Õigus

Tere, võimaluse eraldada kaasomandist osa, ilma kõigi korteriomanike nõusolekuta, sätestab korteriomandiseaduse paragrahv kaheksa primm.
Selle sätte kohaselt võib korteriomanik nõuda käesoleva teiselt korteriomanikult korteriomandi koosseisu kuuluvast kaasomandist osa eraldamiseks vajalike lepingute sõlmimist, kui:
- vastava tehinguga ei kahjustata ebamõistlikult korteriomaniku huve;
- Vastava tahteavalduse on andnud vähemalt 2/3 elamu korteriomanikest;
- Kaasomandi osa võõrandamisest saadav tulu vastab võõrandatava osa harilikule väärtusele;
- Võõrandamisest saadav tulu makstakse korteriomanikule või kulutatakse mõistlikult korteriomandi kaasomandi osa korrashoiuks või parendamiseks.

Juhul, kui korteriomanik keeldub vaatamata eelnimetatud tingimuste täitmisele lepingut sõlmimast, siis tuleks lepingu sõlmimist taotleval isikul (kelleks või olla ka korteriühistu) pöörduda kohtusse, paludes lepingu sõlmimiseks vajaliku tahteavalduse andmist kohtuotsuse alusel.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Karistusregistrist karistusandmete kustutamise aeg sõltub sellest, millise süüteo eest määratud karistusega on tegemist. Väärteo eest määratud karistused kustuvad 1 aasta möödumisel (v.a. maksuväärteod, kus see tähtaeg on 2 aastat), kuriteo eest mõistetud karistuste kustutamise tähtajad sõltuvad mõistetud karistusest. Üldkasuliku töö puhul kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse selle arhiivi, kui üldkasuliku töö tegemisest on möödunud 3 aastat. Seega tuleb kõigepealt oodata, millal ÜKT saab tehtud ja seejärel veel 3 aastat, et karistus ei oleks enam registris.

Kehtivas õiguses vastutab mootorsõiduki juht mootorsõiduki käitamisel tekitatud kahju eest ka siis, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi (riskivastutus). Seega tõusetub küsimus mootorsõiduki juhi vastutusest igal juhul e. kas siis, kui liiklusõnnetuseni viis jalakäija poolne liiklusnõuete rikkumine. Mootorsõiduki juhi vastutust ei teki siiski juhul, kui jalakäija tegutses kahju tekitamise osas tahtlikult e. tal oligi eesmärk enese kahjustamiseks. Samuti on oluline märkida, et seadus võimaldab kahjuhüvitist vähendada, kui kahju tekkis kannatanust tulenevate asjaolude või riskide tõttu. Kuivõrd kindlustusandja kohustus ei ole suurem, kui kahju tekitanud isiku kohustus, siis tuleb põhimõtteliselt ka kindlustushüvitise maksmise kohustuse ja suuruse osas ülalkirjeldatud printsiipe järgida.

Kindlustusandja poole võib pöörduda küll, kuid kindlustusandja kohustuse kindlakstegemisel tuleb siis välja selgitada, kas ja mil määral ühe või teise liiklusõnnetuses osalenud isiku tegevus liikluskahju saabumist mõjutas.

Liiklusõnnetuse tagajärjel surma saanud isiku lähedastel on juhul, kui esineb kahju hüvitamise kohustus, õigus nõuda matusekulude hüvitamist, samuti hüvitist ülalpidamise ärajäämise eest, kui surma saanul oli seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada või kui selline kohustus oleks tekkinud surmasaanu eeldatava eluea jooksul tulevikus.

Surma saanu lähedastel on õigus nõuda ka mittevaralise kahju hüvitamist, kuid seda üksnes erandlikel asjaoludel. Surmaga tavaliselt kaasnevat leina ja kaotusvalu ei ole selle sätte tähenduses Eesti õiguspraktikas peetud siiski selliseks erandlikuks asjaoluks, mis õigustaks surma saanu lähedastele mittevaralise kahju hüvitamist. Kas tegemist on või ei ole erandliku asjaoluga, on üldjuhul faktiliste asjaoludele hinnangu andmise küsimus.

Tere!

Saan aru, et lapse isa maksab elatist omavahelise kokkuleppe alusel. Kui Teil ei õnnestu lapse isaga kokku leppida, et ta tasuks elatist kindlal kuupäeval, on seda võimalik taotleda kohtu kaudu. Kohus määrab kindlaks igakuise elatise maksmise kuupäeva – sellisel juhul on lapse isal kohustus tasuda elatist kindlal kuupäeval, vastasel juhul tuleb tal arvestada Teie pöördumisega kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks.

Parimate soovidega,

Tere!

Põhi-, kesk- või kõrgharidust omandaval lapsel on õigus nõuda vanemalt elatist kuni 21-aastaseks saamiseni, mitte kauem.

Kui 25-aastane laps on terve ja iseenesest võimeline endale ise sissetulekut teenima, ei ole ta abivajavaks perekonnaliikmeks perekonnaseaduse mõttes ega oma õigust oma vanematelt ülalpidamist nõuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui Teie elukaaslane on lapse bioloogiline isa, tuleb tal lapse ees ülalpidamiskohustust täita. Siiski ei saa lapse ema nõuda kohtu kaudu elatist enne, kui Teie elukaaslane on lapse isana lapse sünnitunnistusele märgitud.

Kui Teie elukaaslane ei ole nõus lapse isadust vabatahtlikult omaks võtma, on lapse emal võimalus pöörduda kohtu poole isaduse tuvastamiseks ja DNA-analüüsi läbiviimiseks – kui DNA-test kinnitab, et Teie elukaaslane on lapse isa, kantakse ta lapse sünnitunnistusele ja lapsel tekib seaduslik õigus saada temalt elatist.

Kui Teie elukaaslane on kindel, et tema on lapse bioloogiline isa, on muidugi mõistlik vabatahtlikult lapse isadus omaks võtta ja lapse ülalpidamises osalema hakata, mitte teha seda läbi kohtu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Raieõigusse müügist saadud kasust saab lisaks müügikuludele maha arvata ka metsa majandamise ja uuendamisega seotud kulutused, mis on tehtud 2015. aastal või järgmisel kolmel aastal. Seega on võimalik raieõiguse müügist saadud kasu maksustamist kuni kolm aastat edasi lükata. Need asjad kajastatakse tuludeklaratsiooni tabelis 6.2 ja selle lisas.

Lp. Pöörduja
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 45 kehtestab öötöö tehtava töö hüvitamise korra. Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.
Kui lisatasu on juba töötasusse sisse arvestatud, siis peab sellekohane märkus olema töötasu juures. Sellisel juhul peab kokkulepitud töötasu olema vähemalt 25 % kõrgem miinimumtasust.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lp. Pöörduja

Antud olukorras ei oma tähtsust, et töötaja lahkus töölt eelmise aasta oktoobris. Kuna töösuhe sai lõpetatud, siis tuleb nüüd sõlmida uus tööleping vastavalt olukorrale. Kui on tegemist ajutise tööga, siis tuleb teha tööleping tähtajaline.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Kui osanik müüb teisele isikule osa talle kuuluvatest OÜ osadest ja OÜ ei ole registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, siis peab ostu-müügitehingu sõlmimine toimuma notari juures. Kui aga osad on Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud, siis saab võõrandamistehinguid teha ka ilma notarit külastamata.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee