Õigus

Arestida saab töötasu ja muud sellesarnast tasu (päevaraha, erisoodustus, juhatuse liikme tasu jne), aga ka dividende ja pensionit. Hüvitisi arestida ei saa.

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 63 lõike 1 punktist 2 tulenevalt on lapse emal või isal õigus saada lapsepuhkust kuus tööpäeva igal kalendriaastal, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. Lapsepuhkuse kasutamisel tuleb arvestada, et puhkust antakse töötaja tööpäevades.
Töötaja tööpäevaks on iga päev, millal töötaja tööülesandeid täidab, sõltumata selle pikkusest. Lapsepuhkust ei saa seega võtta töötaja puhkepäeval. Lapsepuhkus tasustatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel (TLS § 29 lõige 5).

TLS § 63 lõike 5 alusel saab lapsepuhkust kasutada kalendriaasta jooksul. Nimetatud kuue tööpäevast lapsepuhkust võib töötaja kasutada ühes osas või ositi. Seega, septembris töölepinguga tööle asudes tekib Teil õigus kasutada TLS § 63 lõike 1 punktist 2 tulenevat kuue tööpäevast lapsepuhkust. Tulenevalt TLS § 69 lõikest 3 peaksite nimetatud lapsepuhkuse kasutamisest teatama tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirjaga.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere, olukorras, kus surnud isikul puuduvad pärijad või pärijad viivitavad pärandi vastuvõtmisega, tuleks korteriühistul pöörduda kohtusse, ning paluda rakendada pärandi hoiumeetmeid, määrates pärandile hooldaja. Peale hooldaja määramist tuleks koostöös hooldajaga leida olukorrast väljapääs, millest üheks võib olla näiteks korteri võõrandamine.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Kui nii Teile kui ka Teie tolleaegsele elukaaslasele oli lapse sündimise hetkel teada, et elukaaslane ei ole lapse bioloogiline isa, lõppes isaduse vaidlustamise tähtaeg teie mõlema jaoks lapse 1-aastaseks saamisel.

Kui kohtule on eeltoodud asjaolud teada, ei saa kohus rahuldada ei Teie ega ka Teie endise elukaaslase hagi isaduse vaidlustamiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui mõlema vanema juures kasvab üks laps, ei tähenda see automaatselt seda, et kummalgi vanemal elatise maksmise kohustust ei ole. Kui näiteks Teie juures kasvava lapse ülalpidamiskulud on suuremad kui endise abikaasa juures kasvava lapse kulud, on endisel abikaasal kohustus tütrele elatist maksta. Kui mõlemad vanemad teevad enda juures elavate laste ülalpidamiseks võrdväärselt kulutusi, ei teki tõepoolest kummalgi vanemal elatise maksmise kohustust.

Kui vanem laps lõpetab keskkooli ja sellega lõppeb tema ülalpidamise kohustus, on endisel abikaasal igal juhul kohustus maksta Teie juures elava tütre ülalpidamiskulude katmiseks elatist. Elatise maksmise kohustus tütre suhtes tal tekib siis, kui lõppeb endise abikaasa juures elava lapse ülalpidamise kohustus ehk teisisõnu siis, kui endine abikaasa ei ole enam kohustatud tegema kulutusi poja ülalpidamisele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi on vanemal kohustus ülal pidada oma alaealist last, ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal. Elatist maksab lapsele üldjuhul see vanem, kes ei ela temaga koos või kes ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Praegu saab öelda, et isa osaleb lapse kasvatamises ning 3 kuud aastast elab laps isa juures. Kui laps on suvevaheajal isa juures, siis on sel hetkel ka tema alaline elukoht seal. Seega on lapse emal tõesti kohustus maksta elatist lapse isa juures viibimise perioodil.

Kui kohus on elatise juba välja mõistnud, tuleks elatise vähendamiseks pöörduda kohtu poole. Ilma seda tegemata jääb endisel kujul kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurus kehtima.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee

Tere!

Kui soovite elatisraha suurendamist kehtiva miinimummäärani, tuleb elatise suurendamise nõudega uuesti kohtu poole pöörduda. Hagiavalduselt riigilõivu tasuma ei pea.

Lisaks täitemenetluse algatamisele on Teil võimalik lapse isa suhtes algatada ka kriminaalmenetlus elatise maksmisest kõrvalehoidmise tõttu. Võibolla see distsiplineerib lapse isa ja ta siiski asub lapse ülalpidamiskohustust täitma.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui Te ei ole rahul kohtutäituri tegevusega, on Teil õigus esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel. Kaebus esitatakse kirjalikult ja vabas vormis, kuid sellest peab nähtuma:

a) kes kaebuse esitab;
b) millises täiteasjas (menetluse number, võlgniku või sissenõudja andmed);
c) millise toimingu peale kaebus esitatakse;
d) mida kohtutäiturile seoses täitetoimingu läbiviimisega (või sellest keeldumisega) ette heidetakse;
e) mida kaebusega taotletakse.

Kaebus tuleb esitada kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtutäitur vaatab kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul, teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Juhul, kui menetlusosaline ei ole rahul kaebuse osas kohtutäituri poolt tehtud otsusega, on tal õigus esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebus maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub.

Kui ei ole just tegemist kohtutäituri erapoolikusega, siis kohtutäituri vahetamise võimalust seadus ette ei näe. Kui eksisteerib tõepoolest väga mõjuv põhjus kohtutäituri vahetamiseks, siis saab seda teha täiteasja menetleva kohtutäituri nõusolekul.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Tööandjal on töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 4 alusel õigus öelda töötajaga tööleping üles, kui töötaja on korduvalt viibinud tööl joobeseisundis ja tööandja on töötajat hoiatanud, et taolise käitumise jätkumine ei ole lubatud ning võib kaasa tuua töölepingu ülesütlemise. Joobeseisundi all on seaduses mõeldud igasugust joovet, sh ka narkootilistest ainetest põhjustatud joovet. Vaidluste vältimiseks peaks tööandja andma töötajale mõistliku tähtaja rikkumise lõpetamiseks. Kui töötaja jätkab rikkumist vaatamata hoiatusele, on tööandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda.

Praktikas on olnud palju probleeme ebakorrektse joobe tuvastamisega. Seetõttu peaks tööandja edaspidiste vaidluste vältimiseks töötaja joobe fikseerima. Kui töötaja ei ole nõus joobe tuvastamisega (keeldub analüüside andmisest), on tööandjal võimalus võtta teistelt töötajatelt ütlusi, et töötaja oli joobes. Selleks kirjeldatakse joobes töötaja väliseid tunnuseid. Teiseks joobe tuvastamise võimaluseks on politsei kaasamine.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee

Juhiloa kasutamise all on mõistetud seni juhiloa esitamist kas juhtimisõiguse olemasolu tõendamiseks või isiku tuvastamiseks. Kohtupraktikas on seni oldud seisukohal, et võõra isiku juhiloa esitamine juhtimisõiguseta isiku poolt on kantud eesmärgist vabaneda vastutusest juhtimisõiguseta sõidu eest, sh kohustusest kanda võimalikku karistust. Seni on võõra juhiloa esitamist käsitletud KarS § 349 kohase kuriteona.