Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas osaühingu juhatuse liikmed võib määrata tähtajatult või on mingi seadusest tulenev ajaline piirang?11.03.2016

Vaja pikendada osaühingu juhatuse liikmete volitusi. Kuna põhikirjast ei leidnud ühtki viidet, mis ütleks kui pikaks ajaks on võimalik juhatuse liikmeid ametisse määrata, siis tekkis küsimus, kas tänapäeval on võimalik määrata juhatuse liikmed ametisse tähtajatult või on mingist seadusest ikkagi tulenev ajaline piirang? Antud juhul on tegemist väikse osaühinguga, millel on 2 võrdse osalusega osanikku ja mõlemad on juhatuses.

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Äriseadustiku § 184 lg 2 kohaselt valitakse juhatuse liige tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks, kui on seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Äriregistrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata äriregistri pidajale.

Ehk kui põhikiri ei näe ette, et juhatuse liikme võib valida üksnes mingiks konkreetseks ajaks, siis võib juhatuse liikme valida (tema volitusi pikendada) tähtajatult.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas minu osaühingu juhatusest väljaarvamine ja abikaasa juhatusse arvamise saab vormistada koos?11.03.2016

Olen abielus, abielu kestel on asutatud osaühing, mille ainuomanik (seoses sõlmitud abieluvara lepinguga) on abikaasa, mina üksinda juhatuses. Tänaseks oleme arutanud nii, et abikaasa soovib ainukesena juhatusse astuda, mina soovin sealt välja astuda. Kuidas peaksime toimima? Kas peaksime enne üldkoosoleku protokolliga lisama abikaasa juhatusse ning hiljem nö uue protokolli tegema, et mina soovin välja astuda? Saab ehk ühe protokolliga? Sisuks on juhatuse liikmete muudatusest - lisada abikaasa juhatusse ning arvata iseennast välja?
Tänan vastamast

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Juhatuse liikme vahetamiseks tuleb vormistada ainuosaniku otsus, millega Teid kutsutakse juhatusest tagasi ning Teie abikaasa nimetatakse juhatuse liikmeks. Vastav ainuosaniku otsus tuleb esitada äriregistrile koos kandeavaldusega. Selleks tuleb siseneda ettevõtjaportaali (https://ettevotjaportaal.rik.ee), alustada muutmiskande avaldust, muuta ära juhatuse liikme andmed, lisada digitaalselt allkirjastatud ainuosaniku otsus, lisada nii Teie kui ja Teie abikaasa digiallkiri, tasuda riigilõiv ja esitada avaldus äriregistrile.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas MTÜ kinnisvara müügi korral piisab juhatuse otsusest või peab otsus olema vastu võetud üldkoosolekul?11.03.2016

Kas MTÜ kinnisvara müügi korral piisab juhatuse otsusest või peab otsus olema vastu võetud üldkoosolekul? Põhikiri ei reguleeri kinnisva müüki.

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

MTÜS § 27 lg 4 kohaselt võib juhatus mittetulundusühingu kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata üldkoosoleku otsusega ja selles otsuses ettenähtud tingimustel, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Seega peab kinnisvara müügi ning tingimused otsustama MTÜ liikmete üldkoosolek.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas tohin teha juhiload mõnes teise EL riigis, kui kehtib Eestis joobes juhtimise eest 3-aastane tõkend?11.03.2016

Tere,
Olen siin olemasoleva materjaliga juba tutvunud, kuid kahjuks ei leidnud vastust enda küsimusele. Nimelt karistati mind joobes juhtimise eest krimaalkorras. Puudus ka juhiluba. Nagu olen aru saanud kehtib mulle 3-aastane tõkend. Küsimus siis selline. Kas ma tohin teha juhilubasid mõnes teise euroopaliidu liikmesriigis? Tean, et see on keeruline ning mõningatel juhtudel on vaja sissekirjutust ja elamisluba. Kas võin välisriigi lubadega sellel ajal sõita või pean nad eestis mingi aja pärast ümber vahetama? Kas üldse saan neid vahetada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseadus kehtestab juhtimisõiguse andmise ja juhiloa väljastamise korras Eesti Vabariigis ning selle regulatsioon ei laiene väljapoole riigipiire. Seega ei ole juhtimisõiguse saamine mujal riigis põhimõtteliselt takistatud ning juhtimisõiguse andmine sõltub konkreetses riigis kehtestatud tingimustest. Kui siis välisriigis õnnestub juhtimisõigus ja juhiluba saada, kehtib Eestis välisriigi juhiluba vastavalt liiklusseaduse §s 99 sätestatule.
 

Küsimus: Kas turvatöötajal on õigus isiklike asjade läbivaatamiseks viitega sisekorraeeskirjadele?11.03.2016

Kas turvatöötajal on õigus isiklike asjade läbivaatamiseks viitega sisekorraeeskirjadele? Minu teada on asjade läbivaatamise õigus ametnikul kellel on õigus isikut kinni pidada.

Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud Pöörduja Teie pöördumisele selgitame järgmist. Kehtiv töölepingu seadus (TLS) rõhutab, et tööandja on kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, et ta ei rikuta töötaja põhiõigusi (TLS § 28 lõige 2 punkt 11). Töötaja põhiõigused ja -vabadused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Neist puutub kõnealusel juhul asjasse õigus omandi ja valduse puutumatusele. Kuidas peaks tööandja jälgima sel juhul vara säilimist? Võimalik lahendus on poolte kokkulepe, samuti ettevõtte või asutuse sisekorra kehtestamine. Tööandja huvides ja võimuses on koostada töökohal käitumise ja suhtlemise reeglid ning tema vara ja töövahendite kasutamise kord (töökorralduse reeglid). Enne seda oleks need mõistlik töötajaga läbi arutada, siis tunneb ka töötaja, et teda on kaasatud töö korraldamise protsessi. Töökorralduse reeglid võivad näiteks sätestada, mis tingimustel on tööandjal õigus kontrollida oma vara säilimist ja korrasolekut. Reeglite kehtestamise ja töötaja kontrollimise korral on äärmiselt tähtis määratleda tööandja õigustatud huvi. Tööandja tegevus peab jääma eesmärgipäraseks. Seejuures on oluline, et töötajale on selgitatud, miks sellised reeglid vajalikud on. Samuti tuleb töötajat teavitada õigustatud jälgimise tulemustest. Ehk siis, kui ettevõttes korraldatakse töötajate ja nende isiklike asjade läbiotsimist, ei tohi see olla salajane, s.t ilma töötaja teadmata ei tohi läbi otsida tema isiklikke asju. Kuna jälgimist ja läbiotsimist võib teostada ainult kindla eesmärgiga ja proportsionaalsena eesmärgi suhtes, peaks enne küsima, kas vähemriivavaid meetmeid on olemas. Kui on olemas näiteks automaatsed turvaväravad, tuleks neid ka kasutada. Põhjalikuma selgituse saamiseks soovitame Teil pöörduda selgitustaotlusega Andmekaitse Inspektsiooni poole. Täpsem info nende veebilehel: www.aki.ee. Vastus on antud teie poolt esitatud andmete põhjal. Lisaküsimuste korral võite helistadaTööinspektsiooni infotelefonile 640 6000
 

Küsimus: Kas tööandja võib trahvida ja lisatasust ilma jätta inimese, kes suitsetas asutuse territooriumil?11.03.2016

Kas tööandjal on õigust trahvida 50€ või jätta maksmata kokkulepitud lisatasu (250€) inimesele, kes suitsetas asutuse territooriumil või autos? Ma ise ei suitseta. Mind huvitab tööandja õigus määrata trahve töövõtjale. Kuidas kujunevad trahvi summad? Kas iga tööandja oma suvast või on riiklik
trahvi tabel.

Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud Pöörduja

Tubakatoodete tarbimise piirangud ja keelud on sätestatud tubakaseaduse (edaspidi TubS) §-des 29 ja 30.TubS § 30 lg 1 sätestab, et TubS §-s 29 nimetamata juhtudel otsustab ruumis või piiratud maa-alal suitsetamise lubamise vastavalt ruumi või piiratud maa-ala valdaja enda äranägemisel, arvestades § 29 lõikeid 3 ja 4 ning § 31. Kuna õigus suitsetada ei ole käsitletav isiku põhiõigusena, on tööandjal õigus enda territooriumil suitsetamine keelata või kohustada töötajat suitsetamise soovi korral seda tegema vastavalt selleks ettenähtud ruumis või alal. Suitsetamine tööajal võiks olla sätestatud tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglitega.

Töötajat trahvida ei saa suitsetamise eest, küll aga teha talle kirjalik hoiatus suitsetamise eest selleks mitte ettenähtud kohas.

Lisatasu ei saa ka maksmata jätta, kui seda makstakse töötulemuste eest. Kui aga tööandja on sisse seadnud korra, et mittesuitsetajatele makstakse lisatasu, siis sellest muidugi jääb suitsetaja ilma.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tunnitasuga töötamisel on erinevus tööajanormis?11.03.2016

Minu tööandja väidab, et kui on töötamine mitte kuupalga vaid tunnitasuga, siis ta ei ole kohustatud jälgima tööajanormatiive. Palk makstakse vastavalt tehtud tundide arvule ja kui on ületunnid, siis neile ei rakendata lisatasu ja kui tunnid ei tule täis, siis tema kohustus ei ole tagada tööd, et normtunnid täis saada.

Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lp. Pöörduja

Kalendaarsed töötunnid (nn tööajanorm) moodustuvad nii (täistööaja puhul): kuu kalendaarsed tööpäevad x 8. Erinevused tulevad nendes kuudes, kus on kohustus tööaega lühendada riigipühadele eelnevatel päevadel. Rahvuspüha ja riigipühad on puhkepäevad ning ei suurenda kalendaarseid töötunde.

Töötamise puhul tunnipalga alusel on tööandja kohustatud teid kindlustama tööga ja maksma töötasu kõigil kalendaarsetel tööpäevadel. Kui töötate rohkem, tuleb lugeda need tunnid ületundideks ja maksta lisatasu 50% või anda sama palju tasulist puhkeaega.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kui kaua kehtib kohtuotsus, millega elatist vähendatakse?10.03.2016

Tere!
Kuidas arvutada kui palju on riigilõiv elatise vähendamise korral? Kas elatise vähendamine tuleb esitada hagi vormis, hageja see, kes tahab vähendada ja kostja see, kellele elatist makstakse? Kui kaua kehtib kohtuotsus, millega elatist vähendatakse? Kas iga aasta tuleb uus hagi esitada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatise vähendamise hagilt riigilõivu maksma ei pea. Kohtule tuleb esitada hagiavaldus, kus hagejaks on elatist saav laps, hageja seaduslikuks esindajaks on vanem, kelle juures laps kasvab ning kostjaks on vanem, kes maksab lapsele elatist.

Kui kohus vähendab kohtuotsusega igakuiselt makstavat elatist, kehtib kohtuotsus nö tähtajatult. Elatise vähendamise kohta tehtava kohtuotsuse tühistab vaid uus kohtuotsus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis siis saab, kui alimendivõlglase miinimumpalk kantakse täiesti kõrvalise ehk kolmanda isiku arvele?10.03.2016

Tere. Mis siis saab, kui alimendivõlglase miinimumpalk kantakse täiesti kõrvalise e. kolmanda isiku arvele?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kohtutäituril ei ole võimalik elatisraha kättesaamiseks kolmanda isiku kontot, kuid võlgniku suhtes toimuva täitemenetluse raames võib kohtutäitur ühe võimalusena pöörduda ka võlgniku tööandja poole. Kohtutäiturilt arestimisakti saamisel ei tohi tööandja oma töötajale üle kanda kogu väljateenitud kuutasu, vaid peab kindla osa sellest kinni pidama ja kohtutäiturile üle kandma.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 17-aastasel tütrel on õigus ise otsustada kodust lahkumine ja endast vanema mehe juurde kolida?10.03.2016

Tere,
Mul on kodus alaealine tütar (17). Tekkis meesterahvas, kes on temast 10 a vanem ja tahab, et mu tütar elaks temaga. Meesterahval pole tööd, pole ka elamispinda, kuhu ta kutsub teda, ma ei saa aru, tütar räägib, et meesterahvas kavatseb üürida korteri. Tütar väidab, et see on armastus.
Kas mul on õigus lapsevanemana öelda, et kuni 18 a täis peab elama minuga?
Juhul, kui tekib olukord, et mind hoiatamata lähebki kodunt ära selle mehe juurde, kas mul on õigus kutsuda politsei välja ja paluda neid tüdruku korrale kutsuda ja koju tagasi tuua? Sest ta on alaealine ja peab elama vanemaga.

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Alaealise lapse vanemana on Teil seadusest tulenev õigus ja ka kohustus hoolitseda oma lapse heaolu eest, kuid kas antud olukorras õnnestub reaalselt tütart kodust lahkumise osas takistada, on juba iseasi, sest ilmselt füüsiliselt teda kinni hoida ei õnnestu.

Võibolla oleks kõige õigem pöörduda oma murega elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole ja üheskoos arutada kodust lahkumise pluss- ja miinuspooli. Olen arvamusel, et vaidluse lahendamisel tuleks arvestada kõikide osapoolte arvamust ja leida üheskoos rahumeelne lahendus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand