Õigus

Tere!

Kui ühisvara jäi abielu lahutamisel jagamata, on Teil õigus seda ka praegu nõuda. Ühisvara jagamise leping tuleb sõlmida notariaalselt, kui aga endised abikaasad ühisvara jagamise osas kokkuleppele ei jõua, on võimalik ühisvara jagamist nõuda ka kohtu kaudu.

Kõigepealt tuleks kindlaks teha ühisvara koosseis, seejärel esitada ühisvara jagamise ettepanek endisele abikaasale ja kokkuleppele jõudes sõlmida notari juures vastav leping. Kokkuleppele mittejõudmisel esitada kohtule hagiavaldus ühisvara jagamiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

PkS § 139 lõike 1 kohaselt ei ole piiratud teovõimega vanemal õigust last esindada ja ta teostab lapse suhtes isikuhooldusõigust koos lapse seadusliku esindajaga. Antud juhul peaks lapse eestkostjaks tõenäoliselt saama lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus (samamoodi nagu lapse alaealisel emalgi). Eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.

Alaealine vanem ei saa ise lapse sünni registreerimise avaldust esitada. Tema asemel esitab sünni registreerimise avalduse sündinud lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus.

Kui lapsele määratakse eestkostja, on minu hinnangul õigus peretoetustele ja vanemahüvitisele lapse eestkostjal, mitte lapse alaealisel emal.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lp Pöörduja

Töötajal on õigus saada põhipuhkust, seda olenemata sellest, kas ta töötab osalise või täistööajaga. Tööandja peab puhkuse pikkuse märkima töölepingusse või näiteks töökorralduse reeglitesse. Kui puhkuse kohta märget pole, ei tähenda see seda, et töötaja puhkust ei saa kasutada. Töölepingu seaduse kohaselt eeldatakse, et töötaja põhipuhkuse pikkus on 28 kalendripäeva (alaealise, haridustöötaja ja töövõimetuspensionäri põhipuhkus on pikem).

Selgitan, et tööandja peab koostama iga kalendriaasta kohta puhkuste ajakava, mis tuleb kinnitada hiljemalt märtsi lõpuks. Kui tööandja puhkuste ajakava ei koosta, on töötajal õigus puhkust kasutada endale sobival ajal, tehes selleks tööandjale avalduse (kiri, e-kiri) vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkusele jäämist. Kui olete alles tööle asunud, siis on Teil õigus puhkust kasutada alles pärast seda kui olete kuus kuud ära töötanud.

Antud juhul soovitan Teil tööandjalt üle küsida, mismoodi toimub puhkuste planeerimine – kas tööandja koostab ajakava või saab töötaja aasta jooksul avalduse alusel ise endale sobival ajal puhata.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Kui OÜ on Teie ja Teie abikaasa ühisvara, siis olete Te mõlemad ka OÜ ühisomanikud. See, kuidas on OÜ osanikke kajastatud äriregistris, ei mõjuta OÜ tegelikke omandisuhteid. Kui soovite, et OÜ kuuluks Teile ja Teie abikaasadele võrdsetes osades, tuleks sõlmida abieluvaraleping, mille kohaselt moodustavad OÜ osad Teie ja Teie abikaasa lahusvara ning lepite ka kokku, kui suures on mõlemad OÜ osad (kas 50% ja 50%, 40% ja 60% vms). Abieluvaralepingu sõlmimiseks tuleks pöörduda notari poole, kuid lepingu sõnastuse koostamisel saab alati aidata ka advokaat.

OÜ-d esindab ja seega ka OÜ-le kuuluvat vara saab võõrandada juhatuse liige või juhatuse liikme poolt volitatud isik. Kui Teie abikaasa on samuti juhatuse liige, siis on tal õigus OÜ vara võõrandada. Kui soovite olla kindel, et Teie abikaasa ilma Teie teadmata OÜ varaga tehinguid ei tee, saab OÜ põhikirjas sätestada, et Teil ja Teie abikaasal on juhatuse liikmetena ühine esindusõigus. Kui selline märge on nähtav ka äriregistris, on see siduv ka kolmandate isikute jaoks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Kui osaühing on asutatud osakapitali sissemakseta, siis vastutab osanik osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Samuti näeb äriseadustik ette, et kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei või osaühing suurendada ega vähendada osakapitali, samuti ei või osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid.

Seega võib OÜ osa võõrandada ka Soome kodanikule.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere, sellise korra kehtestamine on võimalik, samas tuleb arvestada, et ühiskasutuses olevale keldrile kasutuskorra seadmine, samuti selle majandusliku otstarve oluline muutmine toimub kõigi korteriomanike kokkuleppel (vt asjaõigusseaduse § 74, korteriomandiseaduse § 16).
Eeltoodust tulenevalt vajavad kokkulepet nii need, kes soovivad rajada keldrisse sauna, kui ka need, kes soovivad sõlmida kasutuskorra kokkuleppe.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Korteriomandi omanikule võib samaaegselt kuuluda nii korter (või muu otstarbega ruum) ja mingi mõtteline osa ka ülejäänud ehitisest ja selle alusest maatükist. Kas korteriomandi koosseisu kuulub ka näiteks mõni keldris asuv ruum või majas asuv parkimiskoht, selle kohta saab teavet samuti kinnistusraamatust.

Kui parkimisalad pole notariaalselt kinnitatud kasutuskorraga kehtestatud või parkimiskohtade korteriomanikele kuuluvus kinnistusraamatusse kantud, siis ei saa keegi juriidiliselt korteriomanikku ühisomandi kasutamisel takistada.

Korteriomanikul on õigus taotleda asjaõigusseaduse ja korteriomandiseaduse sätetele tuginedes parkimiskorra kindlaksmääramist. Parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. See ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena, mis eeldab häälteenamuse alusel tehtud otsust. Parkimiskohtade kindlaksmääramise kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus.

Kui mõni kinnisasja omanik keeldub kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses asjaõigusseaduse § 72 lg 5 esimese lause kohaselt, mis sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kohtusse võib pöörduda ka juhul kui korteriomanike kokkuleppel kehtib ebaõiglane parkla kasutuskord, mis ei arvesta kõigi korteriomanike huvidega või otseselt rikub nende õigusi. Sellisel juhul asendab kohtuotsus senise korteriomanike kokkuleppe.

Selleks, et kinnistusraamatusse parkimiskohtade jaotus kanda, on vajalik 100% korteriomanike notariaalne nõusolek. Lihtkirjaliku kokkuleppe alusel on parkimiskohti võimalik siduda mitte korteritega, vaid kindlate isikute või autoomanikega. Tuleb siiski meeles pidada, et selline kokkulepe ei laiene korteriomaniku õigusjärglasele.

Eeltoodule tuginedes on iseenesest võimalik, et parkimiskoht kuulub korteriomandi juurde ning on seetõttu korteriomaniku ainuomandis, sellisel juhul peaks see olema nähtav kinnistusraamatust. Juhul kui parkimiskohad on ühiskasutuses, on korteriomanikel võimalik kokku leppida nende kasutamises, nt võib olla, et korteriomanike vahel on sõlmitud kokkulepe parkimiskohtade kasutamises. Lisaks on võimalik korteriomanikel leppida kokku notariaalses kasutuskorras, ent sellisel juhul on vajalik kõikide korteriomanike nõusolek. Lisaks on Teil võimalus pöörduda kohtusse kasutuskorra kindlaksmääramiseks, ent enne seda peaksite kindlasti kinnistusraamatust järgi kontrollima ega parkimiskoht ei kuulu korteriomanikule.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

MaaKatS § 16 lg 2 kohaselt vastutab katastrimõõdistamisi teostav vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik tema poolt teostatud mõõdistamise ning koostatud katastriüksuse moodustamise toimiku õiguse ja seaduslikkuse eest. Sellest tulenevalt peab maakorraldustööde tegevuslitsentsi omav isik tagama, et tema poolt teostatud maamõõdistamine on teostatud järgides kehtivaid õigusakte ning katastriüksuse moodustamise toimik on koostatud kooskõlas õigusaktides sätestatud tingimustega.

Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra § 15 lg 5 kohaselt vastutab maamõõtja katastriüksuse plaanil esitatud andmete ja situatsiooni tegelikkusele vastavuse eest.

Seega võiks antud juhul maamõõtja vastutus kõne alla tulla küll. Teie ja maamõõtja vahel oli sõlmitud võlaõiguslik käsundusleping (vastavalt VÕS § 619 jj). Võlaõigusseaduse § 115 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

VÕS § 620 sätestab käsundisaaja hoolsusstandardi, mille teise lõike kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning hoidma ära kahju tekkimise käsundiandja varale.

Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Seega saab antud paragrahvi järgi kontrollida, kas tegu oli kohustuste rikkumisega käsundisaaja poolt.

Antud juhul võiks olla tegu käsundisaaja hoolsuskohustuse rikkumisega. Käsundisaaja vastutab VÕS § 103 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Seega nõude esitamisel oleks vajalik tõendada kahju (st milles kahju seisnes ja põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel), käsundisaaja kohustuse rikkumine ning asjaolu, et käsundisaaja vastutab kohustuse rikkumise eest, st kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

Ent kui tuginete kahjuna üksnes kohtukuludele, siis ei ole käesolevaks hetkeks kahju tekkinud ning selline kahju ei pruugi olla põhjuslikus seoses kohustuse rikkumisega, kuna naabrid ei pea antud asja lahendamiseks kohtusse pöörduma, võimalik lahendada ka kokkuleppel. Seega võib osutuda probleemiks kas kahju on tekkinud ja kas selline kahju tekkis just maamõõtja kohustuse rikkumise tulemusel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tegemist on küsimusega, millele tuleb kindlasti mõelda enne probleemide tekkimist, mil kõik osanikud on ettevõtte toimimise ning osanike panuste osas sarnasel seisukohal. Kõige lihtsam on osanike kohustusi reguleerida osanike lepinguga ning võimalik on osanikele seatud kohustusi tagada ka osade pantmisega - see tähendab, et kohustuse rikkumise korral on võimalik kohustusi rikkunud osaniku osalus võõrandada.

Kindlasti on tegemist küsimusega, kus täpsema vastuse andmine eeldab asjaoludega tutvumist. Pärast seda on võimalik koostada konkreetse ettevõtte vajadusi arvestav osanike leping, mis kajastab kõigi osanike õigustatud huve.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Lp Pöörduja

Tööandja saab töötaja töötasu alandada üksnes seaduses lubatud alustel.

Töölepingu seaduse (TLS) § 73 annab tööandjale õiguse alandada ühepoolselt töötaja töötasu, kui töötaja on tööülesandeid täitnud kokkulepitust kehvemalt. Tegemist on hinna alandamise erisättega võlaõigusseaduse §-le 112, mis tuleb kohaldamisele ulatuses, mis ei lähe vastuollu TLS § 73-ga. Töötasu alandamine on põhjendatud ainult teatud tingimustel ning peab olema seadusega kooskõlas.

Antud juhul töötaja hilines kassaaruande tegemisega, mis ei ole hinna alandamise aluseks ei TLS ega ka VÕS mõttes. Seega ei ole tööandjal alust töötasu alandamiseks TLS § 73 mõttes.

Küll aga võib kõne alla tulla tulemustasu vähendamine olukorras, kus tööandja on selle kehtestanud ning tulemustasu makstakse vastavalt töötulemustele. Tulemustasu maksmine eeldab aga selget sisu ja juhiseid, mis alustel tulemustasu makstakse.

Üldjuhul kui töötaja oma töökohustusi rikub, on tööandjal võimalus töötajale hoiatus teha. Korduvate rikkumiste puhul on tööandjal võimalus töötajaga töösuhe erakorraliselt üles öelda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).