Õigus
Küsimus: Kas osaühingu juhatuse liikmed võib määrata tähtajatult või on mingi seadusest tulenev ajaline piirang?11.03.2016
Vaja pikendada osaühingu juhatuse liikmete volitusi. Kuna põhikirjast ei leidnud ühtki viidet, mis ütleks kui pikaks ajaks on võimalik juhatuse liikmeid ametisse määrata, siis tekkis küsimus, kas tänapäeval on võimalik määrata juhatuse liikmed ametisse tähtajatult või on mingist seadusest ikkagi tulenev ajaline piirang? Antud juhul on tegemist väikse osaühinguga, millel on 2 võrdse osalusega osanikku ja mõlemad on juhatuses.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Ehk kui põhikiri ei näe ette, et juhatuse liikme võib valida üksnes mingiks konkreetseks ajaks, siis võib juhatuse liikme valida (tema volitusi pikendada) tähtajatult.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas minu osaühingu juhatusest väljaarvamine ja abikaasa juhatusse arvamise saab vormistada koos?11.03.2016
Olen abielus, abielu kestel on asutatud osaühing, mille ainuomanik (seoses sõlmitud abieluvara lepinguga) on abikaasa, mina üksinda juhatuses. Tänaseks oleme arutanud nii, et abikaasa soovib ainukesena juhatusse astuda, mina soovin sealt välja astuda. Kuidas peaksime toimima? Kas peaksime enne üldkoosoleku protokolliga lisama abikaasa juhatusse ning hiljem nö uue protokolli tegema, et mina soovin välja astuda? Saab ehk ühe protokolliga? Sisuks on juhatuse liikmete muudatusest - lisada abikaasa juhatusse ning arvata iseennast välja?
Tänan vastamast
Tänan vastamast
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas MTÜ kinnisvara müügi korral piisab juhatuse otsusest või peab otsus olema vastu võetud üldkoosolekul?11.03.2016
Kas MTÜ kinnisvara müügi korral piisab juhatuse otsusest või peab otsus olema vastu võetud üldkoosolekul? Põhikiri ei reguleeri kinnisva müüki.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tohin teha juhiload mõnes teise EL riigis, kui kehtib Eestis joobes juhtimise eest 3-aastane tõkend?11.03.2016
Tere,
Olen siin olemasoleva materjaliga juba tutvunud, kuid kahjuks ei leidnud vastust enda küsimusele. Nimelt karistati mind joobes juhtimise eest krimaalkorras. Puudus ka juhiluba. Nagu olen aru saanud kehtib mulle 3-aastane tõkend. Küsimus siis selline. Kas ma tohin teha juhilubasid mõnes teise euroopaliidu liikmesriigis? Tean, et see on keeruline ning mõningatel juhtudel on vaja sissekirjutust ja elamisluba. Kas võin välisriigi lubadega sellel ajal sõita või pean nad eestis mingi aja pärast ümber vahetama? Kas üldse saan neid vahetada?
Olen siin olemasoleva materjaliga juba tutvunud, kuid kahjuks ei leidnud vastust enda küsimusele. Nimelt karistati mind joobes juhtimise eest krimaalkorras. Puudus ka juhiluba. Nagu olen aru saanud kehtib mulle 3-aastane tõkend. Küsimus siis selline. Kas ma tohin teha juhilubasid mõnes teise euroopaliidu liikmesriigis? Tean, et see on keeruline ning mõningatel juhtudel on vaja sissekirjutust ja elamisluba. Kas võin välisriigi lubadega sellel ajal sõita või pean nad eestis mingi aja pärast ümber vahetama? Kas üldse saan neid vahetada?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas turvatöötajal on õigus isiklike asjade läbivaatamiseks viitega sisekorraeeskirjadele?11.03.2016
Kas turvatöötajal on õigus isiklike asjade läbivaatamiseks viitega sisekorraeeskirjadele? Minu teada on asjade läbivaatamise õigus ametnikul kellel on õigus isikut kinni pidada.
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Küsimus: Kas tööandja võib trahvida ja lisatasust ilma jätta inimese, kes suitsetas asutuse territooriumil?11.03.2016
Kas tööandjal on õigust trahvida 50€ või jätta maksmata kokkulepitud lisatasu (250€) inimesele, kes suitsetas asutuse territooriumil või autos? Ma ise ei suitseta. Mind huvitab tööandja õigus määrata trahve töövõtjale. Kuidas kujunevad trahvi summad? Kas iga tööandja oma suvast või on riiklik
trahvi tabel.
trahvi tabel.
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tubakatoodete tarbimise piirangud ja keelud on sätestatud tubakaseaduse (edaspidi TubS) §-des 29 ja 30.TubS § 30 lg 1 sätestab, et TubS §-s 29 nimetamata juhtudel otsustab ruumis või piiratud maa-alal suitsetamise lubamise vastavalt ruumi või piiratud maa-ala valdaja enda äranägemisel, arvestades § 29 lõikeid 3 ja 4 ning § 31. Kuna õigus suitsetada ei ole käsitletav isiku põhiõigusena, on tööandjal õigus enda territooriumil suitsetamine keelata või kohustada töötajat suitsetamise soovi korral seda tegema vastavalt selleks ettenähtud ruumis või alal. Suitsetamine tööajal võiks olla sätestatud tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglitega.
Töötajat trahvida ei saa suitsetamise eest, küll aga teha talle kirjalik hoiatus suitsetamise eest selleks mitte ettenähtud kohas.
Lisatasu ei saa ka maksmata jätta, kui seda makstakse töötulemuste eest. Kui aga tööandja on sisse seadnud korra, et mittesuitsetajatele makstakse lisatasu, siis sellest muidugi jääb suitsetaja ilma.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tunnitasuga töötamisel on erinevus tööajanormis?11.03.2016
Minu tööandja väidab, et kui on töötamine mitte kuupalga vaid tunnitasuga, siis ta ei ole kohustatud jälgima tööajanormatiive. Palk makstakse vastavalt tehtud tundide arvule ja kui on ületunnid, siis neile ei rakendata lisatasu ja kui tunnid ei tule täis, siis tema kohustus ei ole tagada tööd, et normtunnid täis saada.
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Kalendaarsed töötunnid (nn tööajanorm) moodustuvad nii (täistööaja puhul): kuu kalendaarsed tööpäevad x 8. Erinevused tulevad nendes kuudes, kus on kohustus tööaega lühendada riigipühadele eelnevatel päevadel. Rahvuspüha ja riigipühad on puhkepäevad ning ei suurenda kalendaarseid töötunde.
Töötamise puhul tunnipalga alusel on tööandja kohustatud teid kindlustama tööga ja maksma töötasu kõigil kalendaarsetel tööpäevadel. Kui töötate rohkem, tuleb lugeda need tunnid ületundideks ja maksta lisatasu 50% või anda sama palju tasulist puhkeaega.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui kaua kehtib kohtuotsus, millega elatist vähendatakse?10.03.2016
Tere!
Kuidas arvutada kui palju on riigilõiv elatise vähendamise korral? Kas elatise vähendamine tuleb esitada hagi vormis, hageja see, kes tahab vähendada ja kostja see, kellele elatist makstakse? Kui kaua kehtib kohtuotsus, millega elatist vähendatakse? Kas iga aasta tuleb uus hagi esitada?
Kuidas arvutada kui palju on riigilõiv elatise vähendamise korral? Kas elatise vähendamine tuleb esitada hagi vormis, hageja see, kes tahab vähendada ja kostja see, kellele elatist makstakse? Kui kaua kehtib kohtuotsus, millega elatist vähendatakse? Kas iga aasta tuleb uus hagi esitada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Elatise vähendamise hagilt riigilõivu maksma ei pea. Kohtule tuleb esitada hagiavaldus, kus hagejaks on elatist saav laps, hageja seaduslikuks esindajaks on vanem, kelle juures laps kasvab ning kostjaks on vanem, kes maksab lapsele elatist.
Kui kohus vähendab kohtuotsusega igakuiselt makstavat elatist, kehtib kohtuotsus nö tähtajatult. Elatise vähendamise kohta tehtava kohtuotsuse tühistab vaid uus kohtuotsus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis siis saab, kui alimendivõlglase miinimumpalk kantakse täiesti kõrvalise ehk kolmanda isiku arvele?10.03.2016
Tere. Mis siis saab, kui alimendivõlglase miinimumpalk kantakse täiesti kõrvalise e. kolmanda isiku arvele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kohtutäituril ei ole võimalik elatisraha kättesaamiseks kolmanda isiku kontot, kuid võlgniku suhtes toimuva täitemenetluse raames võib kohtutäitur ühe võimalusena pöörduda ka võlgniku tööandja poole. Kohtutäiturilt arestimisakti saamisel ei tohi tööandja oma töötajale üle kanda kogu väljateenitud kuutasu, vaid peab kindla osa sellest kinni pidama ja kohtutäiturile üle kandma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 17-aastasel tütrel on õigus ise otsustada kodust lahkumine ja endast vanema mehe juurde kolida?10.03.2016
Tere,
Mul on kodus alaealine tütar (17). Tekkis meesterahvas, kes on temast 10 a vanem ja tahab, et mu tütar elaks temaga. Meesterahval pole tööd, pole ka elamispinda, kuhu ta kutsub teda, ma ei saa aru, tütar räägib, et meesterahvas kavatseb üürida korteri. Tütar väidab, et see on armastus.
Kas mul on õigus lapsevanemana öelda, et kuni 18 a täis peab elama minuga?
Juhul, kui tekib olukord, et mind hoiatamata lähebki kodunt ära selle mehe juurde, kas mul on õigus kutsuda politsei välja ja paluda neid tüdruku korrale kutsuda ja koju tagasi tuua? Sest ta on alaealine ja peab elama vanemaga.
Ette tänades
Mul on kodus alaealine tütar (17). Tekkis meesterahvas, kes on temast 10 a vanem ja tahab, et mu tütar elaks temaga. Meesterahval pole tööd, pole ka elamispinda, kuhu ta kutsub teda, ma ei saa aru, tütar räägib, et meesterahvas kavatseb üürida korteri. Tütar väidab, et see on armastus.
Kas mul on õigus lapsevanemana öelda, et kuni 18 a täis peab elama minuga?
Juhul, kui tekib olukord, et mind hoiatamata lähebki kodunt ära selle mehe juurde, kas mul on õigus kutsuda politsei välja ja paluda neid tüdruku korrale kutsuda ja koju tagasi tuua? Sest ta on alaealine ja peab elama vanemaga.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Alaealise lapse vanemana on Teil seadusest tulenev õigus ja ka kohustus hoolitseda oma lapse heaolu eest, kuid kas antud olukorras õnnestub reaalselt tütart kodust lahkumise osas takistada, on juba iseasi, sest ilmselt füüsiliselt teda kinni hoida ei õnnestu.
Võibolla oleks kõige õigem pöörduda oma murega elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole ja üheskoos arutada kodust lahkumise pluss- ja miinuspooli. Olen arvamusel, et vaidluse lahendamisel tuleks arvestada kõikide osapoolte arvamust ja leida üheskoos rahumeelne lahendus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand