Õigus

Jah, KÜ juhatuse liikmeks valitud korteriomanik jääb juhatuse liikmeks edasi ka pärast korteri võõrandamist. Korteriühistu näol on tegemist mittetulundusühistuga, st sellega seonduvat reguleerib lisaks korteriühistuseadusele, mittetulunusühistute seadus (edaspidi MTÜS). MTÜS § 26 reguleerib juhatusega seonduvat ning antud paragrahvi esimese lõike kohaselt peab mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Sama lõike teise lause kohaselt võib juhatusel olla üks liige või mitu liiget. Eelmärgitud paragrahvi järgnevatest lõigetest tulenevad kriteeriumid, millele juhatuse liikmeks olev isik peab vastama. Teise lõike kohaselt peab juhatuse liige olema teovõimeline füüsiline isik. Lõike 21 kohaselt ei või juhatuse liikmeks olla isik, kelle suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 ja 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb mittetulundusühing, või kellel on keelatus olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. Lõikest 3 tulenevalt peab vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Seega ei näe seadus ette tingimust, et korteriühistu juhatuse liige peab olema korteriühistu liige. Ent samas võib põhikirjaga määrata ka täiendavaid tingimusi. Seega kuivõrd seadusest ei tulene kohustust, et juhatuse liige peab olema KÜ liige, siis korteri müümine tema juhatuse liikmeks olemist ei mõjuta, ent selline piirang võib olla ette nähtud KÜ põhikirjas. Vastavalt MTÜS §7 lg-le 2 võib põhikirjaga ette näha ka muid tingimusi (kui sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud), mis ei ole seadusega vastuolus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere!

Kui kohus on elatise välja mõistnud kindla summana, mitte muutuva suurusena lähtuvalt kehtivast alampalgast, tuleb elatise suurendamiseks kehtiva miinimummäärani uuesti kohtusse pöörduda (seda muidugi siis, kui laste isa vabatahtlikult elatise suurendamisega nõus ei ole).

Selleks tuleb maakohtule esitada hagiavaldus elatise suurendamiseks, riigilõivu sellelt tasuda ei tule.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui:
1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal;
2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis;
3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on.

Kui esitate kohtule hagiavalduse abielu lahutamiseks, lahutab kohus abielu ka siis, kui Teie abikaasa on abielu lahutamisele vastu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Perekonnaõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 155 lõike 1 kohaselt 30 aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest. TsÜS on vastu võetud 27.03.2002 ja jõustunud 01.07.2002.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Elatist maksab perekonnaseaduse § 100 lg 2 kohaselt eeskätt see vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, arvestab kohus elatist välja mõistes muuhulgas ka asjaolu, et lahus elav vanem täidab ülalpidamiskohustust ajal, kui laps selle vanema juures viibib. Kui laps on ühes kuus ligi 10 päeva Teie juures, tuleb seda elatise väljamõistmisel ka arvestada ning selle aja võrra elatist vähendada.

Kui kohus on elatise juba välja mõistnud, peaksite elatise vähendamiseks pöörduma kohtu poole. Ilma seda tegemata jääb endisel kujul kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurus kehtima.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee

Tere,
saan Teie küsimusest nii aru, et loete õigusvastaseks olukorraks asjaolu, et korteri võõrandamisest saadud tulu ei ole kasutatud kaasomandi osa korrashoiuks või parendamiseks korteriomandiseaduse paragrahv kaheksa primm lõige kaks punkt neli kohaselt.
Eelviidatud korteriomandiseaduse paragrahv kaheksa primm puhul on oluline märkida, et seda kohaldatakse vaid sellele tehingule, mille käigus eraldatakse olemasoleva korteriomandi kaasomandist osa, eesmärgiga moodustada selle baasil uus korteriomand või liita see mõne olemasoleva korteriomandi koosseisu. Kui selle tehingu käigus ei lepita sõnaselgelt kokku hüvitise suuruses ja/või muudes oma kaasomandi osast osa eraldanud korteriomanike õigustes, seoses selle tulemusena tekkinud uue korteriomandiga, siis ei saa korteriomanikud hilisemalt sellekohaseid nõudeid esitada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere,
lühike vastus oleks, et üks (revisjonikomisjon) ei välista teist (audiitor) ja vastupidi.

Teemat pikemalt lahti seletades tuleks esmalt selgitada seda, et korteriühistu üldkoosolek on korteriühistu kõrgeim organ, kes võib protseduurireegleid järgides, otsustada põhimõtteliselt kõikide küsimuste üle, mis on seotud korterelamu majandamisega. Korteriühistu üldkoosolek ei saa otsuseid langetada vaid sellistes küsimustes, mis kuulvad nn korteriomanike kokkulepete kategooriasse.
Teiseks tuleb silmas pidada seda, et audiitori valimine on kõigi korteriomanike huvides, kuna see annab korteriomanikule võimaluse saada korteriühistu majandustegevusest professionaalse ja erapooletu ülevaate. Asjaolu, et korteriühistu üldkoosolek ei suuda leida korteriomanike hulgast revidente, suurendab audiitori valimise vajalikkust.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Lp Pöörduja

Selgituseks tööajast arstil käimise kohta:
TLS § 42 alusel on töötajal õigus saada mõistlikus ulatuses vaba aega sellisteks toiminguteks, mida ei ole reaalselt võimalik teha väljaspool tööaega, kuid on tingimata vaja teha. Tööajast arstil käimist peab tööandja võimaldama juhul, kui on tegemist ootamatu haigestumisega või siis, kui tema ja arsti tööaeg kattuvad, s.t. et muul ajal ei saagi vastuvõtule minna

Ühesõnaga olukorras, kus  töötajast mitteolenevatel asjaoludel ei ole võimalik sündmust töövälisele ajale nihutada. Tööandja peab sellisel juhul maksma töötajale keskmist töötasu TLS § 38 kohaselt.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lp Pöörduja

Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 40 lõiked 2– 4 reguleerivad töölähetusega seotud kulude hüvitamist ja päevaraha maksmist.Töötajal on lähetusse sõitmisel õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ja
välislähetuse korral päevaraha.

Välisriigis viibimisega seotud igapäevakulude katteks on esmajärjekorras välislähetuse päevaraha. Riigisisese lähetuse eest töötajale päevaraha maksma ei pea. Töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha tingimusi ning miinimummäärasid reguleerib Vabariigi Valitsus oma määrusega (TLS § 40 lõike 3).

Teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse töötajale välislähetuse päevaraha, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht.

Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00. Välislähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00.Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.

Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel, kui kokkulepet ei saavutata, on õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Perekonnaseadus küll kohustab vanemat kasutama elatist lapse huvides, kuid kahjuks ei ole elatist maksval vanemal seda võimalik kuidagi kontrollida või kohustada elatist saavat vanemat seda tegema, kui ta seda vabatahtlikult ei tee.

Kui Te hetkel maksate elatist vabatahtlikult, mitte kohtulahendi alusel, siis võite lapse emale öelda, et hakkate edasipidi maksma talle elatist 100 eurot ja 115 euro ulatuses osalete lapse ülalpidamises vahetult kulutusi tehes. Kui lapse ema sellega ei nõustu, on tal võimalik elatise väljamõistmiseks kohtusse pöörduda ja siis on Teil võimalik esitada oma vastuväited, miks maksate elatist vähem kui seadusega sätestatud miinimum ette näeb. Kas kohus Teie käitumist aktsepteerib või nõuab ikkagi miinimummääras elatise maksmist otse lapse emale, on iseasi.

Kindlasti tasub võimaliku kohtumenetluse tarbeks alles hoida kõikvõimalikud kuludokumendid, mis tõendavad lapse ülalpidamiseks tehtud kulutusi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand