Õigus
Küsimus: Kas mul on veel võimalik isadust vaidlustada, kui elatisvõlg on selga väänatud?28.03.2016
Tere
Kuidas toimida edasi, kui tean, et laps pole minu oma ja seda teab ka lapse ema? Aastate eest hakkasin kokku elama naisega, kes jäi rasedaks minu vennast. Ilusa jutu ja ära rääkimise peale olin nõus lapse enda nimele võtma. Sellest oli teadlik terve mu pere ja vend ei olnud nõus isadust tunnistama. Naine lubas, et mulle ei tule kohustusi, peaasi, et ei sünniks vallaslaps. Olin veel too aeg alalealine (vist 17). Võtsingi lapse enda nimele, meie teed läksid lahku ja ta esitas elatise nõude. Kohus rahuldas selle ja hakkasin ka seda tasuma, kuigi kokkulepe oli, et minule kohustusi ei jää. Läks mööda veel mõned aastad, enam ma elatist ei tasunud ja tahtsin kohtu kaudu isadusest loobuda. Naine aga hakkas rääkima, kuidas see lapsele mõjub kui teada saab jne... saavutasime kokkuleppe, et tema kohtutäituri juurde ei jookse ja mina elatist tasuma ei pea. Nüüd aga, kui karmistusid seadused elatiste väljanõudmisele, läks naine kohtutäituri juurde, liitis kõik maksmata aastad ja nõuab nüüd ka veel juhilubade äravõtmist. Tunnen, et mind võetakse kui lüpsilehma, keda seadusega saab ära kasutada. Kas saan ka pereliikmeid tunnistajatena kasutada, kellele naine tookord rääkis lapse isadusest?
Kas mul on veel võimalik isadust vaidlustada, kui elatisvõlg on selga väänatud?
Kas pean maksma ka elatisevõlga ja mismoodi seda vaidlustada saab?
Millised on minu õigused?
Ette tänades!
Kuidas toimida edasi, kui tean, et laps pole minu oma ja seda teab ka lapse ema? Aastate eest hakkasin kokku elama naisega, kes jäi rasedaks minu vennast. Ilusa jutu ja ära rääkimise peale olin nõus lapse enda nimele võtma. Sellest oli teadlik terve mu pere ja vend ei olnud nõus isadust tunnistama. Naine lubas, et mulle ei tule kohustusi, peaasi, et ei sünniks vallaslaps. Olin veel too aeg alalealine (vist 17). Võtsingi lapse enda nimele, meie teed läksid lahku ja ta esitas elatise nõude. Kohus rahuldas selle ja hakkasin ka seda tasuma, kuigi kokkulepe oli, et minule kohustusi ei jää. Läks mööda veel mõned aastad, enam ma elatist ei tasunud ja tahtsin kohtu kaudu isadusest loobuda. Naine aga hakkas rääkima, kuidas see lapsele mõjub kui teada saab jne... saavutasime kokkuleppe, et tema kohtutäituri juurde ei jookse ja mina elatist tasuma ei pea. Nüüd aga, kui karmistusid seadused elatiste väljanõudmisele, läks naine kohtutäituri juurde, liitis kõik maksmata aastad ja nõuab nüüd ka veel juhilubade äravõtmist. Tunnen, et mind võetakse kui lüpsilehma, keda seadusega saab ära kasutada. Kas saan ka pereliikmeid tunnistajatena kasutada, kellele naine tookord rääkis lapse isadusest?
Kas mul on veel võimalik isadust vaidlustada, kui elatisvõlg on selga väänatud?
Kas pean maksma ka elatisevõlga ja mismoodi seda vaidlustada saab?
Millised on minu õigused?
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Isaduse vaidlustamise tähtaeg on 1 aasta alates nendest asjaoludest teadasaamisest, mis andsid aluse isaduse vaidlustamiseks. Kui Te teadsite juba enne lapse sündi, et tegemist ei ole Teie bioloogilise lapsega, lõppes Teie jaoks isaduse vaildlustamise tähtaeg lapse 1-aastaseks saamisel. Sellise regulatsiooni eesmärgiks on peaasjalikult lapse huvide kaitse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas õigusvastaselt võõrandatud maa tagasi saaja pärija peab maa müügi (tehing 2015) korral maksma tulumaksu?28.03.2016
Tere
Pärisin maa ja metsa, mille pärandaja sai tagasi õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamise käigus. Kui müüsin põllumaa 2015 a, kas siis pean selle deklareerima tuludeklaratsioonis ja kas on ka tulumaksukohustus?
Kas see muudab midagi, kui sarnane tehing oli ka 2014. aastal ja siis ei pidanud maksma?
Pärisin maa ja metsa, mille pärandaja sai tagasi õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamise käigus. Kui müüsin põllumaa 2015 a, kas siis pean selle deklareerima tuludeklaratsioonis ja kas on ka tulumaksukohustus?
Kas see muudab midagi, kui sarnane tehing oli ka 2014. aastal ja siis ei pidanud maksma?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas korteriühisusel on õigus maja renoveerimiseks pangalaenu saada või peaksime alustama korteriühistu loomisega?24.03.2016
Kas korteriühisusel on õigus maja renoveerimiseks pangalaenu saada? Või peaksime selleks, et laenu taotleda, alustama korteriühistu loomisega? Kui korteriühistu, siis kas see peab olema MTÜ? Kas korteriühistu on võimalik käibemaksukohuslasena vormistada?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Eeltoodut arvestades viib korteriühistu kaudu laenu võtmine Teid kahtlemata kindlamini sihile.
Korteriühistu näol on tegu eriliiki mittetulundusühinguga, kes saab olla ka käibemaksukohuslaseks.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas lapsel puuduvad kohustus edaspidi isa eest hoolitseda, kui isa ei ole maksnud elatist?24.03.2016
Tere,
kui mu lapse isa pole kohtu poolt määratud elatist maksnud, siis kas sel juhul lapsel puuduvad kohustused edaspidi tema ülalpidamiseks ja tema kohustuste täitmiseks (ntx pangalaen vms) ja kas siis sel juhul peab tõestama, ja kui jah, siis kuidas, et ta pole lapse kasvatamisel osalenud? Või jääb lapsele igal juhul kohustus oma isa ees tulevikus? Nimelt on tekkinud lapse isal päris suur võlg ja mõtlen, et kui see sisse nõuda, siis võib-olla maksab see hiljem lapsele kätte, kui võla sisse nõuan ja ta ka maksab selle, siis ilmselt tuleneb hilisemaks lapsele kohustus isa ülevalpidamiseks ja tema kohustuste täitmiseks?
kui mu lapse isa pole kohtu poolt määratud elatist maksnud, siis kas sel juhul lapsel puuduvad kohustused edaspidi tema ülalpidamiseks ja tema kohustuste täitmiseks (ntx pangalaen vms) ja kas siis sel juhul peab tõestama, ja kui jah, siis kuidas, et ta pole lapse kasvatamisel osalenud? Või jääb lapsele igal juhul kohustus oma isa ees tulevikus? Nimelt on tekkinud lapse isal päris suur võlg ja mõtlen, et kui see sisse nõuda, siis võib-olla maksab see hiljem lapsele kätte, kui võla sisse nõuan ja ta ka maksab selle, siis ilmselt tuleneb hilisemaks lapsele kohustus isa ülevalpidamiseks ja tema kohustuste täitmiseks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui isa rikub jämedalt lapse ülalpidamise kohustust, võib tulevikus, kui isa vajab ise ülalpidamist, tõepoolest kohus lapse isa ülalpidamisest vabastada või vähemalt ülalpidamiskohustust piirata.
Samas tuleb asjaolu, et isa on lapse suhtes ülalpidamiskohustust rikkunud, kindlasti tõendada ja selleks saab kasutada tõendeid ebaõnnestunud täitemenetluse läbiviimise kohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa on kohustatud alimente maksma, kui kohtu poolt on isaõigused ära võetud?24.03.2016
Tere
Kas isa on kohustatud alimente maksma, kui kohtu poolt on isaõigused ära võetud?
Kas isa on kohustatud alimente maksma, kui kohtu poolt on isaõigused ära võetud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanemal tuleb oma lapsele elatist maksta olenemata sellest, kas tal on lapse suhtes hooldusõigus või mitte. Vanem vabaneb lapse ülalpidamise kohustusest vaid siis, kui laps lapsendatakse. Sellisel juhul kaotab vanem lapse suhtes kõik õigused ja kohustused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas korteri laenu hallata, kui olen nõus korterist ära minema, kuid tahan siis ka vanemate vara hüpoteegi alt vabastada?24.03.2016
Tere!
Eluasemelaen võetud kahe peale, mõlemad on omanikud aga mees on tasunud tänaseni laenumakseid. Ise olen kaastaotleja ja minu vanemate vara selle korteri tagatiseks hüpoteegi all. Mees soovib, et ma lihtsalt lahkuks sellest elamisest ja tema jääks lastega sinna elama. Tundub mõneti loogiline aga ta ei ole nõus sel juhul, et loobuksin kaastaotleja kohustustest ja ei ole nõus ka vabastama minu vanemate korterit hüpoteegi alt, kusjuures olen nõus vanemate korteri ise hüpoteegi alt välja ostma kui muud varianti pole. Laenu tasuda oleks veel oma 20 aastat ja seda lahendust liialt kaua venitada pole samuti mõtet. Milline oleks Teiepoolne lahendus, et ise ennast eksitada ei laseks ja lihtsalt teise poole ähvardustel mingeid rumalaid otsuseid ei langetaks.
Vastust ootama jäädes!
Eluasemelaen võetud kahe peale, mõlemad on omanikud aga mees on tasunud tänaseni laenumakseid. Ise olen kaastaotleja ja minu vanemate vara selle korteri tagatiseks hüpoteegi all. Mees soovib, et ma lihtsalt lahkuks sellest elamisest ja tema jääks lastega sinna elama. Tundub mõneti loogiline aga ta ei ole nõus sel juhul, et loobuksin kaastaotleja kohustustest ja ei ole nõus ka vabastama minu vanemate korterit hüpoteegi alt, kusjuures olen nõus vanemate korteri ise hüpoteegi alt välja ostma kui muud varianti pole. Laenu tasuda oleks veel oma 20 aastat ja seda lahendust liialt kaua venitada pole samuti mõtet. Milline oleks Teiepoolne lahendus, et ise ennast eksitada ei laseks ja lihtsalt teise poole ähvardustel mingeid rumalaid otsuseid ei langetaks.
Vastust ootama jäädes!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete korteri kaasomanikud, kuid ei soovi enam ühist eluaset jagada, tuleks kaasomand lõpetada. Kui mees soovib korteri jätta enda ainuomandisse, tuleb tal Teile omandi kaotamise eest hüvitist maksta. Kui te kaasomandi lõpetamise osas omavahel kokkuleppele ei jõua, tuleb vastava nõudega kohtu poole pöörduda.
Kas pank on nõus vabastama hüpoteegi alt Teie vanemate korteri, sõltub juba erinevatest asjaoludest ja kokkuvõttes panga otsusest. Hüpoteegiga seotud küsimuste arutamiseks peaksite pöörduma panga poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteriühistu peab taastama elektriga varustamise, kui ülemise korteri veeuputuse tõttu olen elektrita?24.03.2016
Kes peab taastama korteri elektriga varustamise, kui ülemise korteri veeuputuse tõttu olen elektrita?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Viidatud seadusesätetest esimene kohustab korteriühistut tegelema korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade majandamisega ja korteriühistu liikmete huvide esindamisega. Teine säte täpsustab, et korteriühistu kohustuseks oleva eluruumi hoolduse hulka loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas keldribokside renoveerimiseks KÜ koosolekul enamiku otsusest või mitte?24.03.2016
Tere,
Minul on korter ehitise reaalosana, 3-toaline eluruum. Kui ostsin korteri, siis asjaõiguslepingus on järgmine punkt:
Kinnistusraamatu elektroonilises andmebaasis säilitatava käesoleva lepingu punktis üks kaks (1.2) nimetatud elamute ruumide eksplikatsiooni kohaselt kuulub lepingu eseme reaalosaks oleva korteri koosseisu lahuspinnana ka elamu keldrikorrusel paiknev kuur (ruumi nr: xx, ruumi nimetus: kuur)).
Nagu ma saan aru, on keldiboks/kuur korteri reaalosaks. Kui kortermaja elanikud soovivad keldribokse renoveerima hakata, siis millised on võimalused? Kas piisab KÜ koosolekul enamiku otsusest või mitte? Kui üks korteriomanik ei soovi renoveerimist, kas siis seda pole võimalik teha?
Ette tänades
Minul on korter ehitise reaalosana, 3-toaline eluruum. Kui ostsin korteri, siis asjaõiguslepingus on järgmine punkt:
Kinnistusraamatu elektroonilises andmebaasis säilitatava käesoleva lepingu punktis üks kaks (1.2) nimetatud elamute ruumide eksplikatsiooni kohaselt kuulub lepingu eseme reaalosaks oleva korteri koosseisu lahuspinnana ka elamu keldrikorrusel paiknev kuur (ruumi nr: xx, ruumi nimetus: kuur)).
Nagu ma saan aru, on keldiboks/kuur korteri reaalosaks. Kui kortermaja elanikud soovivad keldribokse renoveerima hakata, siis millised on võimalused? Kas piisab KÜ koosolekul enamiku otsusest või mitte? Kui üks korteriomanik ei soovi renoveerimist, kas siis seda pole võimalik teha?
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
kui renoveerimine puudutab keldriboksi kaasomandis olevaid osasid ehk selle seinu, lage, põrandat ja ust, siis saab selle renoveerimise otsuse vastu võtta korteriühistu üldkoosolekul osalevate korteriomanike lihthäälteenamusega.
Vastusvõetud otsus on siduv ka nende korteriomanike suhtes, kes hääletasid otsuse vastu või kes hääletamisel ei osalenud.
Antud vastus tugineb korteriühistuseaduse § 2 lg 1, § 13 lg 4, § 15 primm lg 2.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas peab maksma mingit maksu riigile, kui müüa korter, mis on sugulase nimel, kuid mina olen seal pool aastat sees elanud?24.03.2016
Pool aastat tagasi ostsin oma sugulase nimele korteri, minu elamisõigusega seal kuni ise tahan. Mina maksan komunaalkulud. Tema mingit tulu sellest ei saa, et ma seal elan. Tema elab mujal. Ja nüüd tahame müüa selle korteri, see on me mõlema soov.
Küsimus on, kas saab müüa ja kas peab ka mingit suurt raha maksma riigile siis.
Küsimus on, kas saab müüa ja kas peab ka mingit suurt raha maksma riigile siis.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas peaksime sellise olukorraga leppima, kui tööl ei ole sisekorra eeskirju, ametijuhendeid ja igal pool on kaamerad?24.03.2016
Tere,
Ettevõttes puuduvad sisekorra eeskirjad, ametijuhendid, riskianalüüs, töötajaid ei saadeta töötervishoia arsti juurde. Tööandja esindaja - juht võidab, et töötaja peab tegema kõike mida tema käsib ja koheselt. Samuti on tööruumidesse paigaldatud videokaamerad - nii heli salvestavad, kui ka video salvestavad. Kes neid salvestusi vaatab, sellest keeldub ta meile teatada, samuti ei teavitatud meid nende paigaldamisest. Üks kaameratest on paigaldatud ka ainukesse puhkeruumi, samuti kabinettidesse. Kas selline tegevus on seaduslik ja kas peaksime sellise olukorraga leppima?
Ettevõttes puuduvad sisekorra eeskirjad, ametijuhendid, riskianalüüs, töötajaid ei saadeta töötervishoia arsti juurde. Tööandja esindaja - juht võidab, et töötaja peab tegema kõike mida tema käsib ja koheselt. Samuti on tööruumidesse paigaldatud videokaamerad - nii heli salvestavad, kui ka video salvestavad. Kes neid salvestusi vaatab, sellest keeldub ta meile teatada, samuti ei teavitatud meid nende paigaldamisest. Üks kaameratest on paigaldatud ka ainukesse puhkeruumi, samuti kabinettidesse. Kas selline tegevus on seaduslik ja kas peaksime sellise olukorraga leppima?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandjal on kohustus koostada riskianalüüs, saata töötajad vähemalt esmasele tervisekontrollile, teavitada töötajat olemasolevatest juhenditest jne.
Siinkohal aga lisan, et töösuhte korral ei vastuta tööandja töötaja tervise säilimise eest üksinda. See tähendab, et ennekõike tuleb töötajal juhtida tööandja tähelepanu töökeskkonnas olevatele puudustele. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest. Töötajal tuleb oma õigusi aktiivselt realiseerida (pöörduda töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku, tööandja poole). Nii aitab töötaja ise töökeskkonda parendada.
Kui tööandja pöördumistele ei reageeri ja jätkab kohustuste rikkumist ning töökeskkonnas esineb olulisi ohte, võib kõne alla tulla töösuhte ülesütlemine.
Mis puudutab turvakaamerate abil töötajate jälgimist, siis siinkohal sätestab töölepingu seaduse § 28 lõige 2 punkt 11, et tööandja on kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Lisaks sätestab isikuandmete kaitse seadus (edaspidi IKS) § 14 lõige 3, et jälgimisseadmestiku kasutamine ei või kahjustada ülemääraselt vaatevälja jäävate isikute, sh ka töötajate, õigustatud huve.
IKS § 6 kohaselt peab jälgimisseadmestiku kasutamisel järgima eesmärgipärasuse, informeerituse ja minimaalsuse põhimõtet. Lisaks tuleb töötajaid IKS § 15 kohaselt andmete kogumisest, sh jälgimisseadmestiku kasutamisest ka teavitada.
Seega kaamerate kasutamine peab olema eesmärgipärane (eelkõige vara kaitseks, aga kindlasti mitte töötajate kontrollimiseks). Tööandja peab töötajaid kaamerate kasutamisest teavitama.
Täpsemat informatsiooni kaamerate kasutamise kohta soovitan küsida Andmekaitse Inspektsioonilt e-posti aadressilt info@aki.ee või telefoninumbril 627 4144.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 6406000 (E-R 9.00-16.30).