Õigus
Küsimus: Kas olen kohustatud maksma kütte eest kui korteris on +10 kraadi?13.01.2016
Tere!
Elan kolmekorruselises majas, kus esmalt liigub soe üles ja siis jaotub alumistesse korteritesse. Minu korter asub esimesel korrusel ja nö. kõige kaugemas nurgas sooja liikumise suhtes. Külmade saabudes on toasoe kukkunud +10le kraadile. Maja osades korterites on ka kuuldavasti süsteemi muudetud, et rohkem sooja saada.
Käesoleva aasta sügisel on plaanis küttesüsteemi tasakaalustamine ning parandus, hiljem maja soojustamine. Remondiraha loomulikult maksan aga kas ma olen kohustatud maksma küttearvet kui hetkel ei ole korteris võimalik seeski elada?
Lisa kütteseadme kasutamisest tuleneva suurema elektriarve korvamist korteriühistu poolt loota ei tasu kuna ka eelmainitud küttesüsteemi tasakaalustamine ja remont ei ole kindel just kehva finantsolukorra tõttu.
Ette tänades
Elan kolmekorruselises majas, kus esmalt liigub soe üles ja siis jaotub alumistesse korteritesse. Minu korter asub esimesel korrusel ja nö. kõige kaugemas nurgas sooja liikumise suhtes. Külmade saabudes on toasoe kukkunud +10le kraadile. Maja osades korterites on ka kuuldavasti süsteemi muudetud, et rohkem sooja saada.
Käesoleva aasta sügisel on plaanis küttesüsteemi tasakaalustamine ning parandus, hiljem maja soojustamine. Remondiraha loomulikult maksan aga kas ma olen kohustatud maksma küttearvet kui hetkel ei ole korteris võimalik seeski elada?
Lisa kütteseadme kasutamisest tuleneva suurema elektriarve korvamist korteriühistu poolt loota ei tasu kuna ka eelmainitud küttesüsteemi tasakaalustamine ja remont ei ole kindel just kehva finantsolukorra tõttu.
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Eeltoodu ei tähenda siiski, et korteriühistu saab endale probleemiga mittetegelemist tagajärgedeta lubada, kuid viimatinimetatu sõltub siiski korteriomaniku aktiivsusest enda õiguste eest seismisel.
Soovitan tutvuda Riigikohtu kodulehel www.nc.ee lahendiga 3-2-1-75-15. Selles lahendis jäi korteriühistul kütteraha saamata.
Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas saada lahti minu elutoast läbi viidud naaberkorteri torustikest?13.01.2016
Minu elutoast jooksevad läbi teise korteri veetorustik. Aga ma ei soovi seda oma elutuppa. Nad võivad ju need mujalt viia. Kas mul on õigus need torud sulgeda, kui ma olen neid teavitanud? Ja siis, kui minul oli korter ostetud, tehti mulle auk lakke ja pandi wc toru elutuppa, ilma minu nõusolekuta. Kas mul on õigus see ka sulgeda. Kuigi kelle korteritest need tulevad, ütlevad, et nemad ostsid korterid koos torustikega. Minu elutoas ei pea olema sellised asjad. Mind häirivad need.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kuna korteriomandiseaduse paragrahv 2 lõige 2 kohaselt ei ole reaalosa ehitis ja selle osad ning ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Eeltoodule tuginedes ei ole korteriomanikul üldjuhul õigust veetorustikku ja/või WC torustiku sulgemist nõuda. Erandiks on olukord, kus eelnimetatud torustikud on rajatud ebaseaduslikult so ilma ehitusprojektita ja/või korteriomanike kokkuleppeta.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha, kui maksin elatisraha sularahas ja nüüd tahab eksnaine selle eest topelt elatisraha nõuda?13.01.2016
Tere
Mul on laps 2-aastane ja me läksime lahku naisega. Nüüd ta nõuab minult iga kuu 250 eurot. Ma töötan soomes, alles tulin paar kuud tagasi. Mul on enda eesti konto kinni võlgnevuse tõttu ja pole saanud kanda raha tema arvele vaid olen alati andnud sulas. Nüüd tahab panna alimendid peale ja öelda, et ma pole aasta aega neile raha andnud. Kui laps sündis, saime lastetoetusraha esimeste kuude eest, mis tuli suur summa ja sealt me ei saanud mitte kui midagi. Läks kohe naise arvelt tema trahvidele ja enne elasime minu juures ema korteris, ema maksis arveid kogu aeg. Naine ise tööl ei käi ja laps lasteaias ka ei käi. Mida ma peaksin tegema või kuidas edasi käituma? Sissekirjutus on ikka eestis. Nüüd lõppes ka töö soomes ja peale uut aastat enam tagasi ei lähe.
Mul on laps 2-aastane ja me läksime lahku naisega. Nüüd ta nõuab minult iga kuu 250 eurot. Ma töötan soomes, alles tulin paar kuud tagasi. Mul on enda eesti konto kinni võlgnevuse tõttu ja pole saanud kanda raha tema arvele vaid olen alati andnud sulas. Nüüd tahab panna alimendid peale ja öelda, et ma pole aasta aega neile raha andnud. Kui laps sündis, saime lastetoetusraha esimeste kuude eest, mis tuli suur summa ja sealt me ei saanud mitte kui midagi. Läks kohe naise arvelt tema trahvidele ja enne elasime minu juures ema korteris, ema maksis arveid kogu aeg. Naine ise tööl ei käi ja laps lasteaias ka ei käi. Mida ma peaksin tegema või kuidas edasi käituma? Sissekirjutus on ikka eestis. Nüüd lõppes ka töö soomes ja peale uut aastat enam tagasi ei lähe.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Vaidluste vältimiseks on soovituslik maksta elatist pangaülekandega, et oleks võimalik elatise tasumist tõendada. Kui väidate, et olete aasta jooksul elatist lapsele tasunud, siis peate Te ka suutma seda tõendada, näiteks tunnistajate abil. Vastasel juhul on selline väide paraku paljasõnaline ning Teilt saab nõuda elatise tasumist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest.
Teie elukoht ei muuda elatise tasumise kohustust – lapse isana on Teil sellest olenemata ülalpidamiskohustus (PKS § 96 ja § 97 p 1).
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööandjal saab mind haiguslehe ajal töölt vabastada kui mul pole mitte ühtegi varasemat karistust?13.01.2016
Tere
Olen firmas töötanud üle 10 aasta.Alates mai kuust on uus ülemus, kes tahab tööle võtta enda tuttavaid ja sugulasi, neid on juba tööl 4 inimest. Mehi, kes on viinaga patustanud, sundis ta ise lahkumisavalduse kirjutama, mida nad ka tegid, kuigi avalduse kirjutas ülemus ise, oli vaja ainult allkiri kirjutada.
Olen käinud kätega operatsioonil, mind viidi üle kergemale tööle mitu aastat tagasi, (leping muutmata). Selle ülemuse ajal pean tegema sama tööd mille pärast mind kergemale tööle viidi. Käed valutavad ja ei suuda seda tööd teha. Perearst otsustas mind haiguslehele panna. Kas tööandjal on õigus mind sel ajal töölt vabastada kui mul pole mitte ühtegi karistust?
Olen firmas töötanud üle 10 aasta.Alates mai kuust on uus ülemus, kes tahab tööle võtta enda tuttavaid ja sugulasi, neid on juba tööl 4 inimest. Mehi, kes on viinaga patustanud, sundis ta ise lahkumisavalduse kirjutama, mida nad ka tegid, kuigi avalduse kirjutas ülemus ise, oli vaja ainult allkiri kirjutada.
Olen käinud kätega operatsioonil, mind viidi üle kergemale tööle mitu aastat tagasi, (leping muutmata). Selle ülemuse ajal pean tegema sama tööd mille pärast mind kergemale tööle viidi. Käed valutavad ja ei suuda seda tööd teha. Perearst otsustas mind haiguslehele panna. Kas tööandjal on õigus mind sel ajal töölt vabastada kui mul pole mitte ühtegi karistust?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Esmalt on oluline rõhutada, et kui töötaja hakkab tegema töölepingus sätestatust erinevat tööd, tuleb kindlasti vaidluste vältimiseks ka töölepingut selles osas muuta. TLS § 88 lg 1 p 1 alusel võib tööandja töötajaga töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita 4 kuu jooksul. Samas on aga TLS § 88 lg 2 alusel antud tööandjale kohustus pakkuda töötajale võimaluse korral teist tööd enne töölepingu ülesütlemist. Tööandja peab vajadusel muuhulgas kohandama töökohta või muutma töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ja kui teise töö pakkumist võib mõistlikult eeldada. Kuna praeguses olukorras olete Te juba mitu aastat tegelenud kergema tööga, on tööandjal ilmselt võimalik Teile kergemat tööd pakkuda ning seda saab ka mõistlikult eeldada. Kindlasti on uue töö puhul vajalik koheselt muuta ka töölepingut.
Töölepingu ülesütlemine töövõimetuslehel viibimise ajal ei ole iseenesest keelatud. Töölepingu ülesütlemine on keelatud üksnes sellisel põhjusel, et töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega oma terviseseisundi tõttu. Küll aga peab tööandja eelnevalt töötajat hoiatama TLS § 88 lg 3 alusel. Mis puudutab töötajate lahkumisavaldusi, siis tööandjapoolne survestamine töötajate lahkumisavalduste kirjutamiseks ei ole lubatud. Töötaja ei tohiks sellist dokumenti allkirjastada.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
Küsimus: Kuidas arvutada miinimumtöötasu, kui osaline tööaeg 20 tundi nädalas graafiku alusel, osa öötöö või laupäeval-pühapäeval?13.01.2016
Töötaja asub tööle osalise tööajaga 20 tundi nädalas graafiku alusel. Sellest 8 tundi on iga nädal öötöö ja ülejäänud tunnid võivad langeda laupäev-pühapäevale või riiklikule pühale, olenevalt kalendrist. Kuidas arvutada minimumkuutöötasu?
Vastus: Leonid Siniavski, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Et küsimuses mainitakse kuud, siis võtame eelduseks, et tegemist on osalise tööajaga töötajaga, kelle tööaega summeeritakse ühekuulises perioodis. Võtame näiteks ühe kalendrikuu, kus on 168 kalendrijärgset töötundi (nn normtundi). Tööandja peab tagama osalise tööajaga (20 tundi nädalas, ehk 0,5 kohaga) töötajale sellises kuus (168x0,5) 84 töötundi. Tähtsust ei oma sealjuures, millistel nädalapäevadel (ka nädalavahetusel) töö toimub, tähtis on eelkõige töötundide arv summeeritavas perioodis.
TLS § 29 lõige 6 sätestab järgmist: Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. Vabariigi Valitsus omakorda kehtestab oma määrusega töötasu alammäära sotsiaalpartnerite poolt kokkulepitud määras (TLS § 29 lõige 5). Käesoleval aastal on kokkulepitud töötasu alammäär 430 eurot kuus. TLS § 29 lõikes 6 sätestatu räägib töötasu väljamaksmisel töötajale miinimumtöötasu tagamisest, mitte töötasuna kokku lepitud summa vastavusest miinimumpalgale.
Seega, osalise tööajaga (20 tundi nädalas, ehk 0,5 kohaga) töötajale, kellega on kokku lepitud kindel kuupalk (kuu töötasu), peaks töötasu maksmisel arvestama sellega, et talle väljamakstav kuu töötasu ei oleks väiksem, kui (430x0,5) 215 eurot. Ehk siis, konkreetse töötasu arvutamisel rakendame toodud näites proportsionaalsuse põhimõtet. Aga alati on võimalik ja tundub, et ka praktilisem taolistel juhtudel töötajaga kokku leppida tunnipalgas. Kehtiv tunnipalga alammäär käesoleval aastal on 2,54 eurot tunnis. Meie näites toodud kalendrikuus (168 töötundi) osalise tööajaga (20 tundi nädalas, ehk 0,5 kohaga), aga seekord tunnipalga alusel töötava vastava töötaja kuu töötasu oleks sellisel juhul (84x2,54) 213,36 eurot. Mõlemas näites on osalise (0,5) tööajaga töötajale tagatud TLS § 29 lõikes 6 sätestatud nõue töötasu alammäära maksmise osas.
Öisel ajal töötamise eest maksab tööandja töötajale 1,25-kordset töötasu, nii nagu seda sätestab TLS § 45 lõige 1. Täiendava tasu maksmine ei ole vajalik, kui pooled on kokku leppinud, et töötaja töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Kuna TLS kohaselt tuleb ööajal tehtav töö täiendavalt hüvitada, ei ole seadusega kooskõlas olukord, kus pooled on kokku leppinud töötasu alammääras, mis sisaldab tasu öösel töötamise eest.
Riigipühal tehtud töö eest tuleb tööandjal maksta kahekordset töötasu (TLS § 45 lõige 2) ning seda vaatamata töötamisele summeeritud tööajaga vastavalt graafikule.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas lahusvara korral saab minu võlgade tõttu abikaasalt ära võtta korteri?12.01.2016
Ma olen abielus aga meil on lahusvara.
Tere,
1) Ma olen võtnud laenu erinevatest laenuportaalidest ja näiteks ma ei maksa, ning antakse mind kohtusse, kas siis saab mu abikaasalt ja õe käest korteri ära võtta või raha sisse nõuda?
2) Kui mu abikaasa tahab osta kodu pangalaenuga ja tagatiseks läheb mu õe korter ja ta tahab kirjutada selle ostetava korteri minu nimele, et ta lapsed ja eksabikaasa ei saaks seda ära võtta.
Kui ma oma laene ei maksa, kas siis saab selle ostetava korteri mu abikaasalt ära võtta ja mu õe korteri ka?
Laenu maksab mu abikaasa mitte mina. Ilmselgelt õe korterit ei saa keegi puutuda kuna see pole minu nimel. On see nii?
Kõike head
Tere,
1) Ma olen võtnud laenu erinevatest laenuportaalidest ja näiteks ma ei maksa, ning antakse mind kohtusse, kas siis saab mu abikaasalt ja õe käest korteri ära võtta või raha sisse nõuda?
2) Kui mu abikaasa tahab osta kodu pangalaenuga ja tagatiseks läheb mu õe korter ja ta tahab kirjutada selle ostetava korteri minu nimele, et ta lapsed ja eksabikaasa ei saaks seda ära võtta.
Kui ma oma laene ei maksa, kas siis saab selle ostetava korteri mu abikaasalt ära võtta ja mu õe korteri ka?
Laenu maksab mu abikaasa mitte mina. Ilmselgelt õe korterit ei saa keegi puutuda kuna see pole minu nimel. On see nii?
Kõike head
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie abieluvararežiimiks on varalahusus, ei teki Teil ja abikaasal ühisvara, sealhulgas ei teki ka ühiseid kohustusi. Oma laenukohustuste eest vastutate ainult oma lahusvaraga, abikaasa lahusvara asjasse ei puutu.
Kui abikaasa soovib osta eluasemelaenu kui sihtotstarbelise laenuga korterit, ei ole tal võimalik seda Teie nimele osta. Kui abikaasa võtab mittesihtotstarbelise laenu, siis on tal võimalik korter Teie nimele osta, kuid see ei oleks finantsiliselt mõistlik (eluasemelaenul on oluliselt soodsam intress). Kas pangalaenu tagatiseks on võimalik seada Teie õe korter, mitte ostetav kinnisvara, sõltub juba panga otsusest. Juhul, kui see on võimalik ja laenu tagatiseks seatakse Teie õe korter, realiseeritakse laenulepingu rikkumisel tagatiseks seatud kinnisvara ehk Teie õe korter.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis saab sünnitunnistusel isa nime kohaga, kui kohus on teinud otsuse isa nime kustutamiseks rahvastikuregistrist?12.01.2016
Kohus on teinud otsuse isa kande kustutamiseks rahvastikuregistrist. Kas laps jääb ilma isa nimeta? Kas jääb siis sünnitunnistusele tühi koht? Kas emal on õigus panna sinna kustutatud isa nime kande kohale mõni muu nimi?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohus on tuvastanud, et lapse sünnitunnistusele kantud mees ei ole lapse isa ja isa kanne kustutatakse lapse sünnitunnistuselt, jääbki kõnealune lahter tühjaks. Lapse emal ei ole õigust sinna lahtrisse kedagi isana märkida, lahtrisse märgitakse isa nimi juhul, kui mõni mees võtab lapse isaduse omaks või kui kohus tuvastab kellegi lapse isana.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saaks meie sõbranna oma endise elukaaslase korterist välja tõsta, et ta enam ei saaks närvidele käia?12.01.2016
Tere,
Kuidas lahendada järgnev olukord.
Tunneme lisaks minule veel paari inimesega muret oma lähedase sõbranna pärast, kelle lahkuminek pikaaegsest elukaaslasest on kujunenud koledaks. Ütlen kohe alguses, et elukaaslane ei ela igapäevaselt sõbranna juures – käib seal vastavalt oma äranägemisele iga paari päeva tagant. Elukaaslane on aga muutunud viimase aastaga vaimselt ebastabiilseks – karjub ja temaga ei saa normaalselt rääkida olukorra lahendamisest (oleme korduvalt proovinud). Kuna see on aina süvenevalt kestnud nüüd juba üle poole aasta ja sõbranna on vaimselt täiesti kurnatud, siis tunneme, et peame ise tegudega sekkuma.
Öelge palun, kuidas on juriidiliselt korrektne viis käituda, et tõsta sõbrannale kuuluvast korterist välja elukaaslane, kellega sõbranna koos ei taha olla. Korter kuulub sõbrannale, nad pole mehega abielus ja neil pole mingeid muid siduvaid varalisi lepinguid. Seega jäävad ainult elukaaslase asjad. Kuidas oleks juriidiliselt korrektne käidelda elukaaslase vara? Näiteks kuulub tema asjade hulka ka garaažis olev mootorratas. Kas tohiksime tema asjad panna näiteks ettevõtte minilaod.ee hoiuruumi kuuks ajaks hoiule (maksaksime ise selle aja eest) ja teavitada teda siis, et tema asjad on seal ning ta peab need sealt selle aja jooksul minema viima?
Või on sellise olukorra lahendamiseks olemas siiski kindlad seaduslikud ettekirjutused ja ainulahendusena tuleb pöörduda kohtusse? Kui peab pöörduma kohtusse, siis kui pikaks see protsess ajaliselt võib kujuneda? Tunneme väga muret sõbranna vaimse tervise pärast ja pikale veniv protsess muudaks seda vaid kurnavamaks. Tahaksime ühe päevaga ta sealt korterist minema saada - lukud saab vahetada kiiresti, kuid tema asjadele puudub meil ju seaduslik õigus. Ja me ei taha ka saada kohtusse kaevatud.
Aitäh
Kuidas lahendada järgnev olukord.
Tunneme lisaks minule veel paari inimesega muret oma lähedase sõbranna pärast, kelle lahkuminek pikaaegsest elukaaslasest on kujunenud koledaks. Ütlen kohe alguses, et elukaaslane ei ela igapäevaselt sõbranna juures – käib seal vastavalt oma äranägemisele iga paari päeva tagant. Elukaaslane on aga muutunud viimase aastaga vaimselt ebastabiilseks – karjub ja temaga ei saa normaalselt rääkida olukorra lahendamisest (oleme korduvalt proovinud). Kuna see on aina süvenevalt kestnud nüüd juba üle poole aasta ja sõbranna on vaimselt täiesti kurnatud, siis tunneme, et peame ise tegudega sekkuma.
Öelge palun, kuidas on juriidiliselt korrektne viis käituda, et tõsta sõbrannale kuuluvast korterist välja elukaaslane, kellega sõbranna koos ei taha olla. Korter kuulub sõbrannale, nad pole mehega abielus ja neil pole mingeid muid siduvaid varalisi lepinguid. Seega jäävad ainult elukaaslase asjad. Kuidas oleks juriidiliselt korrektne käidelda elukaaslase vara? Näiteks kuulub tema asjade hulka ka garaažis olev mootorratas. Kas tohiksime tema asjad panna näiteks ettevõtte minilaod.ee hoiuruumi kuuks ajaks hoiule (maksaksime ise selle aja eest) ja teavitada teda siis, et tema asjad on seal ning ta peab need sealt selle aja jooksul minema viima?
Või on sellise olukorra lahendamiseks olemas siiski kindlad seaduslikud ettekirjutused ja ainulahendusena tuleb pöörduda kohtusse? Kui peab pöörduma kohtusse, siis kui pikaks see protsess ajaliselt võib kujuneda? Tunneme väga muret sõbranna vaimse tervise pärast ja pikale veniv protsess muudaks seda vaid kurnavamaks. Tahaksime ühe päevaga ta sealt korterist minema saada - lukud saab vahetada kiiresti, kuid tema asjadele puudub meil ju seaduslik õigus. Ja me ei taha ka saada kohtusse kaevatud.
Aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Juriidiliselt korrektne on teatada sõbranna elukaaslasele, et kui ta ei tule oma asjadele Teie poolt antud tähtaja jooksul järgi, hoiustate tema asjad kõnealuses hoiuruumis. Hiljem on võimalik temalt nõuda ka hoiustamise eest makstud tasu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui ma T kategooria load ära teen, kas siis on mingi võimalus teha ka B kategooria lube, kuigi on aastane keeld?12.01.2016
Tere
Kui olen lubadeta sõiduga vahele jäänud aasta jooksul kordi kolm, siis selge see, et ma ei saa B kategooria lube teha. Aga millegi pärast on lubatud teha T kategooria lubasid. Kui ma T kategooria load ära teen, kas siis on mingi võimalus teha ka B kategooria lube, kuigi on aastane keeld?
Tänades
Kui olen lubadeta sõiduga vahele jäänud aasta jooksul kordi kolm, siis selge see, et ma ei saa B kategooria lube teha. Aga millegi pärast on lubatud teha T kategooria lubasid. Kui ma T kategooria load ära teen, kas siis on mingi võimalus teha ka B kategooria lube, kuigi on aastane keeld?
Tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Liiklusseaduse § 16, mille 1.lõige näeb ette piirangud juhtimisõiguse omandamiseks neile isikutele, kes omavad karistatust teatud süütegude eest, kehtib üksnes auto ja mootorratta juhtimisõiguse andmisel. Seega ei kuulu sellesse regulatsiooni traktorid ja liikurmasinad.
Kui isikul on kehtiv karistus LS § 106 lg-s 1 nimetatud süüteo eest, siis B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust talle ei anta.
Küsimus: Kas pool aastat peale liiklusõnnetust on mul õigus tervisekahjude hüvitamisele?12.01.2016
Tere,
Mais 2015 osalesin laupkokkupõrkes, mille põhjustas narkojoobe kahtlusega juht, kes kaldus minu sõidusuunda. Avarii tagajärjel avanesid minu sõidukis kolm turvapatja, mis põhjustasid mul rinnaku kontusiooni, parema sääre hematoomi ja põrutuse. Samuti tundsin järgnevatel päevadel nina valulikkust, kuna olen prillikandja ja kokkupõrke tagajärjel lendasid mul prillid ninalt. Viibisin kaheksa päeva töövõimetuslehel. Auto taastamist ei peetud otstarbekaks. Vastaspoole kindlustusfirma hüvitas mulle sõiduki- ja tervisekahjud, kuigi prillide vigastuse avastasin hiljem ja ostsin uued prillid oma kuludega. Pool aastat hiljem diagnoositi mul ninahingamise takistus, mis on põhjustatud traumaatilisest ninavaheseina kõrvalekaldest ning mis vajab operatiivset ravi. Operatsioon ootab ees veebruaris 2016.
Kas mul on 9 kuud peale liiklusõnnetust õigus tervisekahjude hüvitamisele (operatsioon, ravimid, ajutine töövõimetus)?
Kas prillide hüvitamist on võimalik tagantjärele nõuda? Kas minul, kui kannatanul, on õigus teada ja huvi tunda õnnetuse põhjustaja karistusmäära kohta ning seda, kas tegemist oli tõepoolest narkojoobega? Hetkel tean endiselt vaid seda, mida kirjutati Delfi uudistes.
Ette tänades,
Mais 2015 osalesin laupkokkupõrkes, mille põhjustas narkojoobe kahtlusega juht, kes kaldus minu sõidusuunda. Avarii tagajärjel avanesid minu sõidukis kolm turvapatja, mis põhjustasid mul rinnaku kontusiooni, parema sääre hematoomi ja põrutuse. Samuti tundsin järgnevatel päevadel nina valulikkust, kuna olen prillikandja ja kokkupõrke tagajärjel lendasid mul prillid ninalt. Viibisin kaheksa päeva töövõimetuslehel. Auto taastamist ei peetud otstarbekaks. Vastaspoole kindlustusfirma hüvitas mulle sõiduki- ja tervisekahjud, kuigi prillide vigastuse avastasin hiljem ja ostsin uued prillid oma kuludega. Pool aastat hiljem diagnoositi mul ninahingamise takistus, mis on põhjustatud traumaatilisest ninavaheseina kõrvalekaldest ning mis vajab operatiivset ravi. Operatsioon ootab ees veebruaris 2016.
Kas mul on 9 kuud peale liiklusõnnetust õigus tervisekahjude hüvitamisele (operatsioon, ravimid, ajutine töövõimetus)?
Kas prillide hüvitamist on võimalik tagantjärele nõuda? Kas minul, kui kannatanul, on õigus teada ja huvi tunda õnnetuse põhjustaja karistusmäära kohta ning seda, kas tegemist oli tõepoolest narkojoobega? Hetkel tean endiselt vaid seda, mida kirjutati Delfi uudistes.
Ette tänades,
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Seega on Teil ajalises mõttes võimalik nõuda hüvitist ka prillide kahjustamise eest. Peate siiski olema suuteline tõendama, et prillid kahjustusid just selle liiklusõnnetuse tagajärjel ja mitte mõne muu sündmuse tagajärjel. Sama kehtib ka tervisekahjustusest tulenevate hüvitisnõuete puhul.
Kui liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks alustati kriminaalmeentlus, siis olete kannatanuta selle menetluse üks subjektidest ning omate õigust saada infot ka menetluse käigu kohta, samuti osalete kohtumenetluses. Kui sündmus kvalifitseerus väärteona, siis väärteomeentluses kannatanu institutsioon puudub. Sellisel juhul saate kahju põhjustanud isikule määratud karistuste kohta infot küsida teabenõude korras kohtuväliselt menetlejalt.