Õigus
Küsimus: Kuidas toimub ühisvaras korteri pärimine, kui oleme lahutatud ja mul on lisaks meie ühisele pojale ka poeg esimesest abielust?15.03.2016
Kuidas jaguneb pärimine, kui embkumb meist teise ilma lahkub? Oleme lahutatud, meil on ühisvarana erastatud 1994 a korter, mees on sissekirjutatud. Esimesest abielust on mul poeg ning (eks)mehega ühine poeg. Mõlemad on täisealised ja elavad eraldi.
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas mehe lubadust, et ta maksab maja pangalaenu ise ära, saab ka notaris kinnitada?15.03.2016
Tere! Enam ei ela abikaasaga koos, kuid on ostetud maja pangalaenuga, mida tuleb veel tasuda aastaid. Ta läks ise ära uue elukaaslase juurde. Mina elan aga lastega selles majas edasi ja tema lubas suusõnaliselt maksta pangalaenu lõpuni. Kas seda suusõnalist kokkulepet on võimalik ka notariaalselt kinnitada, et oleks mul endal ja lastel mingigi kindlustunne?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete abielu lahutanud, tuleks sõlmida notari juures vastavasisuline ühisvara jagamise leping.
Kui abielu veel lahutatud pole, on võimalik sõlmida abieluvaraleping, millega määrate maja Teie lahusvara hulka ja pangalaenu teenindamise kohustuse abikaasale.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kuskil avaldatakse avalikku informatsiooni elatisvõlglaste nimede ja summadega?15.03.2016
Tere!
Mull on alimentidega tekkinud mõningaid küsimusi:
1. Kas on kuskil avalikku informatsiooni Eesti Elatisvõlglaste nimesid ja summasid?
2. Kas on võimalik kustutada elatise võlg kui laps on juba 28-aastane ja hagi on esitatud 2001 aastal?
3. Kas on võimalik, et elatisraha aegub iseenesest? Kui juhul elatisraha aegub, siis kas kohtutäituri võlg jääb alles?
Mull on alimentidega tekkinud mõningaid küsimusi:
1. Kas on kuskil avalikku informatsiooni Eesti Elatisvõlglaste nimesid ja summasid?
2. Kas on võimalik kustutada elatise võlg kui laps on juba 28-aastane ja hagi on esitatud 2001 aastal?
3. Kas on võimalik, et elatisraha aegub iseenesest? Kui juhul elatisraha aegub, siis kas kohtutäituri võlg jääb alles?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui varem oli elatisvõlgnike nimekiri avalik kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kodulehel, siis nüüd tuleb teha elatisvõlgnevuse ja võla jäägi teadasaamiseks päring Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poole.
Lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 154 lõike 2 kohaselt 10 aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kuid vastavalt TsÜS § 164 lõikele 2 on vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kas kõnealune nõue on käesolevaks hetkeks vähemalt osaliselt aegunud, sõltub mitmest asjaolust, mida Teie kirjeldus kahjuks ei sisalda.
Täitekulude ja kohtutäituri täituri tasu nõue ei aegu koos kulude tekkimise aluseks olevast täitedokumendist tuleneva nõude aegumisega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kust läheb piir, kust ettevõttel tasub olla käibemaksukohustuslane?15.03.2016
Kas väikesel ettevõttel (käive alla 16000 € aastas), kes ostab oma kauba hulgifirmadelt koos KM-ga ning kelle klientideks on nii eraisikud kui ka ettevõtted, tasub olla pigem käibemaksukohustuslane või mittekohustuslane?
Tänud!
Tänud!
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kui pika aja eest võib korteriühistu tagantjärele küsida viivist, kui arve on tasumata, aga arvetel viivist pole olnud?14.03.2016
Mõned küsimused viivise arvestamise ja küsimise kohta:
1) Millisest kuupäevast saab arvestada viivist, kui makse tuleb teha hiljemalt 25. kuupäeval?
2) Kas KÜ-l on õigus nõuda viivist maksete eest, mis hagi esitamise hetkeks on juba (ammu) tasutud ning viivist ei ole ka ühelgi arvel varem arvestatud (sh arved, mis on esitatud ja makstud mitme aasta eest)?
3) Kui pika aja eest võib tagantjärele küsida viivist, kui arve on tasumata, aga vahepealsel perioodil pole arvetel viivist kajastatud (on teada vaid viivise määr 0,07%)?
1) Millisest kuupäevast saab arvestada viivist, kui makse tuleb teha hiljemalt 25. kuupäeval?
2) Kas KÜ-l on õigus nõuda viivist maksete eest, mis hagi esitamise hetkeks on juba (ammu) tasutud ning viivist ei ole ka ühelgi arvel varem arvestatud (sh arved, mis on esitatud ja makstud mitme aasta eest)?
3) Kui pika aja eest võib tagantjärele küsida viivist, kui arve on tasumata, aga vahepealsel perioodil pole arvetel viivist kajastatud (on teada vaid viivise määr 0,07%)?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui tegu on korteriühistuga, siis sätestab KÜS § 7 lg 4, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Viivise suuruse mittekajastamine arvetel või viivisarvete jooksvalt esitamatajätmine ei võta seejuures korteriühistult õigust viivist nõuda.
Pikim võimalik periood, mille eest saab korteriühistu seda tagasiulatuvalt teha, on 3 aastat.
Juhul, kui korteriühistu poolt nõutav viivis on ebamõistlikult suur (ja korteriühistu pöördub selle väljamõistmiseks kohtu poole), siis annab VÕS § 162 lg 1 Teile õiguse paluda kohtult viivise vähendamist mõistliku suuruseni. Sealjuures on oluline märkida, et minu hinnangul on KÜS § 7 lg 4 sätestatud viivis juba eraldivaadatuna ebamõistlikult suur, kuna see ületab mitmekordselt VÕS § 94 sätestatud intressi.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mis saab, kui lapse ema nõuab elatist tagantjärgi ja ka selle aja eest, mille eest olen maksnud raha käest kätte, tõenduseta?14.03.2016
Tere olen kohustatud maksma elatist. Viimasest väljanõudest kohtutäiturilt oli 2009 aastal. Kuni tänaseni olen andnud raha kätte mitte panga ülekandega. Kas lapse emal on õigus tagantjärgi minult nõuda läbi kohtu elatisvõlgnevust möödunud aastate eest? Kui ta kirjutab kohtule, et mina ei ole maksnud. Kuigi olen maksnud raha käest kätte. Teid ette tänades.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Elatist on soovituslik maksta alati pangaülekandega. Vastasel juhul on keeruline tõendada, et elatist on makstud. Kui väidate, et olete varasemalt lapsele elatist maksnud, siis peate Te seda suutma ka tõendada, näiteks tunnistajate abil. Vastasel juhul on selline väide paraku paljasõnaline ning Teilt saab nõuda elatise tasumist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest PKS § 77 lg 2 alusel. Pikema aja eest ei ole tagasiulatuvalt võimalik elatist nõuda.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
Küsimus: Kuidas on võimalik pärijalt kätte annakut, milleks on 1/4 suvilast?14.03.2016
Kuidas on võimalik saada pärijalt kätte annakut. Annakuks on 1/4 suvilast. Annakusaajaid on 2, ehk siis mõlemal eraldi 1/4 ja 1/4. Üks annakusaajatest on alaealine. Pärandi avanemisest on üle 10 a. Pärija ei ole pärandi säilimiseks teinud mingeid jõupingutusi, hooldanud on teine täisealine annakusaaja. Mis vormis peaks pärija poole pöörduma, et ta oma kohust täidaks. Kas pärija saab ilma annakusaajate teadmata/nõusolekuta selle pärandi müüa. Kas annakusaajatel on õigus nõuda pärandi realiseerimist, et oma osa kätte saada? Kas 1/4 on sellest summast, mis tolleaegsetes pärimisõiguse dokumentides on suvila väärtuseks näidatud või reaalsest realiseerimisväärtusest.
Tänan
Tänan
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Arvestama peab ka sellega, et kui pärand avanes enne 01.01.2009. a, kui kehtis vana pärimisseadus, siis kohaldatakse just vana pärimisseaduse (PärS) sätteid. Veel lisab vana pärimisseaduse § 72 lg 3, et kui annakutäitja annaku täitmisega süüliselt viivitab, peab ta annakusaajale hüvitama viivitusest tekkinud kahju.
PärS § 63 lg 2 selgitab, et annaku vastuvõtmise ja sellest loobumise suhtes kohaldatakse pärandi vastuvõtmise ja pärandist loobumise kohta käivaid sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti; lg 4 lisab, et kui annakusaaja ei võta annakut vastu, loetakse, et annakut ei ole määratud. Pärandi vastuvõtmise ja loobumise korda reguleerib PärS § 117, mille lg 1 kohaselt peaksite tegema avalduse notarile. Kuid PärS § 117 lg 3 kohaselt kui pärija ei ole esitanud PärS § 117 lg-s 1 nimetatud avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid on asunud PärS § 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.
Kui ma õigesti aru saan, siis antud hetkel on maja hooldamisega tegelenud täisealine annakusaaja, mitte aga alaealine annakusaaja ega tema esindaja. Sellisel juhul võib tegemist olla olukorraga, kus täisealine annakusaaja loetakse pärandi vastu võtnuks ning alaealine mitte, kuid soovitan täpsemate asjaolude selgitamiseks pöörduda siiski notari poole.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas isa saab taotleda elatise võla ja haiglahooldusraha tasaarveldamist?14.03.2016
Tere!
Minu ema elukaaslaselt (ema on invaliidsuspensionär) võetakse maha 1990 a. määratud alimendid. Kohtutäitur võtab maha 50% töövõimetuspensionist alimentide katteks. Juhtus aga see, et elukaaslasel avastati aasta alguses kõhunäärme vähk ja hetkel oleme sunnitud paigutama ta hooldusasutusse. Tema seaduslik poeg aga keeldub maksmast osa hooldusasutuse arvest (kellele ta hetkel alimente maksab) ja eksabikaasa, kes on 1990.a alimentide nõude esitanud, lubas asja kohtusse kaevata, et tema poeg peab maksma.
Kas on õigust poja käest nõuda osalist tasumist? Ja mida peaks tegema isa, et vabaneda alimentide maksmisest? Isa on hetkel 59 a. ja voodihaige.
Lugupidamisega
Minu ema elukaaslaselt (ema on invaliidsuspensionär) võetakse maha 1990 a. määratud alimendid. Kohtutäitur võtab maha 50% töövõimetuspensionist alimentide katteks. Juhtus aga see, et elukaaslasel avastati aasta alguses kõhunäärme vähk ja hetkel oleme sunnitud paigutama ta hooldusasutusse. Tema seaduslik poeg aga keeldub maksmast osa hooldusasutuse arvest (kellele ta hetkel alimente maksab) ja eksabikaasa, kes on 1990.a alimentide nõude esitanud, lubas asja kohtusse kaevata, et tema poeg peab maksma.
Kas on õigust poja käest nõuda osalist tasumist? Ja mida peaks tegema isa, et vabaneda alimentide maksmisest? Isa on hetkel 59 a. ja voodihaige.
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui asjaolud on võrreldes kohtumääruse tegemise ajaga oluliselt muutunud, saab elatise suuruse muutmist taotleda küll. Oluliseks muutuseks võib olla asjaolu, et kehtiv elatismiinimum on tõusnud, seega antud juhul võiks elatise suurendamine olla põhjendatud. Märgin ära, et elatise suurendamist ei ole võimalik taotleda tagasiulatuvalt, vaid alates elatishagi kohtusse esitamisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatist ei saagi suurendada, kui kohtuotsuses on lause "ei saa uuesti pöörduda kohtusse sama nõudega"?14.03.2016
Tere!
Sooviksin, et selgitaksite kohtumääruses ühte punkti. Nimelt on kehtiv kohtumäärus aastast 2014 millega on nõutud alaealisele lapsele elatis suurus kindlas konkreetses summas (177,50.-). Kohtumäärusest loeb punkt: alaealine A keda esindab hageja A vanem ja kostja B on teadlikud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse sama nõudega sama kostja vastu samadel asjaoludel. Kohtuotsus on kuni alaealise täisealiseks saamiseni. Kas hageja saab esitada uue hagi kohtusse suurema summa saamiseks viidates miinimumpalga tõusule?
Tänud
Sooviksin, et selgitaksite kohtumääruses ühte punkti. Nimelt on kehtiv kohtumäärus aastast 2014 millega on nõutud alaealisele lapsele elatis suurus kindlas konkreetses summas (177,50.-). Kohtumäärusest loeb punkt: alaealine A keda esindab hageja A vanem ja kostja B on teadlikud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse sama nõudega sama kostja vastu samadel asjaoludel. Kohtuotsus on kuni alaealise täisealiseks saamiseni. Kas hageja saab esitada uue hagi kohtusse suurema summa saamiseks viidates miinimumpalga tõusule?
Tänud
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtumääruse tegemise ajaga võrreldes on asjaolud oluliselt muutunud, annab TsMS § 459 õiguse nõuda elatise suuruse muutmist. Kui elatis on väljamõistetud konkreetse summana ja elatismiinimum on vahepeal märkimisväärselt tõusnud, on elatise suurendamine põhjendatud.
Elatise suuruse muutmist ei saa nõuda tagasiulatuvalt, vaid alates elatishagi esitamisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas haldajal on õigus kohtuotsusega omanikult välja mõistetud võlg makasta maja remondirahast?12.03.2016
Tere, Meil on korteriühisus ja maja haldab elamuhooldus. Kas haldajal on õigus see võlg maksta maja remondirahast ja kas tal on õigus maksta lisaks viivis ja menetluskulud maja rahast? Võlg on tasumata 2 aastat. Korter müüdi täituri poolt kordusenampakkumisel 2 a tagasi. Ostja, kes remontis korteri, on korteri edasi müünud juba järgmisele omanikule, kes ütles, et tema ostis korteri võlgadeta ja tal kohustusi pole.
Müügist saadud raha liikumist maja nõukogu liikmetele kui kolmandatele isikutele ei avaldata.
Meil tuleb ilmselt 2018.a. luua korteriühistu; 01.01.2018 muudetakse KÜ seadust. Kas endise omaniku võlg kustub 3 a. jooksul? Haldajal hakkas kuidagi kiire selle võla sissenõudmisega majalt. Mis see meile kaasa toob?
Müügist saadud raha liikumist maja nõukogu liikmetele kui kolmandatele isikutele ei avaldata.
Meil tuleb ilmselt 2018.a. luua korteriühistu; 01.01.2018 muudetakse KÜ seadust. Kas endise omaniku võlg kustub 3 a. jooksul? Haldajal hakkas kuidagi kiire selle võla sissenõudmisega majalt. Mis see meile kaasa toob?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriomandiseaduse paragrahv 21 järgi on eelkirjeldatud õigus valitsejal täiesti olemas, kusjuures sama paragrahv lõige 3 kohaselt ei saa korteriomanikud seda õigust kokkuleppega piirata.
Võlanõue aegub üldreeglina tõepoolest 3 aasta jooksul, kuid kohtusse pöördumisel võla aegumine peatub.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ