitades mõnest hüvitisest ilma? Kas peaksin ütlema, et ootan hoopis tööandja poolt lepingu lõpetamise soovist teada andvat avaldust? Ning kas peale 2 kuud osalise koormusega töötamist on mul õigus ka mingite puhkusepäevade hüvitamisele (ei võtnud kordagi töösuhte jooksul puhkust) ning kuidas neid päevi täpselt arvestada?

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

Tööandja võib töölepingu töötajaga üles öelda üksnes erakorraliselt ja mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on seaduse järgi näiteks olukorrad, kus töötaja ei ole pikka aega toime tulnud tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu või ebapiisava oskuse tõttu, hoiatustest hoolimata on töötaja eiranud tööandja korraldusi jne (TLS § 88 lg 1 loetelu). Praegusel juhul puudub minu hinnangul tööandjal alus töötajaga töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 alusel. Mis puudutab töölepingu ülesütlemist enda algatusel või kokkuleppel tööandjaga, siis tuleb arvestada, et sellises olukorras ei ole töötajal õigust töötuskindlustushüvitisele TKindlS § 6 lg 2 p 1 järgi.

Töötajal on õigus saada kalendriaasta (365 või 366 päeva) eest puhkust 28 kalendripäeva. Puhkusepäevade arvutamisel liidetakse töötatud kuude kalendripäevad kokku, jagatakse 365-ga ja korrutatakse 28-ga. Tulemusena saate hüvitamisele kuuluvate puhkusepäevade arvu. Kasutamata puhkuse hüvitise arvestamisel tuleb puhkusepäevade arv korrutada keskmise kalendripäeva tasuga. Keskmise kalendripäeva tasu arvutamiseks liidetakse vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kuu töötaja töötasud ja jagatakse 6 kuu kalendripäevade arvuga. Kalendripäevade arvust tuleb maha arvestada periood, kui töötaja oli haiguslehel või puhkusel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
 

Küsimus: Kas Eesti ettevõte, kelle tegevus ja maksude tasumine käib Soomes, peab Eestis 0-aruande esitama?16.03.2016

Tere,
Firma on asutatud ja registreeritud Eestis. Kogu majandustegevus, aruandlus, maksuarvestus ja maksude tasumine toimub Soomes ja Soome seaduste järgi. Kas ma pean igal aastal esitama Eestis 0-aruande? Kas firma üldse tohib nii eksisteerida? Kas võidakse äriregistrist kustutada?

Aitäh!

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Firma tohib eksisteerida, äriregistrist kustutada ei saa tulenevalt isikute vaba liikumise põhimõttest Euroopa Liidus. Majandusaasta aruandes peate kajastama oma ettevõtte majandustegevust sõltumata sellest, kus ettevõte parasjagu tegutseb.

Kui soovite täiendavat informatsiooni konkreetsemate deklaratsioonide, aruannete või teadete osas, siis palun võtta ühendust Advokaadibüroo LMP maksuõiguse eksperdiga: partner/vandeadvokaat Kaido Künnapas, e-post kaido.kunnapas@lmp.ee, telefon 625 2000.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas tööandjal võib maksta sama töö eest samal ametikohal samasuguste lepingutega erinevat töötasu lähtudes oma suvast?16.03.2016

Töötan klienditeenindajana aastast 2002. Meid on 4 töötajat, kes kõik on võetud tööle ühesugustel tingimustel. Neil kõigil on sama ametijuhend, sama tööleping, samad töökohustused. Sisuliselt me asendame üksteist, seega töö ongi identne. Tööandja aga maksab kõigile töötajatele erinevat palka oma suva järgi. Ühele enam selle eest, et on kõige varem asunud tööle ja omab pikemat staaži. Teisele, kes on hiljem asunud tööle, rohkem, kuna muidu ei oldud nõus tööle hakkama. Küsimus minult, kas tööandjal on õigus maksta sama töö eest samal ametikohal samasuguste lepingutega töötajatele erinevat töötasu põhinedes oma suvale?

Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud Pöörduja



Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) paragrahv 3 rõhutab viitenormina võrdse kohtlemise olulisust töösuhtes. Paragrahv kohustab tööandjat arvesse võtma võrdse kohtlemise seaduses (edaspidi VõrdKS) ja soolise võrdõiguslikkuse seaduses (edaspidi SoVS) nimetatut, mis kehtib ka töösuhte kohta.

Töötasu kokkulepe on individuaalne kokkulepe töötaja ja tööandja vahel ning alati ei pea kõik sama ametinimetusega töötajad saama võrdset tasu.
Kuid TLS § 3 kohaselt peab tööandja töösuhtes tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.

Isikute diskrimineerimine on keelatud töölepingu sõlmimisel, töötingimuste kokku leppimisel, töökorralduste andmisel, töötasustamisel, töötaja edutamisel, töölepingu ülesütlemisel jne. Sooline võrdne kohtlemine peab edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust, näiteks sama või sarnase töö eest tuleb mees- ja naissoost töötajatele maksta võrdset palka.

Olukord võib olla diskrimineeriv, kui on tõendatud, et tööandja tegevuse tagajärjeks on see, et isikuid on koheldud ebavõrdselt.

Kui kõrgemat töötasu makstakse teisele töötajale objektiivsetel põhjustel, ei pruugi tegemist olla ebavõrdse kohtlemisega, kuna töösuhtes kui tsiviilõiguslikus suhtes kehtib lepinguvabaduse põhimõte ehk pooled on vabad kokku leppima neile sobivas töötasu suuruses. Töölepingu seaduse tähenduses on oluline üksnes see, et töötasu on tasu, mida makstakse töösoorituste eest ning makstav tasu ei tohi olla väiksem kui töötasu alammäär.

Diskrimineerimisvaidlusi lahendab kohus või töövaidluskomisjon. Lepitusmenetluse korras lahendab diskrimineerimisvaidlusi õiguskantsler. Lisaks saavad tööandjad ja töötajad VõrdKS ja SoVS nõuete täitmise hindamiseks pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole (www.svv.ee).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas korteriühistu tohib korraldada sellise renoveerimise, et korterisse paigaldatakse ventilatsioonitorud ja ripplagi?15.03.2016

Tere. Korteriühistu soovib renoveerida korterelamut, mille käigus tehakse maja fassaad ning paigaldatakse uus küttesüsteem. Paigaldatakse ka korteritesse ventilatsiooni torud, mille käigus tehakse korteritesse ripplaed ja lõhutakse ära seinakapid, mis sinna on kunagi ehitatud. Kas KÜ-l on õigus tulla minu korterisse ja lasta teha siis selliseid ehitustöid? Kas mul on mingeid võimalusi, et nii ei tehtaks? Sellise renoveerimise poolt oli 40-st 30 korterit.
Ette tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kui korteriühistu põhikiri ei näe korteriühistule ette kirjeldatud tegevuste tegemise piirangut, siis lubab korteriühistuseaduse paragrahv 15 primm lõige 2 viimane lause (Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid) teostada kirjeldatud tööd korteriühistu üldkoosoleku lihthäälteenamusega vastuvõetud otsuse alusel.

Korterelamute puhul, mille korteriomanikud ei ole korteriühistut asutanud, reguleerib kirjeldatud olukorda omakorda korteriomandiseaduse paragrahv 16 primm lõige 1, mille kohaselt võib korteriomanike üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest, otsustada kaasomandi eseme ajakohastamiseks vajalike muudatuste tegemise, millega ei muudeta korteriomandi reaalosa otstarvet ega kahjustata muul viisil ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ