Õigus
Küsimus: Kuhu pöörduda uue saamiseks, kui lapse sünnitunnistus on kadunud?25.01.2016
Tere, Lapse sünnitunnistus on kadunud. Kuhu pean ma pöörduma kõigepealt, et uus saada. Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Uue sünnitõendi väljastab Teile perekonnaseisuasutus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abiellumise korral peaks minu tulevase naise lapse isa andma nõusoleku lapse teise elukohta kolimiseks?25.01.2016
Tere. Plaanime neiuga koos ühisel pinnal elada. Hetkel elame eraldi linnades. Neiul on laps. Lapse elukoha muutmiseks on vaja lapse isa nõusolekut, aga tema seda ei anna. Mis meil edasi teha. Kui me registreerime abielu, kas see midagi muudab? Ette tänades.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse vanematel on ühine hooldusõigus, tuleb kõik last puudutavad otsused vastu võtta ühiselt, sealhulgas lapse elukohaküsimus. Kui lapse isa keeldub vastavat nõusolekut andmast, on lapse emal võimalik pöörduda kohtu poole ja taotleda otsustusõigust lapse elukoha määramiseks. Kui kohus avalduse rahuldab, on lapse emal õigus ainuisikuliselt otsustada lapse elukoha üle.
Abielu sõlmimine eelpool kirjeldatut ei mõjuta, see on lapse vanemate vaheline vaidlus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui kohus ei luba minult nõuda eelmise korteriomaniku võlga, aga ühistu nõuab seda võlga minult ikka?23.01.2016
Tere,
Pöördun teie poole murega seoses korteril lasuva eelmise omaniku võlaga. Ostsin korteri 2012 aasta veebruaris kohtutäiturilt, millel lasus eelmise omaniku võlgnevus aastatest 2006-2012. Ühistu nõudis seda minult ja asi jõudis kohtusse.
Harju Maakohtus otsustas, et seda minult välja nõuda ei saa ja korteriühistu kaebust Harju Maakohtu otsuse peale Ringkonnakohus arutlusele ei võtnud. Kuid siiani sisaldab korteriühistu arve võlgnevust ja viivist, mida on tänaseks ligi 2500 eurot minu nimel ja korteril.
Alates 2012 aasta veebruarist olen maksnud kõik arved, aga ühistu katab makstud arvetega vanu võlgu olevaid arveid ja jätab minu poolt juba makstud arved maksmata. Võlgnevus aina kasvab ja viivist võetakse viiviselt. Ühistu liikmete arvates olen ma võlglane, kes pole kunagi midagi maksnud. Põhjenduseks toob juhatuse esimees, et võlgnevuse kustutamisest kohtuotsuses juttu pole ja seega võivad nad seda kajastada minu nimel ja korteril.
Lubadus oli, et koosolekul võetakse arutlusele võlgnevuse kustutamine. Viimane koosolek oli 2014 aastal ja järgmist koosolekut võin ootama jäädagi. Mida saaksin omanikuna ette võtta ja kuidas peaksin edasi toimima? Ette tänades!
Lugupidamisega,
Pöördun teie poole murega seoses korteril lasuva eelmise omaniku võlaga. Ostsin korteri 2012 aasta veebruaris kohtutäiturilt, millel lasus eelmise omaniku võlgnevus aastatest 2006-2012. Ühistu nõudis seda minult ja asi jõudis kohtusse.
Harju Maakohtus otsustas, et seda minult välja nõuda ei saa ja korteriühistu kaebust Harju Maakohtu otsuse peale Ringkonnakohus arutlusele ei võtnud. Kuid siiani sisaldab korteriühistu arve võlgnevust ja viivist, mida on tänaseks ligi 2500 eurot minu nimel ja korteril.
Alates 2012 aasta veebruarist olen maksnud kõik arved, aga ühistu katab makstud arvetega vanu võlgu olevaid arveid ja jätab minu poolt juba makstud arved maksmata. Võlgnevus aina kasvab ja viivist võetakse viiviselt. Ühistu liikmete arvates olen ma võlglane, kes pole kunagi midagi maksnud. Põhjenduseks toob juhatuse esimees, et võlgnevuse kustutamisest kohtuotsuses juttu pole ja seega võivad nad seda kajastada minu nimel ja korteril.
Lubadus oli, et koosolekul võetakse arutlusele võlgnevuse kustutamine. Viimane koosolek oli 2014 aastal ja järgmist koosolekut võin ootama jäädagi. Mida saaksin omanikuna ette võtta ja kuidas peaksin edasi toimima? Ette tänades!
Lugupidamisega,
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Ma ei tea, mis põhjusel jättis Harju Maakohus korteriühistu nõude rahuldamata, kuid käesolevaks hetkeks on sellele asjaolule lisandunud ka korteriühistu nõude aegumise argument.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 142 lg 1 kohaselt on korteriühistul õigus nõuda korteriomanikult võlgnevuse tasumist seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast eelviidatud tähtaja saabumist võib korteriomanik keelduda oma kohustuse täitmisest.
Sama seaduse § 154 lg 1 kohaselt aegub korteriühistu nõue kolme aasta möödudes. Aegumistähtaja lugemine algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega on korteriühistu nõue 2012 aasta- ja sellele eelnenud perioodi osas aegunud.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvaahalduse OÜ
Küsimus: Kas võib töötada ühes asutuses 1,5 kohaga?22.01.2016
Üks töötaja on hiljuti tööle võetud 1,5 kohaga. Nüüd on nii, et teistel töötajatel, kes töötavad 1,0 kohaga, jääb töötunde puudu. Töö toimub summaarse tööaja arvestusega kuus. Kas tööandja peaks eelkõige tagama kõikidele töötajatele 1,0 kohta?
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandja peab tagama töötajale tööd mahus, milles ollakse töölepingus kokku lepitud.
Kui summeerimise perioodi lõppedes selgub, et tööandja ei ole kogu perioodi vältel töötajaid tööga kindlustanud, peab ta maksma TLS § 35 alusel keskmist töötasu aja eest, mil ta töötajat tööga ei kindlustanud.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas töötaja peab lepingu üles ütlema, kui ei ole nõus palga ja töö vähendamisega, seaduses on kirjas, et võib?22.01.2016
töötasu vähendamise korral:
Töötaja, kes ei ole nõus töötasu vähendamise otsusega, võib töölepingu üles öelda viietööpäevase etteteatamisega (TLS § 37 lõige 5)
Kas töötaja peab lepingu üles ütlema, kui ei ole nõus palga ja töö vähendamisega? Seaduses on kirjas, et võib ehk kohustust ei ole. Kui ta seda ei tee, millised võimalused on tööandjal? Saan aru, et ühepoolselt TL muuta tööandja ei saa ja kui tasu ei ole võimalik maksta, siis peaks tööandja kasutama koondamist majanduslikel põhjustel?
Töötaja, kes ei ole nõus töötasu vähendamise otsusega, võib töölepingu üles öelda viietööpäevase etteteatamisega (TLS § 37 lõige 5)
Kas töötaja peab lepingu üles ütlema, kui ei ole nõus palga ja töö vähendamisega? Seaduses on kirjas, et võib ehk kohustust ei ole. Kui ta seda ei tee, millised võimalused on tööandjal? Saan aru, et ühepoolselt TL muuta tööandja ei saa ja kui tasu ei ole võimalik maksta, siis peaks tööandja kasutama koondamist majanduslikel põhjustel?
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Olukorras, kus töötaja ei ole nõus ei töötasu vähendamisega TLS § 37 alusel ega soovi ka sel põhjusel töösuhet lõpetada peab olukorra lahendama tööandja.
Sellisel juhul tuleb kõne alla koondamine, kuna endistel tingimustel töö jätkamine pole võimalik.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandjal on õigus tööaega muuta, kuna minu laps sai 3-aastaseks, kuigi tööaeg oli meil teisiti kokku lepitud?22.01.2016
Novembri alguses läksin uude kohta tööle. Eelnenud läbirääkimistel leppisime kokku suuliselt, et mul on 2-aastane laps ja ma käin koolis ja ka seda, et minu tööaeg hakkab olema kella 08.00-16.00. Lepingus on kirjas 40 h nädalas ja graafikus ka. Jaanuaris sai minu laps 3 aastaseks ja eelmisel nädalal (5 päeva tagasi) koostas tööandja graafiku ja teatas, et pean käima nagu teised 12 h päevas. Sellist kokkulepet meil ei olnud ja ülemus oli teadlik (mainis ka graafiku muutmisel), et mul on väike laps ja koolikohustus ja, et see oli ka põhjuseks miks olin nõus tööle tulema.
Nüüd on probleem, olen katseajaga tööl ja minu tööaeg muutus summeeritud ajaks? Uut lepingut tehtud ei ole. Kas tööandjal on õigus nii käituda? Kas tegin lepingus sõlmimisel valesti, et lisanud päevi E-R ni?
Nüüd on probleem, olen katseajaga tööl ja minu tööaeg muutus summeeritud ajaks? Uut lepingut tehtud ei ole. Kas tööandjal on õigus nii käituda? Kas tegin lepingus sõlmimisel valesti, et lisanud päevi E-R ni?
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Nagu nähtub teie küsimusest, on teil töölepingus tööaeg 40 tundi nädalas ja töö graafiku alusel. Kokkulepe, et töötate ainult 8.00 - 16.00, oli suuline.
Mis puudutab tööaja korralduse muutmist, siis tuleb arvestada, et tööandjal on TLS § 47 lg 4 alusel õigus tööaja korraldust teatud juhtudel ühepoolselt muuta. Nimetatud õigus on tööandjal nii olukorras, kus ta on tööaja korralduse ühepoolselt määranud (näiteks on tööpäeva algus kehtestatud töökorralduse reeglitega) kui ka juhtumil, kus tööaja korraldus on tööandja ja töötaja vahel kokku lepitud (näiteks on pooled töölepingus kokku leppinud, et tööpäev algab kell 8.00 ja lõpeb kell 16.00).
Ühepoolne tööaja korralduse muutmine peab tulenema ettevõtte vajadusest ja see peab mõistlikult arvestama mõlemapoolseid huve. Kas töötaja huvidega on muudatuste tegemisel arvestatud, tuleb välja selgitada igal üksikjuhtumil eraldi. Tööaja korralduse muutmine tähendab eelkõige tööpäeva alguse ja lõpuaja ning tööpäevasiseste vaheaegade muutmist.
Töötajal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda mõjuva põhjuse olemasolul TLS § 91 alusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Mõjuvaks põhjuseks võib olla näiteks tööandjapoolne kohustuse oluline rikkumine (lg 2) või töötaja isikust tulenevad põhjused, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd (lg 3)
Töötaja peab erakorralisel ülesütlemisel arvestama, et tööandjal on õigus ülesütlemine vaidlustada ning sel juhul on töötaja kohustus tõendada sellise mõjuva põhjuse esinemist, mille tõttu töösuhe enam jätkuda ei saanud.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas võin ise küsida koondamist, kuigi lapsehoolduspuhkuselt naasmisel on mul tööle eelis?22.01.2016
Tere!
Kasvatan alla 3-aastast last ja olen hetkel lapsehoolduspuhkusel. Hetkel kui dekreeti jäin, oli töökohas 2 täiskohaga töötajat. Nüüd on tasapisi koormus vähenenud, algul jäi 1 täiskoht, mida jagati kahe vahel. Nüüd on ainult üks poole koormusega koht. Kui sooviksin tööle minna, siis minul oleks eelis töökoha osas, kuna praegusel töötajal alla 3-aastaseid lapsi ei ole. Samas ei soovi ma teise tööd ära võtta ja otsiksin ise uusi väljakutseid. Seega küsimus, kas mind on võimalik koondada, kui ma ise nõus olen?
Ette tänades
Kasvatan alla 3-aastast last ja olen hetkel lapsehoolduspuhkusel. Hetkel kui dekreeti jäin, oli töökohas 2 täiskohaga töötajat. Nüüd on tasapisi koormus vähenenud, algul jäi 1 täiskoht, mida jagati kahe vahel. Nüüd on ainult üks poole koormusega koht. Kui sooviksin tööle minna, siis minul oleks eelis töökoha osas, kuna praegusel töötajal alla 3-aastaseid lapsi ei ole. Samas ei soovi ma teise tööd ära võtta ja otsiksin ise uusi väljakutseid. Seega küsimus, kas mind on võimalik koondada, kui ma ise nõus olen?
Ette tänades
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Lapsepuhkuselt tööle naasmisel on teil õigus asuda tööle samale ametikohale ja sama koormusega, nagu on teil töölepingus kokku lepitud.
Kirjutate, et praeguseks on alles vaid üks ametikoht ja seegi osalise ajaga. Seega, kui teid ei rahulda töö osalise ajaga, siis peaks tööandja teatama teile ametikoha koondamisest. Antud olukorras ei ole oluline, et teil on alla 3-aastane laps.
Koondamisel valiku tegemisel on teil tõepoolest eelisõigus tööle jäämisel, kuid antud olukorras ei ole tööandjal teile pakkuda tööd endise koormusega, seega ongi ainuke võimalus olukorra lahendamiseks koondamine.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas korteriühistu tohib õigesti pargitud auto lumekoristuseks teisaldada?21.01.2016
Kas korteriühistul on õigus teisaldada auto kortermaja eest lumekoristusel juhul kui omanikul on parkimist lubav kaart ja õigesti pargitud auto, aga on olukord, kus inimene on linnast ära/tööl/reisil? Kui pikk peaks olema teavitusaeg? Kui on teavituslehed välisustel alla 24h ja suur võimalus, et need on maha rebitud ning auto teisaldatakse, siis kas auto omanik peab teisaldamise ja hoiustamise kulud hüvitama ja kas on üldse seaduslikku alust antud juhu auto teisaldada?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Eelkõige tuleks püüda sõiduki omanikku teavitada vajadusest võimaldada lumekoristustööde teostamine. Mingit tähtaega üigusnormid selleks siiski ette ei näe. Kui on teada, et isik on kodust ära pikemat aega, siis ilmselgelt ei anna teavituslehe hoidmine koridoris mingit efekti. Tuleb kaaluda muud teavitamise võimalust või kaaluda sõiduki asukoha muutmist ilma sellega sõidukit kahjustamata.
Küsimus: Kas helkurita liikumise eest saadud trahv takistab esmaste lubade väljavahetamist?21.01.2016
Oman esmaseid juhilube ning sain selle aja jooksul trahvi helkurita pimedal ajal liiklemise eest. Nüüd on aeg vahetada esmased juhiload tavaliste juhilubade vastu. Kas trahv takistab antud tegevust? Kas ma pean selleks tõesti tegema ARKis uuesti teooriaeksami?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas KÜ territooriumil oleva sõiduki teisaldamise saab tellida ainult KÜ juhatus või saab ka KÜ liige?21.01.2016
Tere,
KÜ territooriumil pargib elaniku parkimiskohal pikemat aega sõiduauto, mille omanik on teadmata. Seaduse järgi saab teisaldamise tellida politseilt või KOVilt korteriühistu. Kas seda saab teha ainult KÜ juhatus või ka KÜ liige? Piirkond on märgistatud sundteisaldamist tähistava liiklusmärgiga. Kas sellest piisab teisaldamise kohaldamiseks? Lisaks on elanikele mõeldud/jagatud parkimiskohad nummerdatud, kuid need ei ole hetkel lume alt nähtavad.
KÜ territooriumil pargib elaniku parkimiskohal pikemat aega sõiduauto, mille omanik on teadmata. Seaduse järgi saab teisaldamise tellida politseilt või KOVilt korteriühistu. Kas seda saab teha ainult KÜ juhatus või ka KÜ liige? Piirkond on märgistatud sundteisaldamist tähistava liiklusmärgiga. Kas sellest piisab teisaldamise kohaldamiseks? Lisaks on elanikele mõeldud/jagatud parkimiskohad nummerdatud, kuid need ei ole hetkel lume alt nähtavad.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Teisaldamise nõudmise õigus politseilt või KOV'ilt on eratee omanikul. Korteriühistute puhul kuulub tee korteriühistu liikmete kaasomandisse mõttelistes osades. Seega on tee omanikuks justkui iga korteriühistu liige (korteriomanik) mõttelises osas. Korteriühistu teeb siiski otsuseid läbi oma juhatuse või üldkoosoleku.