Õigus

Kinkega saadud vara soetamismaksumus on alati 0. Tulumaksu tuleb maksta kinnisvara müügist saadud kasult, mis võrdub müügihind miinus dokumentaalselt tõendatud ehituskulud. Maksuvabalt saab müüa maja, kus selle omanik tegelikult elab. Hoone peab olema elamiskõlblik. Ehitisregistrisse kandmata ja kasutusloata ehitist on keeruline müüa. Ka suvila ja aiamaja kuuluvad elamute hulka.

Tere!

Pärandi teel omandatu on abikaasa lahusvara ja seega kõnealust maja ühisvarana jagada ei saa.

Samas võimaldab perekonnaseadus arvata abikaasade ühisvara hulka vajalikud ja kasulikud kulutused, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel töö või varaliste soorituste näol teinud. Eeltoodu alusel võib naisterahval tekkida hüvitise nõue abikaasa vastu, kuid täpsema vastuse andmiseks tuleb asjaoludesse põhjalikult süveneda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, kui korteriomanikud tegutsevad korteriomaike ühisuse normide alusel, siis saab kulude jagamise üldpõhimõtet muuta kõigi korteriomanike nõusoleku korral, või juhul, kui kulude jagamise otsus puudutab kaasomandi eseme ajakohastamist.

Korteriomandiseaduse paragahv 16 primm lõige 2 kohaselt saab kaasomandi eseme ajakohastamise puhul otsustada korteriomanike üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest, m2-põhisest arvestusest erineva kulude jaotuse kõigi korteriomanike vahel.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, kui me räägime koridorist, mis asub kaasomandil, siis ei ole vaja selle juurde viiva ukse avamist korteriomanikuga kooskõlastada. Samuti on oluline märkida, et kui korteriomanik loob ukse lukustamise kaudu takistuse kaasomandi juurde pääsemiseks, siis kannab ta vastutust sellega tekitatud kahju (näiteks luku avamiskulude) eest.

Kui aga koridor, kuhu korteriühistu sisse pääseda üritab, asub korteriomandi reaalosa piirides, siis tuleb siin lähtuda korteriomandiseaduse paragrahv 11 lõige 1 punktist 3, mis ütleb järgmist: korteriomanik kohustub võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, kui korteriomanik ei ole kättesaadav või ta ei saa tulla notarisse kaasomandist osa eraldama või ta ei saa anda kolmandale isikule volitust enda esindamiseks eelnimetatud tehingus, siis tuleb eeldada, et ta on tehingu vastu.
Probleemi lahendamiseks tuleb rakendada korteriomandiseaduse paragrahv 8 primm lõikes 1 sätestatud õigust, pöörduda kohtusse, ning nõuda tehingu teostamist takistavalt korteriomanikult korteriomandi koosseisu kuuluvast kaasomandist osa eraldamiseks vajalike võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu tahteavalduste andmist, samuti vastava kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks oleva puudutatud isiku nõusoleku andmist.

Kuidas kohus korteriomaniku üles leiab? See ei ole tingimata vajalik, kuna kohtul on võimalus teha otsus ka tagaselja.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Lp Pöörduja


Töölepingu seaduse § 40 reguleerib töötajale tööülesannete täitmisel, sealhulgas töölähetusel, tehtud kulude ja kahju hüvitamist.

Töötajale tuleb hüvitada kõik mõistlikud kulud, mida töötaja on teinud tööülesande täitmisel ning mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada.

Mõistlikuks saab lugeda selliseid kulusid, mis on tööülesande täitmiseks vajalikud ehk ilma milleta tööülesannet täita ei saaks või kannataks oluliselt selle kvaliteet. Töölähetuse korral oleksid sellisteks kuludeks sõidukulud lähetuskohta, majutuskulud ja muud lähetusülesandega seotud kulud, mida on ülesande täitmiseks vaja, näiteks kulud sidepidamisele tööandjaga või lepingupartneriga läbirääkimiste korraldamisega seotud kulud. Hilisemate vaidluste vältimiseks on soovitatav leppida kokku, millised kulutused hüvitatakse.

Riigisisese lähetuse eest töötajale päevaraha maksma ei pea. Päevaraha maksmine on ette nähtud välislähetuste korral.

„Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).“

Lp Pöörduja


Kui esitasite tööandjale korralise ülesütlemisavalduse, siis tööleping lõpebki avalduses märgitud ajal.

Teisele poolele teatavaks tehtud ülesütlemisavaldust on võimalik muuta ainult poolte kokkuleppel.

Kui tööandja soovib, et töötaja 15. veebruarist enam tööle ei tuleks, s.t ei töötaks etteteatamistähtaja lõpuni, ja töötaja sellega nõustub, võivad pooled tingimustes kokku leppida.

Pooled võivad kokku leppida varasemas lõpetamise päevas või pooled lepivad kokku, et tööandja maksab töötasu kuni töölepingu lõppemise päevani.

„Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Haldusmenetluse seaduse § 81 kohaselt võib vaiet lahendav organ haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Sellise otsustuse saamiseks tuleb seda haldusorganilt vaides otsesõnu taotleda ning paluda selline taotlus esmase õiguskaitse korras lahendada viivitamata.

Kui haldusorgan ei peata haldusakti täitmist, siis tuleb sõiduki kasutamisel järgida üldiseid kehtivaid nõudeid e. kui sõiduki senine ülevaatus on tunnistatud kehtetuks, siis on sellise sõiduki kasutamine liikluses keelatud, välja arvatud sõitmiseks lühimat teed pidi lähimasse ülevaatuse punkti.

Kui hiljem haldusakt tühistatakse, tekitab see isikule õiguse nõuda ebaseadusliku haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist. Kahjuks võib siis olla põhjendamatu ülevaatuse kulu, sõidukulud, saamata jäänud tulu jms kaasnenud kahjud. Kahju olemasolu peab tõendama kahju hüvitamist nõudev isik.

Juhiloa Maanteeametisse viimine või mitteviimine ei mõjuta juhtimisõiguse taastumist. Juhiloa Maanteeametisse viimata jätmisele võivad järgneda küll haldussanktsioonid sunniraha määramise näol, kuid juhtimisõiguse taastumist see ei mõjuta.

Üldjoontes taandub selline tegevus tõepoolest liiklusviisakusele ja kaasliiklejaga arvestamisele. Ka LS § 16 lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

Teisele isikule kuuluvat parkimiskohta hõlmav parkimine on igal juhul liiklust (parkimist) takistav käitumine. Iseküsimus on, kas sellise käitumise eest on võimalik või otstarbekas alustada karistuseni viivat menetlust. Kitsaskohaks on see, et liiklusseaduses puudub norm, mis kohustaks juhti parkima täpselt parkimiskoha keskel või keelaks parkimise parkimiskohtasid eraldava joone peal. Sel põhjusel on ka sääraselt parkiva sõiduki teisaldamine problemaatiline.

Olukorda saaks lahendada ehk ka sel viisil, et ühistu kehtestab konkreetsed parkimistingimused (sh nõude parkida ruumi säästvalt ja võimalikult parkimiskoha tsentris), mille järgimine on tagatud sõiduki teisaldamise ähvardusega. Siin võib probleemiks siiski osutada sellise spetsiifilise nõude juhtidele arusaadavaks tegemine asjakohase standardikohase liikluskorraldusvahendi puudumise tõttu.