Õigus

Tere!

Kõigepealt peaksite oma murega pöörduma elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole ja kui tema vahendusel laste isaga kokkuleppele saada ei õnnestu, siis on võimalik isa ja laste suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks pöörduda kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kohtupraktika kohaselt võib vanem kanda elatisraha lapse kontole juhul, kui vanemad on sõlminud sellekohase kokkuleppe. Kui eelnev kokkulepe puudub ja vanem tasub elatist otse lapse pangakontole, võib teine vanem põhimõtteliselt asuda seisukohale, et elatist ei ole makstud.

Teoreetiliselt võiks olla võimalus, et kohus määrab pangakontoks, kuhu laekub igakuine elatis, lapse pangakonto. Sellisel juhul peaks igal juhul olema last kasvatavale vanemale tagatud ligipääs lapse kontole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tuleb teha äriühingu lõpetamise otsus ja läbi viia likvideerimine. Likvideerijad, kelleks on üldjuhul juhatuse liikmed, lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Vara ei pea müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning kui osanikud annavad selleks nõusoleku. Allesjäänud vara jaotatakse osanike vahel. Seega on kaks võimalust: kas maja ära osta või omandada likvideerimisjaotisena. Äriühing maksab tulumaksu makstud likvideerimisjaotiste summa osalt, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid.

Kui kaasomanikud ei jõua korteri kaasomandi jagamisel kokkuleppele, on igal kaasomanikul õigus kaasomandi lõpetamiseks esitada hagiavaldus kohtule.

Vastavalt asjaõigusseaduse § 76 lg-le 1 on igal kaasomanikul õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes kokkulepet, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Kuivõrd esitatud asjaoludest selgub, et kokkuleppe saavutamine on osutunud võimatuks, on Teil võimalus esitada kohtusse hagiavaldus. Kaasomandi lõpetamine on võimalik mitmel viisil, sh jagada asi reaalosadeks (korteri puhul vähetõenäoline), anda asi ühele kaasomanikule, pannes talle kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas või müüa asi ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Hagiavalduses tuleks välja tuua ka millisel viisil taotlete kaasomandi jagamist. Teie poolt esitatud asjaolusid arvestades võib olla ka võimalik kaasomandi lõpetamine viisil, kus korter jääb teise kaasomaniku ainuomandisse kohustusega maksta Teile kuuluv osa välja rahas. Riigilõiv kaasomandi lõpetamise hagiavalduselt on 300 eurot. Kuludest hagi esitamisele ja kohtus esindamisele saab rääkida juba esmase konsultatsiooni käigus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 2 kohaselt on pärand pärandaja vara - täpsemalt vara, mis pärandajale kuulus tema surma hetkel. Pärimisel märgitakse pärandi osi reeglina mõtteliste osadena (murdosa). Seega tervik on kogu pärandvara ning pärijad pärivad reeglina mingi mõttelise osa sellest (va kui testamendi või pärimislepinguga ei ole pärandatud pärandvarast mingit kindlat eset tervikuna, nt maja või auto). Mõtteline osa tähendab, et ei määrata, et üks asi või kindel osa sellest (reaalosa) kuulub ühele pärijale, vaid kogu pärandvarast kuulub sellele pärijale 1/6. Pärijale, kelle osa suurus on 1/6 suurune mõtteline osa, kuulub pärandvaraga seotud asjade omand vastavas ulatuses.

Toon piltlikustamiseks näite: pärandajale kuulus surma hetkel korter ja kaks autot. Kaks pärijat, kes sarnaselt teie poolt esitatule, pärisid vastavalt 1/6 mõttelise osa ja teine 5/6 suuruse mõttelise osa. Pärandvara suhtes tekkis kaasomand, st ühele pärijale kuulub nii 1/6 korterist, kui ka 1/6 mõtteline osa autodest. Mõtteline osa tähendab, et ei määrata näiteks, et üks tuba kuulub ühele, teine teisele, vaid kõigile kuulub kõigist tubadest jm korteri juurde kuuluvast vastav proportsionaalne osa. Kumbki kaasomanikest ei saa üksinda, st teise nõusolekuta, antud esemeid müüa. Mõtteline osa on oluline pärandvara jagamisel, pärijad võivad otsustada kogu pärandvara müüa ja sellest saadu jagada omavahel vastavalt päritud mõttelistele osadele. Samuti võivad pärijad kokku leppida, et vara jääb ühe kaasomaniku omandisse, kes kohustub hüvitama teisele kaasomanikule tema osa nt rahas. Seega toimub vara jagamine kaasomandi jagamise kohta käivate sätete alusel vastavalt asjaõigusseadusele.

Seega kui pärimise korral ei ole pärandaja pärandanud kindlat asja kindlale isikule, siis kuulub pärijale pärandvarast vastav mõtteline osa ning mitme pärija korral saavad neist kaasomanikud.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere!

Vanematel lasub oma alaealise lapse suhtes igal juhul ülalpidamiskohustus. Asjaolu, et laps ei olnud Teie poolt soovitud, ei anna alust elatisnõude vaidlustamiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Reeglina kohtud elatisraha alla miinimumi ei vähenda, selleks peavad olema kaalukad põhjused, näiteks vanema töövõimetus, mis ei võimalda vanemal piisavas ulatuses sissetulekut teenida või olukord, kus vanema üks lastest jääks teisele lapsele miinimummääras elatise väljamõistmisel majanduslikult kehvemasse olukorda.

Kohtupraktikas on levinud seisukoht, et vanem on kohustatud hankima vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks ja seda vähemalt ulatuses, mis võimaldab lapsele elatist tasuda kehtivas miinimummääras.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui Teie töölepinguga on ette nähtud lisaks seaduses sätestatud põhipuhkusele ka lisapuhkus, siis töösuhte lõppemisel hüvitatakse Teile nii kasutamata põhi- kui ka lisapuhkus. Puhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Näiteks, kui Teil on kasutamata puhkusepäevi 2015. aastast, siis saate neid välja võtta, kasutada ja töölepingu lõppemisel nende eest hüvitist nõuda kuni 2016. aasta lõpuni. Jooksva kalendriaasta puhkus hüvitatakse Teile proportsionaalselt töötatud ajaga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs

Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee

Vastuseks teie küsimusele selgitame järgmist. Teie ettevõtte autojuhi vastutustundetu käitumine (küsitavad vabad päevad, varalise kahju tekitamine, ettevõtte maine kahjustamine) lõi eeldused nimetatud töötaja töölepingu üles ütlemiseks tema süülisest käitumisest tulenevalt. Kuna aga valisite koondamise, siis lõpeb nimetatud töötaja tööleping eeldatavalt 21.01.2016.a. töölepingu seaduse (TLS) § 89 lõike 1 alusel koondamisega.

Nüüd lähemalt töötaja poolt Teile tekitatud varalise kahju hüvitamisest. Töötajate varalist vastutust reguleerib TLS 4. peatükk, milline sisaldab õigusnorme nii tööandjale tekitatud kahju hüvitamise, kui ka töötaja töötasust tasaarvestuse osas. Hüvitamisele kuuluva kahjusumma kindlaksmääramisel on peamine tuvastada tekkinud kahju suurus ning töötaja süü vorm. Süü vormideks on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletuseks saab lugeda olukorda, kus töötaja on jätnud kohustuse täitmisel järgimata vajaliku hoole. Raske hooletusega on tegemist siis, kui töötaja jättis vajaliku hoole olulisel määral järgimata. Tahtluse korral soovib töötaja ise õigusvastast tagajärge. Hooletuse olemasolu kindlakstegemiseks tuleb lähtuda töösuhtele omasest hoolsuse määrast. TLS § 16 lõike 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Vajaliku hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb arvestada tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, töötaja ametialaseid teadmisi, töötaja võimeid ja omadusi (TLS § 16 lõige 2).

Töötaja vastutab üldjuhul ainult süü olemasolul. Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest (TLS § 74 lõige1). Kui töötaja on aga töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab töötaja tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra (TLS § 74 lõige 2). Eelnevast nähtub, et töötaja vastutus ei ole piiratud konkreetse summa või ülempiiriga, vaid sõltub eelkõige TLS § 74 lõikes 2 nimetatud asjaolude hindamisest kogumis.

TLS § 78 lõikest 1 tulenevalt ei või tööandja ise, ilma töötaja vastava kirjaliku või kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kiri) antud nõusolekuta, töötaja töötasust talle tekitatud varalise kahju kahjusummat kinni pidada ehk seaduse mõistes tasaarvestada. Kui töötaja oma süüd tunnistab ja on ise nõus tööandjale kahju hüvitama, võib ta anda nõusoleku tekitatud kahjusumma kinnipidamiseks töötasust. Kui aga töötaja süüd ei tunnista või ei ole nõus talle esitatud kahjunõude suurusega, peab tööandja pöörduma talle tekitatud varalise kahju hüvitamise osas vastava nõudeavaldusega töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Eelnevast lähtuvalt peaksite juhul, kui töötaja ei ole nõus ettevõttele tekitatud varalise kahju kinnipidamisega oma lõpparvest, esitama avalduse varalise kahju hüvitamise nõudes töötaja vastu
Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile. Nõude esitamise tähtaeg on 12 kuud, arvates ajast, mil tööandjana saite teada kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust (TLS § 74 lõige 4). Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidise ning juhise avalduse täitmiseks leiate Tööinspektsiooni veebilehelt http://www.ti.ee.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Lähetuste päevaraha maksuvaba määr tõusis alates 2016. aasta 1. jaanuarist. Tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 1 muudatuse kohaselt on alates 01.01.2016.a. välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 50€ välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32€ iga järgneva päeva kohta. Vastavad muudatused on sisse viidud ka Vabariigi Valitsus 25.06.2009.a määrusesse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“.

Nimetatud määruse § 3 kehtestab välislähetuse päevaraha alammääraks 22,37 eurot päevas. Minimaalne päevaraha määr jääb endiselt alles senise 22,37 euro tasemele. Seega on tööandjal võimalus valida maksuvaba päevaraha määra vahel vahemikus 22,37 – 50 eurot päeva kohta. Tööandja peab Teile maksma välislähetuse päevaraha vähemalt 22,37 eurot. Sellest suurema päevaraha (kuni 50 eurot) maksmise otsuse teeb ikkagi tööandja, töötaja seda nõuda ei saa.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).