Õigus
Küsimus: Kas on tavapärane, et lapse esmasel kiivrita jalgrattaga sõitmise eest saadetakse juhtum alaealiste komisjoni?30.09.2015
Tere! Mu 13-aastane poeg sõitis jalgrattaga ja ei kandnud kiivrit. Politsei pidas ta kinni, autos koostati talle nn seletuskiri, millesse olevat lisatud, et ta on korduvalt kiivrita sõitnud. Mis aga ei vasta tõele. Meil pole olnud eelnevaid kokkupuuteid politseiga ega rikkumisi. Poeg ei nõustunud kirja selle osaga, kuid teda süüdistati valetamises ja kästi dokumendile alla kirjutada.
Kolm päeva hiljem helistati ja teatati, et mingid dokumendid saadetakse maavalitsusse, kust edasi tegutseb selle teemaga alaealiste komisjon. Edasi võetakse kooliga ühendust ja siis tuleb lastekaitse koju. Kas selline protseduur on esmasel rikkumisel tavapärane? Kas politsei poleks pidanud eelnevalt lapsevanemaga ühendust võtma, enne kui tegutsema hakkas?
Kolm päeva hiljem helistati ja teatati, et mingid dokumendid saadetakse maavalitsusse, kust edasi tegutseb selle teemaga alaealiste komisjon. Edasi võetakse kooliga ühendust ja siis tuleb lastekaitse koju. Kas selline protseduur on esmasel rikkumisel tavapärane? Kas politsei poleks pidanud eelnevalt lapsevanemaga ühendust võtma, enne kui tegutsema hakkas?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid ja alaealiste komisjoni pädevus on sätestatud alaealise mõjutusvahendite seaduses.
Küsimus: Kuidas saab isa anda loa lapse välismaal elamiseks?30.09.2015
Tere.
Mul oleks mul vaja teada, et kuhu asutusse peab mu lapse isa pöörduma, et anda luba lapse välimaal elamiseks.
Tean, et see peab olema notariaalselt kinnitatud.
Ette tänades
Mul oleks mul vaja teada, et kuhu asutusse peab mu lapse isa pöörduma, et anda luba lapse välimaal elamiseks.
Tean, et see peab olema notariaalselt kinnitatud.
Ette tänades
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui soovite lapsega asuda välismaale, siis on selleks ühise hooldusõiguse tõttu tõepoolest vajalik lapse isa nõusolek. Paraku oleneb aga täpne nõusoleku vorm ning lisadokumentide vajalikkus riigist, kuhu laps elama asub.
Eesti notarid annavad selleks tavapäraselt notariaalselt kinnitatud nõusolekuid, mida on võimalik ka apostilliga kinnitada. Kuna praegusel juhul pole teada, millisesse riiki soovite lapsega elama asuda, pole kahjuks võimalik hinnata, milliseid dokumente millises vormis Teil vaja on. Selleks soovitan Teil pöörduda vastava riigi ametiasutuse poole, kuhu soovite elama asuda, pöörduda võite esmalt näiteks esinduse poole.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
Küsimus: Millal pean ülemusele esitama tõendi, et tervise tõttu on öötöö ja täiskoormus vastunäidustatud?30.09.2015
Peale infarkti ravi viisin ülemusele otsuse dokumendi 70% töövõimetust, keskmine puue. See dokument ei näitavat, et ma pole võimeline täies mahus töötama, et olen võrdne teistega. Töötasin kuu peale lehte 12-tunnised vahetused, ka öö töö. Raske töö, ülemuste üleolev suhtumine mõjus rängalt. Olen jälle tänasest haiguslehel. Nüüd arst kirjutas tõendi - öötöö vastunäidustatud, ka täiskoormus. Ehk see tõend annab kergemat koormust. Kas ma pean selle lehe ülemusele viima lehe ajal või haiguslehe lõppedes? Mõõdukas füüsiline koormus aitab kaasa südame taastumisele. Kas töövõimetus 70% ei tähenda tööl mitte midagi, alles on ju ainult 30%. Ekspertiisi spetsialistid vist arvavad, et suur protsent eeldab kergemat tööd, aga ülemused mitte.
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Teile määratud töövõimetuse protsent ei ole aluseks tööandjale töömahu vähendamiseks. Kui teil on arsti poolt saadud töösoovitus kergemale tööle, siis peate selle andma tööandjale töö ümberkorraldamiseks. Seda võite teha kohe, ei pea ootama töövõimetuse lõppemist. Võimalusel pakub tööandja teile vastavat tööd, kui seda ei ole anda, siis lõpetab töösuhte TLS § 88 lg 1 p.2 alusel. Sel alusel lõpetamise juurde ei kuulu rahalise kompensatsiooni maksmise kohustust (vaid kasutamata puhkuse eest). Töötukassast on sel alusel töösuhte lõppemise korral õigus saada töötukindlustust.
Tööandja ei saa nõuda teilt avaldust töölt lahkumiseks.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00
Küsimus: Kuidas oma sugulane korterist välja tõsta?29.09.2015
Tere,
Korteri omanik soovib korterile enne müüki teostada kapitaalremondi. Omanikuga koos elab korteris tema täisealine järeltulija, kes keeldub korterit remondiks vabastamast. Sissekirjutus nõukaaegne, mingit kirjalikku üürilepingut pole. Elanik pahatahtlik alkohoolik, korter kohutavas olukorras, mida teha? Tänan. Ootaks võimalusel vastust, tegemist korteriomaniku õigusega, mida ta ei saa realiseerida.
Korteri omanik soovib korterile enne müüki teostada kapitaalremondi. Omanikuga koos elab korteris tema täisealine järeltulija, kes keeldub korterit remondiks vabastamast. Sissekirjutus nõukaaegne, mingit kirjalikku üürilepingut pole. Elanik pahatahtlik alkohoolik, korter kohutavas olukorras, mida teha? Tänan. Ootaks võimalusel vastust, tegemist korteriomaniku õigusega, mida ta ei saa realiseerida.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
asjaõigusseaduse § 41 lõige 3 lubab korteriomanikul juhul, kui korteri valdus võetakse temalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, omavoli tarvitaja korterist eemaldada ja korter oma võimu alla tagasi võtta.
Kui tegu ei ole salaja või vägivalla abil saadud valdusega, nagu antud juhul näib, siis tuleks korteri vabastamiseks pöörduda kohtu poole, nõudes korteri ebaseaduslikust valdusest vabastamist. Sellise nõude esitamisel saate tugineda asjaõigusseaduse § 68 lõikele 1, mille teine lause ütleb, et omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
Peale kohtuotsuse jõustumist on Teil võimalik pöörduda abi saamiseks kohtutäituri poole.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistu võib võlgnevuse tõttu minu korteris radiaatorid vahelt välja lõigata?29.09.2015
Tere! Olen KÜ ees võlgnik. Mind on antud inkassosse ja inkasso andis võla kohtutäiturile menetleda. Kohtutäitur võtab igakuiselt minu kontolt raha maha. Ja jooksva kuu arveid ka maksan. Aga ühistu nõuab praegu kogu võlga 2700 eurot. Maksegraafikuga nad enam ei oota. Muidu lõikavad küttetorud välja, et ühendavad otse teise korruse korteriga. Elan esimesel korrusel. Kas neil on õigus torumees saata seda tegema, eeldusel, et pean oma korterisse sisse nad laskma? Ja kui ma keeldun, kas siis tulevad seda asja lahendama politseiga, nagu ühistu esimees väljendas seda?
Oodates vastust Teilt.
Oodates vastust Teilt.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Küttesüsteemi omanikeks on kõik Teie kortermaja korteriomanikud, kes peaksid Teie kirjeldatud tööde teostamiseks sõlmima, korteriomandiseaduse paragrahv 16 lõige 1 kohaselt, vastava kokkulepe. Kokkulepe saab jõustuda vaid juhul, kui sellega nõustuvad kõik korteriomanikud sh Teie.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas töövõtjal on õigust nõuda tööandjalt töökorraldust taasesitamist võimaldavad vormis (kirjalikult)?29.09.2015
Kas töövõtjal on õigust nõuda tööandjalt töökorraldust sellises vormis, et seda oleks võimalik hiljem taastada (e-kiri, dokumendifail, käeliselt kirjutatud töökäsk jne.)?
Põhjus: Oma suulist korraldust võib tööandja hiljem mitte tunnistada ja mismoodi jääb sellisel juhul autorsus ja vastutusega?
Konflikt: 1)Töölepingu seaduse järgi peab töövõtja täitma ka tööandja suulisi korraldusi.
2) Autoriõiguse seaduse järgi ei teki tööle autorsust - ja kaob järelikult ka vastutus - kui töövõtja töötab töökäsu alusel.
Järelikult vajab töövõtja kindlamat töökäsku kui seda on suuline korraldus. Ja kumb seadus oleks ülimuslik? Ehk on mingi pidepunkt võlaõigusseaduses?
Põhjus: Oma suulist korraldust võib tööandja hiljem mitte tunnistada ja mismoodi jääb sellisel juhul autorsus ja vastutusega?
Konflikt: 1)Töölepingu seaduse järgi peab töövõtja täitma ka tööandja suulisi korraldusi.
2) Autoriõiguse seaduse järgi ei teki tööle autorsust - ja kaob järelikult ka vastutus - kui töövõtja töötab töökäsu alusel.
Järelikult vajab töövõtja kindlamat töökäsku kui seda on suuline korraldus. Ja kumb seadus oleks ülimuslik? Ehk on mingi pidepunkt võlaõigusseaduses?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Käesoleval juhul sõltub vastus sellest, millise lepingu alusel tööd tehakse.
Kuna töövõtulepingut reguleerivad sätted võlaõigusseaduses on eelkõige dispositiivsed, võivad pooled eraldi kas lepingus või töökorralduse eeskirjades kokku leppida, et tööandja esitab töökorraldused lisaks suulisele ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui selline kokkulepe on eelnevalt olemas, on töövõtjal õigus tööandjalt nõuda töökorralduste esitamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Töölepinguseaduse § 28 lg 2 p 12 kohaselt on tööandja kohustatud andma töötaja nõudmisel […] töösuhet iseloomustavaid teatisi. Selle alusel võiks töötaja tööandjalt nõuda töökorraldust puudutavate käskude edastamist lisaks suulisele ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
Küsimus: Mis alusel arvestatakse töölepingu lõpetamisel puhkusekompensatsiooni eelmise ja selle eesta eest?29.09.2015
Tere!
Tööandja lõpetab töölepingu §81, p1, lg 1. Kasutamata on terve eelmise ja selle aasta puhkus. Kuidas arvestatakse puhkuseraha lõpparve maksmisel, mis kuud on arvestuse aluseks? Olin haiguslehel 1.12.14-7.02.15 ja praegu alates 7.05.15.
Tänan vastuse eest
Tööandja lõpetab töölepingu §81, p1, lg 1. Kasutamata on terve eelmise ja selle aasta puhkus. Kuidas arvestatakse puhkuseraha lõpparve maksmisel, mis kuud on arvestuse aluseks? Olin haiguslehel 1.12.14-7.02.15 ja praegu alates 7.05.15.
Tänan vastuse eest
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et puhkusetasu maksmiseks keskmise töötasu arvutamisel tuleb aluseks võtta Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009.a. määrus nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” (edaspidi määrus nr 91).
Vastavalt määruse nr 91 § 2 lg-le 1 võetakse keskmise töötasu arvutamisel arvesse töötasuna teenitud summad. Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud (määrus nr 91 § 2 lg 2).
Arvutamise vajaduse tekke kuuks on puhkusetasu arvutamisel kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust või töölepingu lõpetamist.
Seega teie näite puhul kui töösuhe lõpeb oktoobris, siis 6 eelnevat kuud on aprill kuni september. Puhkusetasu arvutataksegi teile makstud töötasu järgi, mis langeb sellesse perioodi.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas käituda, kui pärast töövaidluskomisjoni istungit selgus, et väljamõistetud hüvitise arvutamisel oli tehtud viga?29.09.2015
Tere,
Töövaidluskomisjon mõistis tööandjalt minu kasuks välja hüvitise minu kolme keskmise kuupalga ulatuses. Istungi käigus selgus, et minu esitatud kolme kuu keskmise palga summa ja tööandja esitatud summa on erinevad (tööandja-poolne oli väiksem). Kuna arvasin, et võisin ise arvutamisel vea teha ning ka komisjonile tundus tööandja summa tõenäolisem, siis olin nõus oma nõuet vähendama. Pärast istungit asja kontrollides selgus aga, et just tööandja oli teinud oma arvestuses vea. Kuidas peaksin nüüd käituma, et siiski õiglane hüvitis kätte saada? Saan aru, et mul on õigus pöörduda kohtu poole, aga mida sellisel juhul hagiavaldusse kirjutada?
Töövaidluskomisjon mõistis tööandjalt minu kasuks välja hüvitise minu kolme keskmise kuupalga ulatuses. Istungi käigus selgus, et minu esitatud kolme kuu keskmise palga summa ja tööandja esitatud summa on erinevad (tööandja-poolne oli väiksem). Kuna arvasin, et võisin ise arvutamisel vea teha ning ka komisjonile tundus tööandja summa tõenäolisem, siis olin nõus oma nõuet vähendama. Pärast istungit asja kontrollides selgus aga, et just tööandja oli teinud oma arvestuses vea. Kuidas peaksin nüüd käituma, et siiski õiglane hüvitis kätte saada? Saan aru, et mul on õigus pöörduda kohtu poole, aga mida sellisel juhul hagiavaldusse kirjutada?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Töövaidluskomisjoni otsust saab vaidlustada maakohtus ühe kuu jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus. Otsusega mittenõustumisel võib selle vaidlustada täies ulatuses või osaliselt. Antud juhul oleks tegemist töövaidluskomisjoni otsuse osalise vaidlustamisega väljamõistetud hüvitise suuruse osas. Antud hagiga saaks välja mõistetud ka see summa, mis töövaidluskomisjonis ekslikult välja mõistmata jäi. Kindlasti tuleks hagis selgitada ka neid asjaolusid, mille tõttu Te oma hüvitist esialgu vähendasite ning seda, et Teie hüvitise vähendamine oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta hüvitise vähendamist omaksvõetuks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
Küsimus: Kas või kui suur on riigilõiv, kui esitan elatise hagiavalduse lapse vanaema kohta kohtusse?29.09.2015
Tere! Kas või kui suur on riigilõiv, kui esitan elatise hagiavalduse lapse vanaema kohta kohtusse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise nõudmise hagilt riigilõivu tasuma ei pea.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tasub kohtu poole pöörduda, kui üks lastest ei osale ema hooldekodu arvete tasumises?29.09.2015
Tere,
palun andke nõu, kuidas toimida? Lapsed ei saa omavahel kokkuleppele, lisaks eaka ema pensionile, hooldekodus viibimise eest tasu maksmise osas. Kas tasub üldse nõudega kohtu poole pöörduda, kui üks kolmest lapsest ei ole nõus väikestki osa tasuma, kuna ta enda sissetulekuks on ainult töövõimetuspension, abikaasa töötab ja nende peres lapsi pole. Kuni tervise halvenemiseni elas ema oma majas, millest 5/8 kuulub talle ja ülejäänud osa võrdselt kolmele lapsele. Praegu pole ka teada kauaks peame hooldekodu teenust kasutama või leiame muid lahendusi. Ka teiste laste majanduslik seis pole kõige parem.
Loodame teie abistavale nõuandele ja täname ette.
palun andke nõu, kuidas toimida? Lapsed ei saa omavahel kokkuleppele, lisaks eaka ema pensionile, hooldekodus viibimise eest tasu maksmise osas. Kas tasub üldse nõudega kohtu poole pöörduda, kui üks kolmest lapsest ei ole nõus väikestki osa tasuma, kuna ta enda sissetulekuks on ainult töövõimetuspension, abikaasa töötab ja nende peres lapsi pole. Kuni tervise halvenemiseni elas ema oma majas, millest 5/8 kuulub talle ja ülejäänud osa võrdselt kolmele lapsele. Praegu pole ka teada kauaks peame hooldekodu teenust kasutama või leiame muid lahendusi. Ka teiste laste majanduslik seis pole kõige parem.
Loodame teie abistavale nõuandele ja täname ette.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PkS § 105 lõige 3 sätestab, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelise suhteid.
Isiku kõik kolm last peaksid ema suhtes ülalpidamiskohustust täitma osavõlgnikena, nagu sätestab PkS § 105 lõige 3. Kui mõne ülalpidaja majanduslik olukord on teistest märkimisväärselt kehvem, tuleks seda ülalpidamiskohustuse suuruse kindlaksmääramisel ka arvestada, kuid kui kõik ülalpidajad on enam-vähem varanduslikult võrdseid, peaks ka panus isiku ülalpidamisse olema võrdne. Seega tulekski Teil kõigepealt välja selgitada kõigi ülalpidamiseks kohustatud isikute varanduslikud olukorrad ja sellest lähtuvalt otsustada edasine teguviis.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand