Õigus
Küsimus: Kuidas vormistada kokkuleppeline elatisraha, kas notari juures?28.01.2016
Tere
Kui vanemad on kokku leppinud kindlas summas, mida isa peaks lapse toetuseks igakuiselt kandma, siis milline on järgmine samm? Kus me seda vormistada saaksime ja ehk oskate soovitada mõnda notarit?
Veel tekkis küsimus, et kuidas see välja hakkab nägema. Isale määratakse mingi püsikorraldus? Kuidas teised asutused saavad aru, et see on ametlik elatise makse, näiteks kuidas pank saab aru, et emale makstakse ametlikult elatist isa poolt? Laenu saamiseks on see vajalik. Ja viimane küsimus, et kas alimentide pealt peab maksma ka mingit maksu? Tulumaksu? Kas seda maksab saaja või andja?
Olen väga tänulik vastuste eest.
Kui vanemad on kokku leppinud kindlas summas, mida isa peaks lapse toetuseks igakuiselt kandma, siis milline on järgmine samm? Kus me seda vormistada saaksime ja ehk oskate soovitada mõnda notarit?
Veel tekkis küsimus, et kuidas see välja hakkab nägema. Isale määratakse mingi püsikorraldus? Kuidas teised asutused saavad aru, et see on ametlik elatise makse, näiteks kuidas pank saab aru, et emale makstakse ametlikult elatist isa poolt? Laenu saamiseks on see vajalik. Ja viimane küsimus, et kas alimentide pealt peab maksma ka mingit maksu? Tulumaksu? Kas seda maksab saaja või andja?
Olen väga tänulik vastuste eest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Iseenesest ei pea vanemad elatise maksmise osas kirjalikku kokulepet sõlmima, kuid kui seda otsustakse teha, on notariaalne vorm mõistlik – selliselt saab kokku leppida tingimuses, et kokkuleppe rikkumise korral saab kohtusse pöördumata algatada täitemenetluse elatisraha kättesaamiseks.
Kõikidel notaritel on ühesugune tasu, seega peaksite lihtsalt valima notaribüroo, mis on Teile kõige sobivama asukohaga.
Panga jaoks on notariaalne kokkulepe, mis sisaldab elatise maksjale tingimust alluda kohesele sundtäitmisele, ametlik dokument.
Elatise pealt tulumaksu maksma ei pea.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohtu kaudu saab nõuda välja elatise isalt, kellel pole ametlikku sissetulekut?28.01.2016
Tere
Kas saab kohtu kaudu nõuda välja elatise, kellel pole ametlikku sissetulekut? Kui ei saa, siis kas riik toetab mind mingisuguse summaga, kui isalt on elatis välja nõutud ja ta ei maksa?
Aitäh vastamast!
Kas saab kohtu kaudu nõuda välja elatise, kellel pole ametlikku sissetulekut? Kui ei saa, siis kas riik toetab mind mingisuguse summaga, kui isalt on elatis välja nõutud ja ta ei maksa?
Aitäh vastamast!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohus mõistab elatise reeglina miinimummääras välja ka vanemalt, kellel ei ole (väidetavalt) ametlikku sissetulekut.
Kui vanem kohtulahendi alusel elatist ei maksa, on võimalik algatada elatisraha kättesaamiseks täitemenetlus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Miks arvestatakse lapse nö "heaolu" hulka isa töötasu, kellest elame lahus juba 2-aastaseks saamisest?28.01.2016
Tere!
Oma eelmisele küsimusele ma vastust ei saanud! Ehk ei oska ma end hästi väljendada. Küsin nüüd nii, et poeg, kes õpib ülikoolis, ei saa koolis ettenähtud toetust, kuna ta ei mahu vanemate palga pärast sinna vahemikku, mis toetuse välja annaks. Tema bioloogilise isa palk on ilmselt suur. Minu, kui ema palk, aga väga väike. Isaga pole aga kontakti, olen lahutatud poja 2 a saamisest. Miks kool ei võta arvesse tegelikku elu ja neid vanemaid, kes reaalselt kasvatavad? Arvestatakse seda, mis on dokumentidel. Kas siin aitab vaid isaõiguste äravõtmine?
Lugupidamisega
Oma eelmisele küsimusele ma vastust ei saanud! Ehk ei oska ma end hästi väljendada. Küsin nüüd nii, et poeg, kes õpib ülikoolis, ei saa koolis ettenähtud toetust, kuna ta ei mahu vanemate palga pärast sinna vahemikku, mis toetuse välja annaks. Tema bioloogilise isa palk on ilmselt suur. Minu, kui ema palk, aga väga väike. Isaga pole aga kontakti, olen lahutatud poja 2 a saamisest. Miks kool ei võta arvesse tegelikku elu ja neid vanemaid, kes reaalselt kasvatavad? Arvestatakse seda, mis on dokumentidel. Kas siin aitab vaid isaõiguste äravõtmine?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
See on tõepoolest ebaõiglane, et lapsel ei õnnestu õppetoetust saada isa hea majanduslikku olukorra tõttu. Vanemlikke õigusi on võimalik ära võtta vaid alaealise lapse vanematelt.
Kui ma Teie eelmisest küsimusest õigesti mäletan, oli Teie poeg juba 25-aastane. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse järgi on 25-aastane ja vanem tudeng eraldi perekond ning õppetoetuse taotlemisel oma vanemate sissetulekust enam ei sõltu. Kas poeg on küsinud õppetoetust, olles juba 25-aastane?
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas kajastada raamatupidamises, kui ettevõte ostab eraisikult remontivajava korteri kontoriks?28.01.2016
Tere,
Ettevõte (k/m kohustuslane) ostab eraisikult korteri kontoriks, teostab remondi ja ostab mööbli. Esmane arvelevõtmine, kas põhivarana? Milline oleks sellisel juhul kasulik eluiga? Millelt võib sisendkäibemaksu tagasi arvestada? Kas on veel midagi, mida peaks teadma seoses korteriostuga?
Ettevõte (k/m kohustuslane) ostab eraisikult korteri kontoriks, teostab remondi ja ostab mööbli. Esmane arvelevõtmine, kas põhivarana? Milline oleks sellisel juhul kasulik eluiga? Millelt võib sisendkäibemaksu tagasi arvestada? Kas on veel midagi, mida peaks teadma seoses korteriostuga?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kuidas vormistada isiklik tehnika firmale nii, et see saaks seda välja rentima hakata?28.01.2016
Olen alustav ettevõtja, valdkonnaks erineva tehnika rent. Kui olen kunagi ise näiteks sülearvuti ostnud ja soovin seda ettevõtte alt rentima hakata, siis kuidas saaksin selle seadme firma varade hulka kanda? Kas võib mingi dokumendi alusel firmale tasuta üle anda või volitada firmat minu asju rentima? Kas tuleb määrata mingi hind sellele seadmele, sest firmal hetkel raha ei ole, et seda seadet osta? Kas korraga võib ka näiteks sülearvuti ja kaks videokaamerat firma nimekirja kanda? Kui seadmed kuuluvad firma alla, siis kas nende väärtus tuleb kuskil ära näidata? Ise olen firma omanik ja juhatuse liige.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kui palju on õigus puhkust saada kui olen töötanud 10 kuud?28.01.2016
Tere
Kui palju on õigust saada puhkust, kui olen töötanud firmas 10 kuud? Kas firmal on õigus keelduda mulle puhkust anda, kuna tal pole raha mulle maksta. Mul on kolm ülalpeetavat last.
Kui palju on õigust saada puhkust, kui olen töötanud firmas 10 kuud? Kas firmal on õigus keelduda mulle puhkust anda, kuna tal pole raha mulle maksta. Mul on kolm ülalpeetavat last.
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud.
Puhkusepäevade arvutamiseks on järgmine valem: töötatud kalendripäevad aastas (tööle asumise päevast kuni 31.12.) jagada 365 (s.o kalendripäevad aastas) korrutada 28 (Töölepingu seaduse järgi ettenähtud põhipuhkuse minimaalne kestus).
Töötaja omab õigust puhkuse kasutamiseks täies ulatuses igal ajal kalendriaasta kestel (v.a. töötamise esimesel kalendriaastal). Väljatöötatud aeg ei oma puhkuse täies ulatuses võimaldamisel tähtsust.
Seega tööle asumise kalendriaastal antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga, teisel ja järgnevatel kalendriaastatel on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses ja saada ka puhkusetasu. Käesoleval aastal on Teil õigus kasutada eelmise, 2015.a. aasta puhkus ja 2016.a. puhkus, 28 kalendripäeva.
Praegu on puhkuste ajakava koostamise aeg. Tööandja peab kalendriaasta kohta koostama puhkuste ajakava ja tegema selle töötajatele esimese kvartali jooksul teatavaks. Saate esitada oma puhkuse soovid, 2015.a. kasutamata puhkus ja käesoleva aasta puhkus, puhkuste ajakavasse panekuks. Kui tööandja ei ole koostanud märtsi lõpuks puhkuste ajakava, on töötajal õigus kasutada puhkust, teavitades sellest tööandjat ette 14 kalendripäeva. Enne 01.aprilli on töötajal õigus jääda põhipuhkusele poolte kokkuleppel.
„Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 ( E-R 9.00-16.30).“
Küsimus: Kas sel kuul kui laps saab täisealiseks võib maksta poole kuu elatisraha?27.01.2016
Tere,
Kui palju peab alimente maksma veel kui laps enam koolis ei käi ja poole kuu pealt saab täisealiseks? Kas pool määratud alimentide summast nüüd?
Kui palju peab alimente maksma veel kui laps enam koolis ei käi ja poole kuu pealt saab täisealiseks? Kas pool määratud alimentide summast nüüd?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Jah, kui laps saab täpselt poole kuu pealt täisealiseks ja enam ülalpidamiseks õigustatud ei ole, on minu hinnangul põhjendatud maksta elatist poole kuu eest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa on kohustatud maksma alimentide võlga edasi peale lapse täisealiseks saamist?27.01.2016
Tere,
Kui alimentide võlg on aastast 2012 praeguseni kasvanud 2000.-euroni, kas siis isa on kohustatud maksma seda võlga edasi peale lapse täisealiseks saamiseni või millalgi see äkki kustub? Peab võla nõudmiseks midagi tegema? Kohtutäiturit on teavitatud sellest juba, aga vastust pole saanud.
Kui alimentide võlg on aastast 2012 praeguseni kasvanud 2000.-euroni, kas siis isa on kohustatud maksma seda võlga edasi peale lapse täisealiseks saamiseni või millalgi see äkki kustub? Peab võla nõudmiseks midagi tegema? Kohtutäiturit on teavitatud sellest juba, aga vastust pole saanud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuni lapse täisealiseks saamiseni on elatisvõla aegumine peatunud ehk teisisõnu enne lapse täisealiseks saamist elatisvõlg aeguda ei saa. Elatisvõla aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 154 lõike 2 kohaselt kümme aastat iga üksiku kohustuste jaoks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida ette võtta, et minna kohtusse elatisraha suurendamise nõudega?27.01.2016
Tere
Kas tänapäeval peab ka veel elatise pärast kohtusse minema? Minu üks tuttav väidab, et saatis kohtule ainult paberid, kohus teeb otsuse ja saadab isale. Vähe usutav muidugi, et nii lihtsalt saab. Ise käisin kohtus 2007. aasta. Tahaksin alustada uut protsessi elatisabi tõstmisel. Kohus määras tol ajal 1000 krooni, mis on siiani jäänud samaks, muidugi ümber arvestades seega 64 eurot, mis on suht naeruväärne summa. Nimelt mul kaks last ja erinevad isad, kummagiga ei ela koos juba aastaid. 2007 tuli üks isa kohtusse, teine ei ilmunud väljagi. Seega olen ühe lapse pealt saanudki 64 eurot. Sooviksin teada, mismoodi ma seda asja taas ajama pean, et uuesti kohtusse minna? Mis paberid ja kuidas. Ette tänades
Kas tänapäeval peab ka veel elatise pärast kohtusse minema? Minu üks tuttav väidab, et saatis kohtule ainult paberid, kohus teeb otsuse ja saadab isale. Vähe usutav muidugi, et nii lihtsalt saab. Ise käisin kohtus 2007. aasta. Tahaksin alustada uut protsessi elatisabi tõstmisel. Kohus määras tol ajal 1000 krooni, mis on siiani jäänud samaks, muidugi ümber arvestades seega 64 eurot, mis on suht naeruväärne summa. Nimelt mul kaks last ja erinevad isad, kummagiga ei ela koos juba aastaid. 2007 tuli üks isa kohtusse, teine ei ilmunud väljagi. Seega olen ühe lapse pealt saanudki 64 eurot. Sooviksin teada, mismoodi ma seda asja taas ajama pean, et uuesti kohtusse minna? Mis paberid ja kuidas. Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatis on kohtu poolt juba välja mõistetud, kuid ei vasta enam lapse vajadustele, on võimalik kohtusse pöörduda elatise suurendamiseks – seda muidugi siis, kui isa ei ole nõus vabatahtlikult elatist suurendama lapse vajadustele vastava suuruseni.
Elatise suurendamiseks tuleb esitada kohtule hagiavaldus – kui nõuda elatise suurendamist kehtiva miinimummäärani, kohus reeglina lapse kulutuste tõendamist ei nõua, kuid miinimumist suuremat elatist nõudes tuleb lapse kulutusi dokumentaalselt tõendada.
Teil on võimalik taotleda asja lahendamist kirjalikus menetluses – kui lapse isa ei soovi asja arutamist kohtuistungil ja ka kohus ei pea kohtuistungit vajalikuks, lahendab kohus vaidluse kohtule esitatud dokumentide alusel ja kohtusse ilmuma ei pea.
Riigilõivu elatise suuruse muutmise hagilt tasuma ei pea.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas peaks tööaega arvestama ja tasustama, kui "8-tunnine" tööpäev kestab 9-21-ni?27.01.2016
Tere
Mul on küsimus seoses täistööajaga. See on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Kuid kui reaalselt on tööaeg nt.9.00-21.00 siis kuidas seda arvestatakse? See pole ju enam ka täistööaeg vaid enam, mõtlen just siinkohal seda, et pole antud töökuulutuses mitte tunnipalk vaid kuutasu ja nimetatud on täistööaeg. Kas sel juhul saab üldse nõuda enamat kui 8 tunnist tööaega? Mis kellast hakkavad üldse öötunnid ja kuidas seda tasustatakse?
Tänan
Mul on küsimus seoses täistööajaga. See on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Kuid kui reaalselt on tööaeg nt.9.00-21.00 siis kuidas seda arvestatakse? See pole ju enam ka täistööaeg vaid enam, mõtlen just siinkohal seda, et pole antud töökuulutuses mitte tunnipalk vaid kuutasu ja nimetatud on täistööaeg. Kas sel juhul saab üldse nõuda enamat kui 8 tunnist tööaega? Mis kellast hakkavad üldse öötunnid ja kuidas seda tasustatakse?
Tänan
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 43 lg 1 eeldab, et töötaja töötab kaheksa tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. See on seaduse mõistes täistööaeg.
Kui töötamine toimub 9.00-21.00, siis ilmselt on poolte vahel kokkulepe tööaja summeerimises, mis tähendab, et täistööaja töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis (nädalas, kuus) jaotuda erinevalt.
Summeeritud tööaja arvestust kasutatakse eelkõige töötamisel nn graafiku alusel, mille puhul töötaja tööaja jaotus arvestusperioodis ei ole ühtlane, st töötaja võib töötada ühes nädalas rohkem tunde kui teises. Summeerimise perioodiks võib olla kuni neli kuud ning tööaega arvestatakse summeeritud tööaja puhul arvestusperioodi lõpus (võrreldakse kalendrijärgset täistööaega tegelikult töötatud ajaga).
Summeeritud tööaja rakendamisel peab tööandja teatama töötajale tööajakava (graafiku) teatavaks tegemise tingimused. Töötaja peab teadma, millal ta järgmise kuu tööajakava teada saab ja kui pikk on tema tööaja arvestusperiood.
TLS § 45 lg 1 kohaselt on ööaeg kella 22.00-06.00-ni ja sel ajal töötamise eest maksab tööandja 1,25-kordset töötasu. Täiendava tasu maksmine ei ole vajalik, kui pooled on kokku leppinud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.
„ Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).“