Õigus
Küsimus: Kas ongi nii, nagu tööandja väidab, et puhkusetasu saan kätte pärast dekreedist naasmist?15.01.2016
Tere!
Töötan õpetajana määratud ajaga töölepinguga, leping lõpeb augustis 2016a. Sünnitustähtaeg on juuli algus. Dekreeti lähen juuni alguses. Puhkust peaks siis välja teenitud olema 23 päeva. Tööandja ütleb, et rahas puhkust välja ei maksta, et saan selle kätte pärast tööle naasmist. Aga võibolla ma ei naasegi enam sellesse töökohta. Millise seaduse alusel saan nõuda puhkuseraha? Kas dekreedi eest saadav 11 päeva, mille ma võtaks välja enne dekreeti, vähendab ka puhkuseraha? Siis ei ole ju 2016a. töötatud aeg enam 5 kuud vaid vähem? Mis kuupäeval peaks dekreeti minema, et puhkusetasu (puhkusetasu arvestus käib ju viimase 6 kuu alusel) arvestataks ka detsembri eest, kui preemiate tõttu oli tasu suurem.
Töötan õpetajana määratud ajaga töölepinguga, leping lõpeb augustis 2016a. Sünnitustähtaeg on juuli algus. Dekreeti lähen juuni alguses. Puhkust peaks siis välja teenitud olema 23 päeva. Tööandja ütleb, et rahas puhkust välja ei maksta, et saan selle kätte pärast tööle naasmist. Aga võibolla ma ei naasegi enam sellesse töökohta. Millise seaduse alusel saan nõuda puhkuseraha? Kas dekreedi eest saadav 11 päeva, mille ma võtaks välja enne dekreeti, vähendab ka puhkuseraha? Siis ei ole ju 2016a. töötatud aeg enam 5 kuud vaid vähem? Mis kuupäeval peaks dekreeti minema, et puhkusetasu (puhkusetasu arvestus käib ju viimase 6 kuu alusel) arvestataks ka detsembri eest, kui preemiate tõttu oli tasu suurem.
Vastus: Leonid Siniavski, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tulenevalt TLS § 68 lõikest 2 arvestatakse töötaja põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatud lapsehoolduspuhkus ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg). Rasedus- ja sünnituspuhkusel oldud aja eest teenib töötaja endale ligikaudu 11 kalendripäeva puhkust. Teie tähtajaline tööleping lõpeb eeldatavalt augustis, rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal. Tähtajalise töölepingu lõppemist ei takista töötaja rasedus- ja sünnituspuhkusel viibimine.
TLS § 70 lõige 1 sätestab töötaja õiguse puhkusetasule.
Puhkusetasu tuleb TLS § 70 lõike 2 kohaselt maksta erineva kokkuleppe puudumisel töötajale välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Tööandja keeldumine Teile puhkusetasu maksmisest on ebaseaduslik ega tugine õiguslikule alusele.
Puhkusetasu arvutamisel ja maksmisel on aluseks Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009.a. määrusega nr 91 kehtestatud "Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” (edaspidi määrus). Määruse § 2 lõige 2 selgitab, et keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust, kuna just sellel tööpäeval peaks tööandja maksma töötajale välja puhkusetasu (TLS § 70 lg 2). Eelnevast teadmisest lähtuvalt saate teha oma puhkusele mineku avalduse.
Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamused (ka töötaja puhkusetasu maksmise osas) lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja vahelisel kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, on töötajal õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidise ning juhise selle täitmiseks leiate Tööinspektsiooni veebilehelt http://www.ti.ee.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas korteriühistuga kortermajas piisab ühistu loast või on vajalik kõigi korterite luba õhksoojuspumba paigaldamiseks?15.01.2016
Kas korteriühistuga kortermajas piisab ühistu loast või on vajalik kõigi korterite luba õhksoojuspumba paigaldamiseks?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lisaks on oluline märkida, et ka siis, kui õhksoojuspumba paigaldamisega ei kaasne negatiivseid mõjusid, siis peab korteriühistu nõusolek olema antud kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse vastuvõtmisest. Vastava otsuse poolt peab olema hääletanud üle poole kõigist korteriomanikest, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest (vt korteriomandiseaduse paragrahv 16 primm).
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mis dokumendid tuleb korda ajada, et korteriühistuga majja paigaldada õhksoojuspump?15.01.2016
Tere
Elan 8 korteriga ahiküttega majas, kus on ka 2015. aasta algusest korteriühistu. Mis dokumendid tuleb korda ajada, et korrektselt lasta paigaldada õhksoojuspump?
Elan 8 korteriga ahiküttega majas, kus on ka 2015. aasta algusest korteriühistu. Mis dokumendid tuleb korda ajada, et korrektselt lasta paigaldada õhksoojuspump?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Eeltoodud mõjudeta piisaks soojuspumba paigaldamiseks korteriühistu üldkoosolekul kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse vastuvõtmisest. Otsuse poolt peab olema hääletanud üle poole kõigist korteriomanikest, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest (vt korteriomandiseaduse paragrahv 16 primm).
Ehitusseadustikust tulenevalt tuleb soojuspumba paigaldus kooskõlastada ka kohaliku omavalitsusega.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas mul oleks võimalik elatisraha vähendada alla miinimumi, sest 4-le lapsele makstes ei jää endale elamiseks?14.01.2016
Tere
Kas elatisraha miinimumi on võimalik ka vähendada? Nimelt on mul 4 last, 3 lapsega ei ela koos. Elan Soomes ja palk 1500-1600 oleneb kuust. Soomes pean üüri maksma 800 eurot. Praegu maksan 2x195 ja 1x160 eurot. Uuest aastast on aga miinimum 215 ja mõlemad laste emad soovivad suurendada seda. Seega juba praeguse seisuga jääb mulle kätte alla miinimumi. Praeguse seisuga on kõige väiksem ainult ema poolt ülalpeetud. Kui peaksin kõigile maksma võrdselt 4×215=860 siis endale elamiseks ei jääks midagi. Eestisse kolides ega ma rohkem teeniks. Kas mul oleks võimalik elatusmiinimumi vähendada alla miinimumi?
Kas elatisraha miinimumi on võimalik ka vähendada? Nimelt on mul 4 last, 3 lapsega ei ela koos. Elan Soomes ja palk 1500-1600 oleneb kuust. Soomes pean üüri maksma 800 eurot. Praegu maksan 2x195 ja 1x160 eurot. Uuest aastast on aga miinimum 215 ja mõlemad laste emad soovivad suurendada seda. Seega juba praeguse seisuga jääb mulle kätte alla miinimumi. Praeguse seisuga on kõige väiksem ainult ema poolt ülalpeetud. Kui peaksin kõigile maksma võrdselt 4×215=860 siis endale elamiseks ei jääks midagi. Eestisse kolides ega ma rohkem teeniks. Kas mul oleks võimalik elatusmiinimumi vähendada alla miinimumi?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtud vähendavad elatist alla miinumummäära vaid erandkorras, üldreeglina tuleb vanemal alaealisele lapsele elatist tasuda vastavalt kehtivale miinimumile.
Kui vanemal on mitu ülalpeetavat last, võib elatise vähendamine alla miinimummäära olla põhjendatud, kuid see oleneb peaasjalikult vanema varanduslikust olukorrast. Kas antud juhul on elatise vähendamine põhjendatud, on keeruline ette prognoosida, sest paljud asjaolud on teadmata – milline on laste teise vanema varanduslik olukord, kuid suured on täpselt Teie vältimatud püsikulud ja muu asjas tähtsust omav informatsioon.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lahutatud abikaasa saab ühisvara enda (maja)osa teise osapoole nõusolekuta müüa?14.01.2016
Lahutasime 5 aastat tagasi abielu, aga maja jätsime ühisvarasse, sest laste tulevik oli veel ebakindel ja see oli nende kodu (lapsi 3). Majas elab üks ühisvara omanik, teisel on oma elamine. Lahus elav eksabikaasa soovib nüüd oma osa kätte saada ja nõuab, et võtaksin laenu ja maksaksin talle tema osa majast. Maja hinda ja oma sissetulekuid arvestades ei antakski mulle nii palju laenu, et pool maja hinda ära maksta. Küsin, kas lahutatud abikaasa saab ühisvara enda osa teise osapoole nõusolekuta müüa? Mida ta üldse saab teha oma poolega majast? Kuna tal on oma maja ja uus pere, siis vaevalt ta siia sisse kolib? Millega pean arvestama? Või ongi ainus võimalus maja maha müüa, et mitte eluaegseks panga võlglaseks jääda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Endine abikaasa ei saa Teie nõusolekuta teha tehinguid oma osaga ühisvarast.
Endiselt abikaasal on õigus nõuda ühisvara jagamist, mida ta Teie kirjeldusest nähtuvalt juba teinud ongi, tehes Teile ettepaneku jätta maja Teie ainuomandisse ja nõudes Teilt omandi kaotamise eest hüvitist.
Kui omavahel ühisvara jagamise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, on nii Teil kui ka endisel abikaasal õigus ühisvara jagamiseks kohtusse pöörduda. Kui kumbki teist maja endale ei taha ja/või puudub mõlemal võimalus ühisvara väärtusest poole ulatuses hüvitise maksmiseks, soovitan Teil kindlasti kohtuväliselt kokku leppida maja võõrandamises, sest kohtuotsuse alusel müüakse maja vaid enampakkumisel (ei ole võimalust ise müüki korraldada).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas kajastada raamatupidamises kinnistu müüki, mille üleandmine toimub tulevikus?14.01.2016
Ettevõte müüb kinnistu 20000.- (kaup antakse üle mai 2016)
Praegu tegin ettemaksuarve 12000 (arve laekus laekus)
D - ostjad 12000
K- maksustatav käive 10000
K- müügi käibemaks 2000
D-pank 12000
K- ostjad 12000
Küsimus tekib, et kas see 10000 peaks ikka müügituluna näitama, kui kaup ei ole ostjale üle läinud ja samas peaks laekuv raha bilansis olema ostjate ettemaksu kontol. Kuidas oleks õiged kanded?
Praegu tegin ettemaksuarve 12000 (arve laekus laekus)
D - ostjad 12000
K- maksustatav käive 10000
K- müügi käibemaks 2000
D-pank 12000
K- ostjad 12000
Küsimus tekib, et kas see 10000 peaks ikka müügituluna näitama, kui kaup ei ole ostjale üle läinud ja samas peaks laekuv raha bilansis olema ostjate ettemaksu kontol. Kuidas oleks õiged kanded?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Antud juhul on ostja maksnud 2000 rohkem, kui pidanuks. Tegemist ei ole müügituluga, vaid ostja ettemaksega kogu laekunud summa ulatuses. Enammakse arvel tuleb vähendada lõpparvet.
Küsimus: Kas ma võin tööle asuda teise ettevõttesse, kui samal ajal olen põhitöökohalt lapsehoolduspuhkusel?14.01.2016
Tere,
Teen esmalt väikese sissejuhatuse.
Olen täna oma töökohas lapsehoolduspuhkusel. Avaldus on esitatud maksimum ajani (lapse kolme aastaseks saamiseni). Tean, et mul on võimalus/õigus avaldusega puhkus katkestada ja asuda tagasi tööle, kuid küsimus puudutab pisut teist teemat.
Kuna emapalk lõpeb ja majanduslik olukord nõuab tagasi tööle asumist, on minu küsimus, kas ma võin (on see lubatud) tööle asuda teise ettevõttesse, kui samal ajal on mul põhi/eelnevas töökohas avaldus lapsehoolduspuhkusel viibimiseks?
Kuna laps ei ole veel lasteaia ealine ja alles märtsist saan harjutada lasteaias käimist, tahtsin teada, kas ma võin töötada teises ettevõttes, mis on elukohale oluliselt lähemal, ajani, mil lõpeb lapsehoolduspuhkus põhitöökohas? Kui see seaduse järgi on lubatud, räägib minu jaoks teise ettevõtte kasuks sobivam asukoht ja töökellaajad, mis võimaldavad õhtul lapse lasteaiast äratoomist.
Ette tänades ja lugupidamisega,
Teen esmalt väikese sissejuhatuse.
Olen täna oma töökohas lapsehoolduspuhkusel. Avaldus on esitatud maksimum ajani (lapse kolme aastaseks saamiseni). Tean, et mul on võimalus/õigus avaldusega puhkus katkestada ja asuda tagasi tööle, kuid küsimus puudutab pisut teist teemat.
Kuna emapalk lõpeb ja majanduslik olukord nõuab tagasi tööle asumist, on minu küsimus, kas ma võin (on see lubatud) tööle asuda teise ettevõttesse, kui samal ajal on mul põhi/eelnevas töökohas avaldus lapsehoolduspuhkusel viibimiseks?
Kuna laps ei ole veel lasteaia ealine ja alles märtsist saan harjutada lasteaias käimist, tahtsin teada, kas ma võin töötada teises ettevõttes, mis on elukohale oluliselt lähemal, ajani, mil lõpeb lapsehoolduspuhkus põhitöökohas? Kui see seaduse järgi on lubatud, räägib minu jaoks teise ettevõtte kasuks sobivam asukoht ja töökellaajad, mis võimaldavad õhtul lapse lasteaiast äratoomist.
Ette tänades ja lugupidamisega,
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Mitmel töökohal töötamine ei ole seadusega keelatud, Teil on õigus seda teha. Küll aga peaksite kontrollima, kas ning millises ulatuses on töölepingus sätestatud konkurentsipiirang. Kui uus tööandja on käsitletav kui praeguse tööandja konkurent ning Teie töölepingus selline piirang sisaldub, ei ole tööle asumine kehtiva töölepingu kohaselt lubatud.
Kui saate veel vanemahüvitist, siis peate arvestama ka võimaliku vanemahüvitise vähendamisega, kui uues töökohas saadud brutotulu ületab vanemahüvitise määra. See tähendab seda, et kui Teie brutotulu ületab 390 eurot, siis vanemahüvitist vähendatakse ning sellisel juhul peate teavitama ka sotsiaalkindlustusametit.
Kui Te lapsehoolduspuhkuse lõppedes enam esialgse tööandja juurde naasta ei soovi, peaksite töölepingu üles ütlema vähemalt 30-päevase etteteatamisega.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
Küsimus: Kui pärast lapsehoolduspuhkust tööle naasen, kas mulle peab maksma sama palka, mis sai praegu minu asendaja?14.01.2016
Tere, Olukord on selline, et olen hetkel lapsehoolduspuhkusel ja kavatsen varsti tööle tagasi minna. Minu töökohal on hetkel asendaja, kes saavat palka rohkem kui mina enne LHP minekut, oluliselt rohkem. Asutuses olevat olnud palgatõus ja lisaks oli ta võtnud juurde lisatööd millega palk tõusis. Kui mina tööle naasen, kas asutus peab mulle maksma sama palka mis asendajale? Olen nõus ka juurde võtma lisatöö. Kui asutuses tõusis palk kõigil sellel ajal kui mina LHP olin. Hetkel pole mulle palgast veel midagi räägitud.
Aitäh
Aitäh
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Pärast lapsehoolduspuhkust võite Te tööle naastes küsida tööandjalt kõrgemat töötasu, kuid ainuüksi seetõttu, et asendaja saab Teist kõrgemat tasu, pole tööandjal kohustust Teie töötasu tõsta. Töölepingud on individuaalsed ning ühesuguste tööülesannete korral võivad ka töötasud olla erinevad, kuna töötajatel on erinevad oskused ning omadused. Sellist kohustust tööandjale seadusest ei tulene.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida teha, kui ei taha last isa juurde anda, kuna ta ei ole seal hoolitsetud, nüüd andis isa sellepärast ka kohtusee?14.01.2016
Tere,
mul on kahe aastane lapselaps. Ema ja isa suhted on keerulised. Peale lahku kolimist jagati last, üle nädalavahetuse võttis isa lapse enda poole ööbimisega, tagasi tõi punase pepu ja märja mähkmega. Võtsime teema üles, et nii ei lähe. Jõudsime lastepsühholoogi jutule ja ta soovitas ööbimisega mitte anda. Graafik tehti iga kolmapäeva õhtul ja laupäeval ning pühapäeval päevasel ajal. Ikka toodi laps märjana tagasi, oli kordi, kus laps oli magamata lõunauinakut, söömata ja joomata. Isa veetis tihti aega autotöökojas koos lapsega, lapsel oli pidev nohu ja köha. Käisime lastekaitses ja korduvalt lastepsühholoogi juures, kuid midagi ei muutunud. Otsustasime last mitte anda rohkem, kuna kahju pisipõnnist. Nüüd lapse isa andis asja kohtusse ja nõudis kohtumist lapsega ja jälle ööbimisega. Öelge palun, kas siin on võimalik midagi ära teha ja mida?
mul on kahe aastane lapselaps. Ema ja isa suhted on keerulised. Peale lahku kolimist jagati last, üle nädalavahetuse võttis isa lapse enda poole ööbimisega, tagasi tõi punase pepu ja märja mähkmega. Võtsime teema üles, et nii ei lähe. Jõudsime lastepsühholoogi jutule ja ta soovitas ööbimisega mitte anda. Graafik tehti iga kolmapäeva õhtul ja laupäeval ning pühapäeval päevasel ajal. Ikka toodi laps märjana tagasi, oli kordi, kus laps oli magamata lõunauinakut, söömata ja joomata. Isa veetis tihti aega autotöökojas koos lapsega, lapsel oli pidev nohu ja köha. Käisime lastekaitses ja korduvalt lastepsühholoogi juures, kuid midagi ei muutunud. Otsustasime last mitte anda rohkem, kuna kahju pisipõnnist. Nüüd lapse isa andis asja kohtusse ja nõudis kohtumist lapsega ja jälle ööbimisega. Öelge palun, kas siin on võimalik midagi ära teha ja mida?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Lapse ema peaks esitama kohtule endapoolse seisukoha ning selgitama Teie poolt väljatoodud probleeme. Kohtult on võimalik taotleda hooldusõiguse piiramist PKS § 134 järgi, kui vanem muuhulgas ohustab lapse heaolu või ei ole suuteline täitma oma kohustusi või on jätnud lapse hooletusse. Kohus teeb vastavas asjas lahendi lapse huvidest lähtuvalt ning hindab, kellega on lapse heaolu kõige enam tagatud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
Küsimus: Kas rasedus- ja sünnituspuhkuse eest on võimalik saada veel 11 päeva puhkust?14.01.2016
Ma ei leia seadusest kindlat lõiku, et rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal koguneksid põhipuhkuse päevad? Mitme aasta tagustes artiklites on küll kirjas, et rasedus- ja sünnituspuhkuse eest on võimalik saada veel 11 päeva puhkust. Kas enam see nii ei ole siis?
Leidsin TLS par 68 lg 2 seletuse, et "põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg."
See nagu aru saan rasedus-ja sünnituspuhkust otseselt ei hõlma?
Leidsin TLS par 68 lg 2 seletuse, et "põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg."
See nagu aru saan rasedus-ja sünnituspuhkust otseselt ei hõlma?
Vastus: Leonid Siniavski, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
TLS § 59 lõike 1 järgi on naisel õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Kui eelnimetatud puhkuse päevade arv jagada aasta kalendripäevade arvuga, saame (140:365) suhtarvu, mille korrutamisel kalendriaasta põhipuhkuse päevade arvuga (28) on tulemuseks arv 10,74. Seega, rasedus- ja sünnituspuhkus päevade arvel teenib töötaja 10,74 ehk ligikaudu 11 kalendripäeva põhipuhkust.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).