Õigus
Küsimus: Kas 2015 detsembri haiguslehe raha, mille sain 2016 jaanuaris, läheb 2015 aasta tuludeklaratsiooni?23.03.2016
Tere! Olin terve detsembri kuu 2015 haiguslehel. Raha sain tööandjalt ja haigekassast jaanuaris 2016. Kas selle tulu peab tööandja minu deklaratsiooni märkima aastasse 2015 või aastasse 2016? Sama kusimus ka palga kohta?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas tööline võib keelduda töötamisest väljaspool põhi tööpiirkonda?23.03.2016
Töötan ettevõttes 8 aastat, töölepingus tööpiirkonnaks Eesti Vabariik, kuid seni on toimunud töötamine Lõuna-Eestis, seega igal õhtul jõudnud oma elukohta. Nüüd on tekkinud firmal objektid Harjumaal ja Läänemaal, kuhu võetakse ka majutus vastavalt objektidele. Uue korralduse järgi saaksin elukohta ainult nädalavahetuseks, selline töökorraldus kestaks aprilli lõpust kuni novembrini. Tööle asudes ei tundunud tööpiirkond probleemne, kuid vahepeal on pere ja püsiv elukoht tekkinud ning ei soovi kodust eemal viibida. Kas töölisel on mingi seaduslik alus uutest objektidest keeldumiseks või on ainsaks lahenduseks töölepingu lõpetamine?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töö tegemise koha kokku leppimisel tuleb lähtuda tehtavast tööst ja tööülesannetest, lepinguosaliste vastastikustest huvidest ja hea usu põhimõttest.
Tulenevalt töölepingu seadusest peab töökoha määratlemisel töölepingus lähtuma töötaja töö iseloomust ja tööülesannetest. Töö tegemise koht on tööandja tegevuskoht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud. Töötajal ja tööandjal on tulenevalt töösuhte iseloomust võimalik kokku leppida ka töö tegemise muu koht, kusjuures seadus eeldab, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse ehk linna või valla täpsusega. Eeldusest laiemas või kitsamas töö tegemise kohas kokku leppimine peab olema põhjendatud.
Seega lepingu tingimus, et tööpiirkonnaks on Eesti Vabariik peab olema põhjendatud. Juhul, kui see on põhjendatud, siis tööandjal on õigus Teid saata tegema tööd nii Harjumaale kui ka Läänemaale.
Kui asukoha muutuse tõttu tekib tööandjaga vaidlus, on võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Sellisel juhul annab olukorrale hinnangu ning lahendab vaidluse töövaidlusorgan.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 6406000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui pikalt on võimalik saada palgata puhkust ja kas seda peaks võimaldama ka tervislikel põhjustel?23.03.2016
Tere
kui pikalt on võimalik saada palgata puhkust ja kas seda peaks võimaldama tervislikel põhjustel? Siiani polnud probleeme töötervishoiu arstiga, kuid eelmisest aastast muudeti nõudeid. Mul paar diagnoosi, millega nüüd ei läbi kontrolli. Ning teine küsimus, kas Tšernobõlis viibitud aeg loetakse ka väljateenitud aastate pensioni arvestusse lisaks sõjaväeteenistuse ajale?
kui pikalt on võimalik saada palgata puhkust ja kas seda peaks võimaldama tervislikel põhjustel? Siiani polnud probleeme töötervishoiu arstiga, kuid eelmisest aastast muudeti nõudeid. Mul paar diagnoosi, millega nüüd ei läbi kontrolli. Ning teine küsimus, kas Tšernobõlis viibitud aeg loetakse ka väljateenitud aastate pensioni arvestusse lisaks sõjaväeteenistuse ajale?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 68 lg 2 kohaselt saab tasustamata puhkust (palgata puhkust) kasutada ainult poolte kokkuleppel. Seega tasustamata puhkuse kasutamise ja selle pikkuse osas tuleb saavutada töötaja ja tööandja kokkulepe, ühepoolselt seda otsustada ei saa.
See, kellel on õigust saada väljateenitud aastate pensioni, tuleneb väljateenitud aastate pensionide seadusest, mille kohta on pädev selgitusi andma Sotsiaalkindlustusamet. Soovitame selle küsimusega pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole (info@sotsiaalkindlustusamet.ee; infonumber 16106).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 6406000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas lapse isal on õigus nõuda tšekke lapsele kulutatud asja kohta kui ta maksab elatisraha miinimumi?23.03.2016
Tere.
Lapse isa maksab elatisraha miinimumsummat lapsele. Nüüd nõuab lapse isa, et tahab iga kuu tšekke saada mida ma lapse peale kulutan. Mina ei ole miinimumist suuremat summat nõudnud, seega, mis õigusega ta küsib tšekke? Miinimumsumma pealt pole õigust nõuda või on? Mida sellises olukorras teha ja kuidas käituda?
Aitäh
Lapse isa maksab elatisraha miinimumsummat lapsele. Nüüd nõuab lapse isa, et tahab iga kuu tšekke saada mida ma lapse peale kulutan. Mina ei ole miinimumist suuremat summat nõudnud, seega, mis õigusega ta küsib tšekke? Miinimumsumma pealt pole õigust nõuda või on? Mida sellises olukorras teha ja kuidas käituda?
Aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadus sätestab, et elatist tuleb kasutada lapse huvides, kuid olenemata sellest, kui suurt elatisraha last kasvatavale vanemale makstakse, ei kohusta perekonnaseadus vanemat esitama elatist maksvale vanemale kuludokumente elatise kasutamise kohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma tagantjärgi saan nö tasandada varem enammakstud elatise, kuna mul endal praegu rahaliselt keerulisem?22.03.2016
Olen maksnud 6 aastat korralikult elatist oma eksnaisele, vahest isegi rohkem kui peab. Nüüd, kus minu töökorraldus ja perre sündinud uus laps ei võimalda täis summat maksta ja eks läks kohtutäituri juurde, tekib küsimus.
Kas ma tagantjärgi saan nö tasandada enammakstud elatise võla katteks ja ka maha arvestada need ajad mil laps oli minuga?
Kas ma tagantjärgi saan nö tasandada enammakstud elatise võla katteks ja ka maha arvestada need ajad mil laps oli minuga?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Enammakstud elatist ei saa tasaarvestada tulevase perioodi elatisekohustusega, kuna sisuliselt on tegemist elatise tagasinõudega ja see ei ole lubatud.
Kohtu poolt väljamõistetud elatist on võimalik vähendada vaid uue kohtuotsusega ja seda ei ole võimalik teha tagasiulatuvalt. Kohtuotsus on kehtiv seni, kuni uue kohtuotsusega elatise suurust muudetakse - seega ei ole praegusel hetkel tagasiulatuvalt võimalik elatisvõlga vähendada selle aja arvelt, millal laps oli Teiega ja tegite ise tema ülalpidamiseks kulutusi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas juhul, kui korteris võetakse maha mittekandev sein, on vaja üksnes kohaliku omavalitsuse luba?22.03.2016
Üks teie vastustest määratles korteriomaniku kohustusi, kui võetakse remondi käigus maha kandev sein. Kui võetakse maha mittekandev sein, kas siis on vaja ainult kohaliku omavalitsuse luba? Kuidas ma seda ukse tagant näen, milline sein parajasti maha võetud on? Ka juhatus võib mingeid pabereid näha küsida?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
a) omandisuhtest ehk sellest, kas reguleeritav objekt kuulub korteriomandi kaasomandi eseme või reaalosa koosseisu.
b) tegevusega kaasnevatest mõjudest teistele korteriomanikele.
Kui kõnealuse seina näol on tegu projektijärgse korterelamu seinaga, siis kuulub see korteriomandi kaasomandi eseme koosseisu, ning selle eemaldamisega seotud küsimus kuulub igal juhul kaaskorteriomanikega kooskõlastamisele.
Juhul, kui seina eemaldamisega ei kaasne kaaskorteriomanikele negatiivseid mõjusid, siis piisab tegevuse kooskõlastamiseks korteriomanike(korteriühistu) üldkoosoleku otsusest, vastupidisel juhul tuleb aga seina eemaldamiseks sõlmida korteriomanikevaheline kokkulepe.
Antud vastus lähtub alljärgnevatest korteriomandiseaduse sätetest: § 1 lg 2, § 2 , § 10, § 11 lg 1 p 1, § 15 lg 6, § 16 lg 1, § 16 primm lg 1 p 1.
Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas lõpetada lapsehoolduspuhkusel oleva töötajaga töösuhe, kui firma on juba likvideeritud?21.03.2016
Firma lõpetas majandustegevuse 2013 sügisel, müüs oma vara ja jäi lihtsalt seisma, kuna üks töötaja viibis lapsehoolduspuhkusel. Oleks pidanud koheselt puhkusel oleva töötaja koondama, aga asi jäi soiku ja on praegu nii nagu on. Nüüd tuli äriregistrist kiri, et firma on likvideeritud, kuna tegevus puudub. Kuidas lõpetada lapsehoolduspuhkusel oleva töötajaga töösuhe, kas firma endine omanik maksab lõpparve ja kuidas seda maksuametis deklareerida?
Aitäh!
Aitäh!
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Lõpparve tasumise kohustus on äriühingul kui tööandjal. Praeguses olukorras on juhatuse liikmel võimalik registripidajale esitada avaldus täiendavaks likvideerimiseks. Sellisel juhul on töötajaga võimalik tööleping lõpetada TLS § 89 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel ning vara olemasolu korral makstakse välja lõpparve. Kui täiendava likvideerimise käigus ilmneb, et ühingul puudub vara töötaja nõude täitmiseks, peab likvideerija esitama pankrotiavalduse. Mis puudutab deklareerimist, siis soovitan Teil pöörduda oma küsimusega Maksuameti poole.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mis kuupäevaks peab olema teada järgmise kuu töögraafik ja kas puhkuste graafik peab paigas olema jaanuari lõpuks?21.03.2016
Tere!
Töötan graafiku alusel. Tekkis küsimus, et kas kusagil on seadusega ka välja toodud, mis kuupäevaks peab olema järgmise kuu graafik tööandja poolt olemas? Ja teine küsimus on, et kas olen õieti aru saanud, et suvepuhkused peaks olema tööandja poolt kinnitatud juba jaanuari lõpuks või on see kuidagi teisiti?
Aitäh vastamast
Töötan graafiku alusel. Tekkis küsimus, et kas kusagil on seadusega ka välja toodud, mis kuupäevaks peab olema järgmise kuu graafik tööandja poolt olemas? Ja teine küsimus on, et kas olen õieti aru saanud, et suvepuhkused peaks olema tööandja poolt kinnitatud juba jaanuari lõpuks või on see kuidagi teisiti?
Aitäh vastamast
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui töötaja asub tööle summeeritud tööajaga, peab tööandja töötajat teavitama nii arvestusperioodist kui ka tööajakava teatavaks tegemise tingimustest.
Töölepingu seadus ei reguleeri, millal peab olema töötajale tööajakava teatavaks tehtud. Tööandja määrab tööajakava teatavaks tegemise tingimused tulenevalt töö iseloomust, arvestades töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks ning töötaja õigust tutvuda tööajakavaga mõistliku aja jooksul enne arvestusperioodi algust. Seega konkreetset tähtaega töölepingu seadus välja ei too, lähtuda tuleb mõistlikkusest.
Suvepuhkuste all peate Te eeldatavalt silmas põhipuhkust, mida töötajal on võimalik saada iga-aastaselt 28 kalendripäeva.
Selgitan, et põhipuhkuse ajakava määrab samuti tööandja, arvestades töötajate soovidega, mis ühtivad ka ettevõtte huvidega. Tööandja on kohustatud puhkuse ajakava koostada ja töötajatele teatavaks teha aasta esimese kvartali jooksul ehk hiljemalt märtsi lõpuks.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 6406000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Millise dokumendi alusel saan maksuametile tõendada korterile pärandaja poolt tehtud kulutusi ja kust seda saada?21.03.2016
29.01.2015 müüsin (koos teiste pärijatega) pärandi teel saadud korteri osa, milles ma ise sissekirjutust ei omanud, ega pole seal kunagi elanud. Olen teadlik eelnimetatud tehingu pealt saadud tulu deklareerimise kohustusest, millest saab maha arvata tehinguga seotud kulutused (notaritasu ja kinnisvarabüroole makstud summa). 01.01.2015 jõustus seadusemuudatus pärandi soetamismaksumuse kohta. Dokumente, mis tõendaksid pärandaja (isik surnud) poolt tehtud kulutusi korteri soetamisel, ei õnnestunud leida. Küsimus: Millise dokumendi alusel saan maksuametile tõendada korterile pärandaja poolt tehtud kulutuste kohta ja kust seda saada? Ette tänades
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas selline asi on võimalik, et haldab ja korraldab parkimist üks, kuid trahvib MuPo?21.03.2016
Tere!
Vastavalt ettekirjutusele-soovitusele lugesin eelnevaid küsimusi-vastuseid, aga päris sarnast juhtumit ei leidnud. Tegemist osalise parkimisega kõnniteel aadressil Tammsaare tee 104a. Kuigi märkide järgi haldab territooriumi Citypark, kirjutas trahvi välja Mupo? Aluseks LS§20lg4p3. Kas selline asi on võimalik, et haldab ja korraldab parkimist üks, kuid trahvib MuPo? Kus jookseb piir parkla ja linnamaa vahel, on arusaamatu. Ühtegi osaliselt kõnniteel parkimist keelavat märki ei olnud, äärekive kollaseks ei olnud värvitud, liiklusvoogu pargitud auto ei takistanud. Kõnnitee laius antud kohas on 3.2m. Auto oli pargitud 1m laiuselt kõnniteele nii, et vaba oli 2,2m laiune kõnnitee osa (eeltootud § nõuab 1,5m). Pildid kogu "üritusest" olemas. Sama asja eest trahvitud autoomanikke oli veel kümneid, nii, et selline küsimus tekib ka kümnetel inimestel ja abi hakatakse otsima nii Teilt, kui ka teistelt Teadjameestelt.
Lugupidamisega
Vastavalt ettekirjutusele-soovitusele lugesin eelnevaid küsimusi-vastuseid, aga päris sarnast juhtumit ei leidnud. Tegemist osalise parkimisega kõnniteel aadressil Tammsaare tee 104a. Kuigi märkide järgi haldab territooriumi Citypark, kirjutas trahvi välja Mupo? Aluseks LS§20lg4p3. Kas selline asi on võimalik, et haldab ja korraldab parkimist üks, kuid trahvib MuPo? Kus jookseb piir parkla ja linnamaa vahel, on arusaamatu. Ühtegi osaliselt kõnniteel parkimist keelavat märki ei olnud, äärekive kollaseks ei olnud värvitud, liiklusvoogu pargitud auto ei takistanud. Kõnnitee laius antud kohas on 3.2m. Auto oli pargitud 1m laiuselt kõnniteele nii, et vaba oli 2,2m laiune kõnnitee osa (eeltootud § nõuab 1,5m). Pildid kogu "üritusest" olemas. Sama asja eest trahvitud autoomanikke oli veel kümneid, nii, et selline küsimus tekib ka kümnetel inimestel ja abi hakatakse otsima nii Teilt, kui ka teistelt Teadjameestelt.
Lugupidamisega
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Parkimiskorda reguleerib liiklusseadus, liikluskorraldusvahendid ning parkimistingimused, kui need on kehtestatud. Liiklusseaduse nõuete, samuti liikluskorraldusvahendite nõuete täitmist kontrollib nii politsei kui ka kohalik omavalitsus (MUPO) (LS § 193). Kui sõiduk on pargitud liiklusseaduse või liikluskorraldusvahendi nõudeid eirates, on kohalik omavalitsus või ka politsei, õigustatud rikkumist menetlema väärteomenetluse korras (LS § 263).
Kõnniteel täielik või osaline parkimine on üldjuhul keelatud, välja arvatud seda lubava liikluskorraldusvahendi olemasolul (LS §20 lg 4 p 3 või veose laadimise korral (LS § 20 lg 6). Erikord kehtib ka puudega isikule (LS § 68 lg 3 p 1).
Seega, kui parkimine on korraldatud viisil, mis ei loonud ülalmärgitud erandeid, siis ei tohi mootorsõiduki kõnniteel parkida ei osaliselt ega täielikult. Tegemist on liiklusseadusest tuleneva nõude eiramisega ning nimetatud rikkumist on õigustatud menetlema ka kohalik omavalitsus (MUPO). Seda ka vaatamata asjaolule, et parkimise korraldamine on antud teeomaniku poolt kolmanda isiku kätesse.