Õigus
Küsimus: Kuidas ma saan tutvuda patrullauto videosalvestusega minu rikkumise kohta?12.01.2016
Olen saanud LE rikkumise eest karistatud kiirmenetluse korras. Kuid hiljem tekkis kahtlus, et kas kõik oli nii, nagu väitis liikluspolitseinik. Otsuse kaebamise tähtaeg ei ole veel möödas. Kuidas ma saan tutvuda patrullauto videosalvestusega minu rikkumise kohta?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kas rikkumine salvestati videona või mitte, selgub üldjuhul juba rikkumise fikseerinud politseinike selgitustest. Samuti on selle kohta võimalik teha päring menetlevale politseiasutusele.
Küsimus: Kuidas lahutada abielu, kui mul abikaasaga suhted puuduvad sisuliselt 10 aastat ja ma ei tea kus ta on?11.01.2016
Tere,
olen abielus endise vangiga, kellega pole suhtes aastast 2006. Kuni tänaseni pole temaga päevagi suhelnud, puudub ka igasugune info tema asukohast. Soovin temast lahutada kohtu kaudu. Avaldus on sisse antud ja makstud ka 100€ riigilõiv. Kohus on saatnud välja ka kutse. Isik on teadmata kadunud, taga otsib teda ka politsei.
Küll aga tekitab muret väide kohtu poolt, kui abikaasa välja ei ilmu ja kutset vastu ei võta, ei lahutata meid ära. Kohus põhjendab, et tagaselja ei saa lahutada. Kuidas on selline asi võimalik? Miks mind sunnitakse olema abielus inimesega, kellega mul suhted puuduvad sisuliselt 10a. Meil pole ühisvara ega ühiseid lapsi. Ma ei soovi temaga abielus olla. Leian, et mul puudub kohustus temaga "abielu" jätkata, mida reaalselt pole. Ei tule ka lepitust.
Ma pole inimesega 10a suhelnud, aga mul on piirangud: ei saa vara soetada, abielluda uuesti jne.
Millistele punktidele ma saaksin toetuda, et kohus mind reaalselt olematut abielus edasi ei saa sundida olla?
Ette tänades
olen abielus endise vangiga, kellega pole suhtes aastast 2006. Kuni tänaseni pole temaga päevagi suhelnud, puudub ka igasugune info tema asukohast. Soovin temast lahutada kohtu kaudu. Avaldus on sisse antud ja makstud ka 100€ riigilõiv. Kohus on saatnud välja ka kutse. Isik on teadmata kadunud, taga otsib teda ka politsei.
Küll aga tekitab muret väide kohtu poolt, kui abikaasa välja ei ilmu ja kutset vastu ei võta, ei lahutata meid ära. Kohus põhjendab, et tagaselja ei saa lahutada. Kuidas on selline asi võimalik? Miks mind sunnitakse olema abielus inimesega, kellega mul suhted puuduvad sisuliselt 10a. Meil pole ühisvara ega ühiseid lapsi. Ma ei soovi temaga abielus olla. Leian, et mul puudub kohustus temaga "abielu" jätkata, mida reaalselt pole. Ei tule ka lepitust.
Ma pole inimesega 10a suhelnud, aga mul on piirangud: ei saa vara soetada, abielluda uuesti jne.
Millistele punktidele ma saaksin toetuda, et kohus mind reaalselt olematut abielus edasi ei saa sundida olla?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohus ei saa abieluasjas teha tagaseljaotsust, kuid TsMS (Tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 414 lõike 1 kohaselt võib kohus juhul, kui üks pooltest kohtuistungilt puudub ja hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud, lahendada asja sisuliselt.
Kas ka antud juhul on kohtul võimalik asi TsMS § 414 lõike 1 alusel sisuliselt lahendada, oleneb juba konkreetse kohtumenetluse asjaoludest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas peale lahutust minu ostetud korter on ühisvara?04.01.2016
Minu eksabikaasa suri, kellest ma lahutasin 20 aastat tagasi. Peale lahutust ostsin endale korteri ja nüüd olen ma tema pärijate hulka arvatud ja minu korter on minu ja eksabikaasa ühisvara. Kas ma pean tõesti oma kodu ära andma tema pärijatele?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Olukorras selguse saamiseks tuleks tutvuda Kinnistusraamatu andmetega.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kui ma ei soostu allkirjastama töölepingu tingimuste muutmist, kas tööandjal on õigus mind kuidagi survestada?23.12.2015
Olen lasteaiaõpetaja. Minu tööandja soovib saada minu nõusolekut töölepingu tingimuste muutmiseks. Nimelt alates 01.09.2013 muutus sõnastus seaduses tööaja kohta. Endise täpse tööaja sõnastuse asemel (30+5) on üldtööaja kestvus nüüd 7 tundi päevas ehk 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Sisuliselt ei tohiks midagi muutuda. Tean, et töölepingu tingimusi ei pea muutma kaks aastat tagasi vastuvõetud seaduse järgselt. Mul on hetkel 1999 aastast kehtiv tähtajatu tööleping. Kui ma ei soostu allkirjastama töölepingu tingimuste muutmist, kas tööandjal on õigus mind kuidagi survestada, näit vallandama, palka vähendama jne? Kuidas ma saan ennast kaitsta?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Uus seadus ei kohusta pooli sõlmima uut töölepingut. Sellised töölepingus sätestatud tingimused, mis on töötaja jaoks soodsamad kehtivas seaduses sätestatust, on ka edaspidi kehtivad ning sellised tingimused, mis on töötaja jaoks ebasoodsamad seaduses sätestatust, muutuvad kehtetuks. Tööandjal ei ole aga õigust Teid survestada, kui Te ei soovi uut töölepingut allkirjastada. Töölepingu näol on tegemist töötaja ja tööandja vahelise kokkuleppega ning kui töötaja ei nõustu töölepingu muutmisega, ei ole tööandjal õigust töölepingut ühepoolselt muuta ega seda üles öelda.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas "äratuskella" rike on mõjuv põhjus tööle hilinemiseks?21.12.2015
Kas asjaolu, et telefon, mis pidi mind äratama, kukkus maha ja ei "helisenud", on mõjuv põhjus tööle hilinemiseks?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Äratuskella riket ei saa paraku pidada mõjuvaks põhjuseks tööle hilinemisel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööandja tohib maksta puhkusetasu ühe päeva kaupa?21.12.2015
Töötan graafikujärgselt 24 h tööl, 3 vaba. Minu isapuhkus kujunes tänu sellele peaaegu 1,5 kuule. Nüüd siit ka küsimus. Tööandja maksab puhkusetasu 1 päeva kaupa. Kuidas on see õige? Kas tõesti korraga seda ei maksta?. Avaldusse märkisin, et soovin puhkusetasu enne puhkust. Kas tõesti on selline asi lubatud?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kuidas on tagatu korteriühistu üldkoosoleku ülimuslikkus, kui juhatusse soovitakse valida 13 liiget?19.12.2015
Tere
Korteriühistus on 20 korteriomanikku. Juhatusse taheti valida 13 liiget. Kuidas on sel juhul tagatu üldkoosoleku ülimuslikkus, kui üldkoosolekul viibib näiteks 10 juhatuse ja 1 lihtliige?
Korteriühistus on 20 korteriomanikku. Juhatusse taheti valida 13 liiget. Kuidas on sel juhul tagatu üldkoosoleku ülimuslikkus, kui üldkoosolekul viibib näiteks 10 juhatuse ja 1 lihtliige?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kirjeldatud olukorras kaitse kõigi korteriomanike huve tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahv 32, mille kohaselt juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Millised õigused on teistel korteriomanikel, kui korteri ostnud osaühing soovib seal pakkuda majutusteenust?19.12.2015
Tere,
Kas korteri ostnud osaühingul on õigus rajada korterisse, mitmeboksiline hostel tüüpi, majutusasutus ilma korteris toimuvate ümberehituste kooskõlastamiseta ühistuga ja tegevusplaanidest teavitamiseta. Millised on teiste korteriühistu liikmete õigused ja võimalused soovimatu tegevuse lõpetamiseks? Kas ja kui palju kuulub sellise juhtumi puhul otsustusõigus ühistule ja selle teistele liikmetele? Ilmselgelt ei ole me sellise asjaga meie majas nõus, mil määral suudab seadus meid kaitsta?
Mida saame teha?
Ette tänades,
Kas korteri ostnud osaühingul on õigus rajada korterisse, mitmeboksiline hostel tüüpi, majutusasutus ilma korteris toimuvate ümberehituste kooskõlastamiseta ühistuga ja tegevusplaanidest teavitamiseta. Millised on teiste korteriühistu liikmete õigused ja võimalused soovimatu tegevuse lõpetamiseks? Kas ja kui palju kuulub sellise juhtumi puhul otsustusõigus ühistule ja selle teistele liikmetele? Ilmselgelt ei ole me sellise asjaga meie majas nõus, mil määral suudab seadus meid kaitsta?
Mida saame teha?
Ette tänades,
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korterisse, mille kasutamise otstarve on eluruum, majutusasutuse rajamine, on vastuolus ehitusseadustiku paragrahv 16 lõikega 2 (ehitist tuleb kasutada vastavalt kasutusotstarbele), kui korteriomandiseaduse paragrahv 11 lõige 1 punktiga 1, mille kohaselt peab korteriomanik korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
Soovitan tutvuda ka Riigikohtu 17. juuni 2015 lahendiga 3-2-1-3-15.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas arvestatakse töötundide kui vahetuse jooksul osa tunde langeb riigipühale?18.12.2015
Tere! Olen viimasel ajal kokku puutunud vastukäivate väidetega ja sooviksin asjatundja selgitust. Kui tootmisettevõttes toimub töö 12-tunniste vahetustega ja vahetus algab näiteks 23. detsembril või 31. detsembril kell 19.30, siis kuidas toimub sellise vahetuse töötundide arvestus? Seaduse järgi on nendele riigipühadele eelnevad tööpäevad lühendatud 3 tundi, kuidas see rakendub öistele üleminekuga vahetustele kui vahetust ei lühendata töö iseloomu tõttu?
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) kohaselt peab tööandja lühendama 3 tunni võrra nii 23. kui ka 31. detsembri tööpäeva. Kui tööpäev algab TLS §-s 53 nimetatud riigipüha eelsel päeval ja lõppeb riigipühal, peab tööandja lühendama eelnevat tööpäeva ehk töötaja tuleb kolm tundi hiljem tööle.
Juhul, kui tööandja vajadustest lähtuvalt ei ole tal võimalik töötaja tööpäeva kolme tunni võrra lühendada, tuleb tööandjal töötajaga mittelühendamises kokkuleppele jõuda. Soovitatavalt võiks kokkuleppe üheks osaks olla töötajale pakutav kompensatsioon tööaja lühendamata jätmisest tekkida võivate ebamugavuste korvamiseks (näiteks lisatasu, vaba aeg muul ajal). Töötajal on ka õigus keelduda vastaval riigipühaeelsel päeval kolme tunni töö tegemisest, kuid tal tuleb sellest tööandjat enne informeerida.
TLS § 44 lõike 1 kohaselt on summeeritud tööaja arvestuse korral ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Kui tekivad ületunnid, tuleb need seaduse kohaselt ka hüvitada. Olukorras, kus arvestusperioodi lõpul ei ületa töötaja töötunnid töötajaga kokkulepitud tööaega, ei saa väita, et töötaja on vaatamata sellele teinud ületunde.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas toimub pärimine, kui ilmnes, et lahkunul oli ka abieluväline laps?18.12.2015
Kuidas toimub pärimine, kui minul suri isa ja ilmnes, et isal oli abieluväline laps? Peale selle on veel kaks lapselast. Kas lapselapsed pärivad ka mingi osa?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Küsija ei ole täpsustanud, kas küsija isa oli surma hetkel abielus ning mitu last surnul kokku oli. Samuti tekib küsimus ka selles osas, kas nimetatud kaks lapselast on nt küsija surnud venna-/õe lapsed, kes peaks küsija venna/õe asemel pärima.
Kui lähtuda sellest, et surnu ei olnud surma hetkel abielus ning tal on vaid kaks last, küsija ja nimetatud abieluväline laps, siis pärivad 2 last esimese ringi pärijatena kogu pärandi võrdsetes osades (½ ja ½) ning lapselapsed pärijateks ei ole.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee