Õigus

Kui Teil ei õnnestu kaasomanikuga kaasomandi jagamises kokkuleppele jõuda, siis on tõesti ainsaks võimaluseks kohtusse pöördumine. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Eeltoodud paragrahvist tulenevalt peab hageja hagiavalduses ka taotletava kaasomandi lõpetamise viisi osas seisukoha võtma, st kas taotleb kaasomandi lõpetamist viisil, et anda asi ühele kaasomanikule, pannes talle kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas või müüa asi ning saadud raha jagada kaasomanike vahel võrdselt.

Kaasomandi lõpetamise hagi näol on tegemist mittevaralise nõudega, mille hind tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1 kohaselt on 3500 eurot, millelt hagejal tuleb riigilõivu vastavalt riigilõivuseadusele tasuda 300 eurot, korteri turuväärtust kaasomandi lõpetamise nõude puhul arvesse ei võeta.

AÕS § 72 lg 3 kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutamist. Sama paragrahvi viienda lõike kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega ei tohi kaasomanik takistada teisel kaasomanikul asja kasutamist.

Kulutuste osas sätestab AÕS § 75, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega on iseenesest põhjendatud Teie õe nõue kommunaalkulude pooles ulatuses tasumiseks. Kuid arvestades, et tema sai antud korterit kasutada, siis võiks Teil olla tema vastu nõue AÕS § 71 lg 2 alusel, st antud sätte alusel saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja välja andmist või kasutuseelise hüvitamist. Antud juhul oleks tegemist siis kasutuseelisega, mille määramisel tuleks lähtuda ruumide kasutamisest saadavast üüritasust.

AÕS § 72 lõikest 4 tulenevalt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Seega saaks Teie õde kui kaasomanik, nõuda Teilt asja säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Kõikide Teie õe poolt esitatud nõuete puhul on Teil kohtuväliselt võimalus keelduda kulutuste hüvitamisest. Kohtusse pöördumise korral peab Teie õde kulutuste kandmist tõendama, remonttööde osas ka seda, et tegemist on asja säilitamiseks vajalike kulutustega. Kui tegemist ei ole asja säilitamiseks vajaliku kulutusega, on vajalik selleks kaasomanike kokkulepe.

Hüpoteegi osas oleneb, kas hüpoteek on seatud ainult tema kaasomandi osale või mõlema osale. Kui hüpoteek on seatud mõlema kaasomaniku osale, siis mõjutab hüpoteek kaasomandi lõpetamisel mõlema kaasomandi väärtust.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere!

Kui lapse isa ajal, mil laps viibib tema juures, lapse ülalpidamiseks märkimisväärseid kulutusi ei tee, peaks makstav elatisraha olema ikkagi miinimummääras. Kui aga lapse isa teeb lapse ülalpidamiseks vajalikke ja põhjendatud kulutusi ning lapse ema selle arvelt vähem, võiks minu hinnangul olla põhjendatud elatise vähendamine ka alla kehtiva miinimumi, kuid lõpliku hinnangu andmiseks tuleb muidugi kõiki asjaolusid põhjalikult analüüsida.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Abikaasad vastutavad ühiselt vaid ühiste kohustuste eest, isiklike kohustuste (võlgade) eest vastutab abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Seega Teie isiklikud võlad abielludes praegusele elukaaslasele nö üle ei kandu, kuid ühisvara soetamisel tuleb arvestada sellega, et ühisvarast poole ulatuses tuleb vastutada ka enne abielu tekkinud võlgade eest. Abiellumisel on võimalik valida varasuhteks ka varalahusus, sellisel juhul abikaasadel ühisvara üleüldse ei teki.

Aegumistähtaja pikkus oleneb nõude alusest ehk teisisõnu sellest, millisel alusel on võlg tekkinud. Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, milliste nõuetega on täpsemalt tegemist, seega kahjuks ei saa ma Teile vastata nõuete aegumise küsimuses.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 435 lõike 1 kohaselt teeb kohus otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Seega seadusega ei ole sätestatud konkreetset aega, mille jooksul peab kohus otsuse tegema, vaid kohus teeb otsuse siis, kui asjaolud on selleks kohtu hinnangul piisavalt selged.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, on küll õigus, samas ei ole see ainus võimalus põhikirjaga tutvumiseks, kuna korteriühistu põhikiri on avalikult ja tasuta kättesaadav ka mittetulundusühingute registrist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Esiteks soovitan alaealisele alkoholi mitte osta ja seda mitte ainult kehtiva keelu, vaid ka alaealise tervise huvides.

Samas uus karistus enam eelmise väärteo eest määratud või mõistetud karistuse kehtivustähtaega ei pikenda ning karistus eelmise väärteo eest kustub nö üldises korras, sõltumata uute väärtegude toime panemisest.

Lp Pöörduja

Töölepingu seaduse § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest ja ei ole vahet kas töötamine on tähtajalise või määramata tähtajaga lepinguga.

Kui Teie töösuhe ei lõppenud vaid jätkasite töötamist määramata tähtajaga, on Teil õigus käesoleval 2016.a. aastal, kasutada ka 2015.a. detsembrikuus väljateenitud kuid kasutamata puhkusepäevad.

„Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).“

Lp Pöörduja

Üldjuhul võib töövahetus kesta kuni 13 tundi. Töölepingu seaduse
( edaspidi TLS) § 51 lõige 1 sätestab, et töötaja peab puhkama vähemalt 11 tundi järjest 24 tunnises ajavahemikus. Sellest tulenevalt summeeritud tööaja korral ei või töövahetuse pikkus kokku koos ületunnitööga ületada 13 tundi.

Erandid on lubatud ja igapäevase puhkeaja piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele, nemad võivad kuni 24-tunnises vahetuses töötada kui tööandja on hinnanud sellise töötamisega kaasnevaid riske töökeskkonna riskianalüüsis ja leidnud, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust (TLS § 51 lg 4).
Lisaks saab TLS § 51 lõige 3 kohaselt igapäevase puhkeaja piirangust teha erisusi. Töötaja võib töötada kuni 24-tunnises vahetuses, kui üheaegselt on täidetud järgmised eeldused:

-erisus on kokku lepitud kollektiivlepinguga;
-tegemist on direktiivi 2003/88 art 17 lg 3 nimetatud tegevusvaldkonnaga (tegevusvaldkonda hindab tööandja);
-tööandja on hinnanud sellise töötamisega kaasnevaid riske töökeskkonna riskianalüüsis ja leidnud, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.
Erisusi võib kollektiivlepinguga teha näiteks tegevuste puhul, kus töötaja töö- ja elukoht asuvad üksteisest kaugel või mis nõuavad teenuse/tootmise pidevat jätkumist, samuti gaasi, vee ja elektrienergia tootmiseks, turva- ja järelevalvetöötajate, sadama- ja lennuväljatöötajate ning reisijateveoga seotud töötajate puhul jne.

Seega, seaduses sätestatud lubatud erisuste korral saab töötada ainult kuni 24-tunnises vahetuses.

„Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).“

Juhatuse liikmele tasu maksmise otsustamine on osanike/aktsionäride asi. Keegi kõrvaline, sh riik, ei saa sellesse kuidagi sekkuda. Alates 2016. aastast saab juhatuse liige ravikindlustuse, kui äriühing maksab tema eest sotsiaalmaksu vähemalt 390 eurolt kuus.

Kui asuda tööle teise tööandja juures, siis vastutab töö ja kõige sellega kaasneva (töötasu, maksustamine jne) eest tööandja. Tööd võib teha ükskõik mitmele tööandjale. Füüsilisest isikust ettevõtjaks tasub hakata siis, kui tehtav töö seisneb iseseisvas teenuste osutamises ja sellega kaasnevad märkimisväärsed kulutused, näiteks materjalidele, transpordile vmt.