Õigus

Üldiselt võib kaasomanike vaheline kasutuskorra kokkulepe olla nii lihtkirjalik kui ka notariaalne. Paraku ei oma aga lihtkirjalik kokkulepe tähendust järgmiste omanike suhtes.

Kaasomanikud peaksid võimalusel sõlmima notariaalselt tõestatud kasutuskorra kokkuleppe ning kandma selle märkusena kinnistusraamatusse. Sellisel juhul saab ostja olla kindel, et uuel omanikul on kasutamise osas samad õigused. Ainuüksi lihtkirjaliku kokkuleppe olemasolul, mis uue omaniku suhtes ei kehti, on ostjal raske selgeks teha, milline osa asjast jääb tema valdusesse.

Seetõttu võib notariaalse kokkuleppe puudumine olla tõepoolest müügi puhul takistuseks.

Notariaalse kokkuleppega peavad nõus olema kõik kaasomanikud. Kui ühe omaniku nõusolek puudub, on teistel omanikel AÕS § 72 lg 5 ja TsMS § 613 lg 1 alusel võimalik pöörduda hagita menetluses kohtu poole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Lp Pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 8 järgi on töö tegemise koht töölepingu kohustuslik tingimus, mida saab muuta ainult poolte kokkuleppel (TLS § 12). Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb tööd anda ja töötada vastavalt kehtivatele kokkulepetele. Kui tööandja teeb teile suulise või kirjaliku ettepaneku töölepingu muutmiseks, aga Te ei nõustu muudatusega, siis peaksite oma soovi ka avaldama (soovitatavalt kirjalikult). Kui aga nõustute, tööandja muudatuse kirjalikult fikseerima (nt töölepingu lisaga).

Juhul, kui töötamise koht muutuks, tuleks vaadata, mida täpselt töötamiskoha muutus endaga kaasa toob. Kui asukoha muutus tingib olulisi muudatusi elukorralduses – töölemineku ja sealt tuleku aeg pikeneb ja muutub rahaliselt kallimaks, uue kohas muutuvad olmetingimused kehvemaks jne, siis on töötajal õigus lepingutingimuse muutmisest keelduda. Sel juhul võib kõne alla tulla nii koondamine (TLS § 89 lg 1) kui ka töötajapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 alusel olukorras, kus tööandja Teid ei koonda, aga ei kindlusta ka lepingus kokku lepitud tööga (tingimusel, et töötamise koht muutub!).

Lisan veel juurde, et tööandja ei saa teilt nõuda lahkumisavalduse kirjutamist. Kui teilt seda nõutakse, siis keelduge.

Palga suurus on samuti töölepingu tingimus, mida saab muuta vaid poolte kokkuleppel. Seega, nõuda te seda ei saa.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lp Pöörduja
Vastuseks Teie küsimusele selgitame, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) paragrahvi 21 alusel võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljaspoole töö tegemise kohta, mis on poolte vahel kokku lepitud või tuleb kokkuleppe puudumisel TLS §-st 20. Töölähetuses oldud aja eest tuleb lisaks töötasule hüvitada lähetusega seonduvad kulud ning maksta välislähetuse korral päevaraha (riigisisese lähetuse puhul ei ole kohustust maksta päevaraha). Töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist on võimalik nõuda mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust ning töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel, kui kokkulepet ei saavutata, on õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjoni avalduse näidis ja selgitused selle koostamiseks on olemas Tööinspektsiooni kodulehel: http://www.ti.ee/index.php?page=854&

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lp Pöörduja

Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) paragrahv 55 kehtestab töötaja iga-aastase põhipuhkuse pikkuse, mis on täistööaja ja osalise tööajaga töötajatel sama. Seega töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva.Põhipuhkuse pikkust võib poolte kokkuleppel muuta, kuid ainult töötajale soodsamas suunas. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida pikemas põhipuhkuses kui TLS ette näeb, kuid lühemas puhkuse kestuses kokku leppida seadus ei võimalda (TLS § 55 ja TLS § 2).

Töölepingu seaduse § 69 lõigete 1 ja 2 kohaselt koostab tööandja puhkuse ajakava iga kalendriaasta kohta ning teeb selle teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Ajakavasse puhkuste toimumise aegade määramisel tuleb tööandjal arvesse võtta töötajate soove, mis on mõistlikult ühildatavad tööandja ettevõtte huvidega. Puhkuse jagamine osadeks saab toimuda ainult poolte kokkuleppel ning tingimusel, et vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks peab olema 14 kalendripäeva (TLS § 68 lõige 5). Puhkuse põhjendamatut osadeks jagamist ja seeläbi puhkamise aja pikendamist aitab vältida tööandja õigus keelduda puhkuse andmisest lühemate kui seitsmepäevaste osadena (TLS § 68 lõige 5). Seega, tööandja keeldumine tugineb küll seaduslikule alusele, mis iseenesest aga ei välista töölepingu pooltel ka teistsugustes puhkuste aegades kokku leppimist.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Kõigepealt peaksite Te oma murega pöörduma lastekaitsetöötaja poole. Kui lastekaitsetöötaja kaasabil endise abikaasaga lastega suhtlemise korras kokkuleppele saada ei õnnestu, on võimalik pöörduda kohtusse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.

Reeglina peab kohus põhjendatuks, et lapsel oleks peale vanemate lahkuminekut üks kodu ja lahus elava vanemaga toimuks suhtlemine mahus, mis võimaldab säilitada lähedased suhted. Vahelduva elukoha varianti kohus üldjuhul ei poolda, samas omavahel võivad vanemad sõlmida laste elukorralduse osas mistahes sisuga kokkuleppeid.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Üldjuhul kohus elatisraha alla miinimummäära ei vähenda, selleks peavad esinema üsnagi kaalukad põhjused. Kui laste isal on kolm ülalpeetavat last ja tema sissetulek on võrdne alampalgaga, võib olla põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimmäära. Üldpõhimõtte kohaselt tuleks kõiki lapsi ülalpidada ühetaoliselt. Kuidas antud juhul kohus olukorra lahendab, sõltub juba ülejäänud asjas tähtsust omavatest asjaoludest.

Kui laste isa ei ole nõus vabatahtlikult lastele elatist maksma, tuleb elatise väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole. Elatise nõudmisel riigilõivu tasuda ei tule.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Juhul kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib kohtutäitur pöörata sissenõude võlgniku töötasule selliselt, et võlgnikule säilitatakse sissetulekust poolele miinimumpalgale vastav osa või vastav osa nädala või päeva sissetulekust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Korteriühistu liikmetele kuuluva kaasomandi puhul kohaldatakse seaduses kaasomandi kohta sätestatut. Kaasomandit majandatakse kaasomanike kokkuleppel. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Vaidluse korral kaasomandi kasutamise korra üle või kui mõni kaasomanik kasutab kaasomandit või selel mõttelist osa teiste kaasomanike huve kahjustaval viisil rikkudes sellega ülalkirjeldatud põhimõtteid, võivad teised kaasomanikud või puudutataud kaasomanik oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole.

Kuivõrd parkla kvalifitseerub teena, siis on teeomanikul (korteriühistul, kui tee kuulub korteriühistule) õigus kehtestada teel kehtiv liikluskorraldus, näiteks reguleerida parkimiskord joovis liikluskorraldusvahenditega. Sealt edasi on võimalik ka liikluskorraldusvahendite nõuetega vastuolus parkiva sõiduki teisaldamine vastavalt LS § 92 nõuetele.

Ühistu liikmelisuse võõrandamisel maksustatakse tulumaksuga müügihinna ja ühistule makstud osamaksu vahe. Kui osamaksude eraldi arvestust pole, siis võiks osamaksu suuruseks arvestada 1/40 garaažide ehitamise kogumaksumusest.

Abikaasad võivad esitada ühise tuludeklaratsiooni, kuid ei pea seda tegema. Kui eelnevatel aastatel ajasid abikaasad oma maksuasjad korda eraldi, siis oli see nende valik, mida tagantjärgi muuta ei saa.