Õigus
Küsimus: Kas ema kontole lapse elatisraha maksmisel peaks selgitusse kirjutama, et tegemist elatisrahaga?24.09.2015
Tervist
Minul nimelt küsimus kõigepealt elatisraha kohta, summat ma tean ning kannan selle lapse ema kontole, kas piisab lapse nimest või tuleks ka märkida, et tegu elatisega? Soovinud ta minult mingit raha ei ole, aga tulevikus probleemide vältimiseks on vast mõistlik ja tegu on ka minu lapsega siiski.
Küsimus hooldusõiguse kohta: millised õigused mul on lapse nägemisel ja otsuste tegemisel, mis puudutavad teda (meil on ühine hooldusõigus ja lapsel isa nimi)? Kas emal on õigus keelata mul lapsega kohtuda? Laps on küll väike alles, kolm kuud vana, kui ta mind praegu ei näe, siis ei teki sidet isa ja poja vahel.
Ette tänades
Minul nimelt küsimus kõigepealt elatisraha kohta, summat ma tean ning kannan selle lapse ema kontole, kas piisab lapse nimest või tuleks ka märkida, et tegu elatisega? Soovinud ta minult mingit raha ei ole, aga tulevikus probleemide vältimiseks on vast mõistlik ja tegu on ka minu lapsega siiski.
Küsimus hooldusõiguse kohta: millised õigused mul on lapse nägemisel ja otsuste tegemisel, mis puudutavad teda (meil on ühine hooldusõigus ja lapsel isa nimi)? Kas emal on õigus keelata mul lapsega kohtuda? Laps on küll väike alles, kolm kuud vana, kui ta mind praegu ei näe, siis ei teki sidet isa ja poja vahel.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Vanemal lasub lapse suhtes ülalpidamiskohustus, seega teete õigesti, kui kannate lapse ülalpidamiskulude katmiseks lapse emale elatist, vaatamata sellele, et ta seda otseselt küsinud ei ole. Elatist makstes võiksite selguse huvides selgitusse märkida lapse nime, kuu, mille eest elatist maksate kui ka selle, et tegemist on just elatisrahaga.
Lapse ema ei tohiks Teil takistada lapsega suhtlemist ja seda ka siis, kui laps on veel väga väike. Praeguses olukorras peaksid kohtumised toimuma pigem sagedamini ja väiksema aja tagant ning lapse kasvades harvem, kuid pikema perioodi jooksul. Kui lapse emaga ei õnnestu suhtlemiskorras kokkuleppele jõuda, peaksite pöörduma lastekaitsespetsialisti poole, kes üritab tekkinud olukorda lahendada. Kui ka see ei õnnestu, on võimalik suhtlemiskorra kindlaksmääramist taotleda kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millises järjekorras tuleb üürivõla summat vähendada, kui makstakse üüriarveid, kuid viivisarved ei maksta?24.09.2015
Korteriomanik tasub üüriarveid viivitusega, märkides maksekorraldusele arve numbri. KÜ põhikirjas: maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub liige iga viivitatud päeva eest viivist 0,07% maksmata summast. Juhatuse otsus. Seega tekivad viivisarved. Millises järjekorras tuleb üürivõla summat vähendada, kui maksekorraldusele märgitud ainult üüriarve number? Viivisarvete summa jääb puudu.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

1. võla sissenõudmisega (sh täitmisele sundimisega) seotud kulud (sh kohtukulud ja kulud õigusabile),
2. viivised,
3. võlgnetavad põhisummad nende tekkimise järjekorras.
Viivisarvet pole tingimata vaja esitada. KÜ võib lugeda liikme iga makse täielikult või osaliselt kulude või viiviste katteks, sõltumata sellest, mis maksekorraldusele on märgitud, teatades sellest liikmele mõistliku aja jooksul, näiteks järgmise üüriarvega.
Küsimus: Kas lapsehoolduspuhkuselt naasmise järel on mul õigus kollektiivlepinguga tehtud soodsamatele muudatusele?24.09.2015
Olen aastaid olnud töötaja ettevõttes, kus võeti mu rasedus-, sünnituspuhkuse ajal vastu kollektiivleping, millega muudeti kõigi töötajate töötingimusi. Kas lapsehoolduspuhkuselt naasmise järel on mul õigus kollektiivlepinguga tehtud muudatusele.
Kas kehtib töölepingu seaduse §18
(5) Rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemisel on naisel õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal.
Kas kehtib töölepingu seaduse §18
(5) Rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemisel on naisel õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Töölepingu seaduse § 18 lg 5 näeb ette, et rasedus- ja sünnituspuhkuselt tööle naastes tekib naisel õigus tema äraoleku ajal paranenud töötingimustele. Lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest kehtib eelnimetatu ka lapsehoolduspuhkuselt tööle naasmisel.
Antud juhul peaks kollektiivleping laienema lapsehoolduspuhkuselt naasvale töötajale siis, kui soodustingimustel kollektiivleping, mis laieneb teistele töötajatele, laieneks ka töötajale, kui ta ei oleks puhkusel olnud. Ehk kui Teie lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal sõlmiti kollektiivleping, mis kehtib kõikide ettevõtte töötajate suhtes, laieneb see ka Teile. Lapsehoolduspuhkusel viibimine ei saa olla töötajale kahjustav.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandjal on võimalik koondamisteade nn tühistada või sellest otsusest loobuda? 24.09.2015
Tere!
Sain koondamisteate, pean veel kuni 16.10.2015 tööl käima, siis toimub lepingu lõpetamine. Kuid sarnaselt ametikohalt läheb inimene novembri alguses dekreeti ja üks töötaja peaks minu andmetel detsembris lapsehoolduspuhkuselt tagasi tulema. Kas ja millal peaks tööandja mulle teist kohta pakkuma, kas koondamisteate kätteandmiselt või lepingu lõpetamisel?
Kas on võimalik tööandjal veel koondamisteade nn tühistada või sellest otsusest loobuda?
Ette tänades
Sain koondamisteate, pean veel kuni 16.10.2015 tööl käima, siis toimub lepingu lõpetamine. Kuid sarnaselt ametikohalt läheb inimene novembri alguses dekreeti ja üks töötaja peaks minu andmetel detsembris lapsehoolduspuhkuselt tagasi tulema. Kas ja millal peaks tööandja mulle teist kohta pakkuma, kas koondamisteate kätteandmiselt või lepingu lõpetamisel?
Kas on võimalik tööandjal veel koondamisteade nn tühistada või sellest otsusest loobuda?
Ette tänades
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Teist tööd tuleks pakkuda enne ülesütlemisavalduse andmist kuna ülesütlemine ei tohi olla tingimuslik (nt. "kui te teise tööga nõus ei ole, siis koondame teid"). Ehk korrektne oleks, et enne ülesütlemisavalduse andmist teeb tööandja selgeks kas ja kellele oleks teist tööd pakkuda. Kui teise töö pakkumise võimalus on, siis võib töötaja(te)le ettepaneku teha. Kui töötaja ei nõustu ettepanekuga, aga tööandjal pole kokkulepitud tingimustel tööd anda, siis tuleb tööandjal töösuhe üles öelda, esitades ülesütlemisavalduse.
Ülesütlemisavaldust muuta või tagasi võtta tööandja ühepoolselt ei saa. Seda saab teha üksnes töötaja nõusolekul.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas sellega ikkagi on, kas ahi korteris on ühiselt finantseeritav või on korteriomaniku oma mure?23.09.2015
Tere! Mõne aja eest postitasime siia küsimuse kas korterisisene ahi on ühiselt finantseeritav ja saime jaatava vastuse. Küsisime igaks juhuks ka Eesti Korteriühistute Liidust ja saime sootuks teistsuguse arvamuse:
"KOS § 1. lg 2 - Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis.
ja § 2. lg 2 - Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.
Seega kaugkütte süsteem on kaasomand ja ahi korteris on korteriomandi reaalosa, mis ei kuulu kaasomandisse, KOS § 2, lg 1 - Korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata, sest ahju saab eraldi kasutada, muuta või kõrvaldada teiste omanike õigusi kahjustamata. Korteriühistu (KüS § 2, lg 1) eesmärgiks on korteriomandi esemeks olevate ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine, s.t KÜ tegeleb vaid kaasomandi majandamisega. Ahi ei ole kaasomand, seega peab ahjude ja muude reaalosasse kuuluvate küttekolletega (pliit) tegelema iga korteriomanik ise."
Segadust kui palju, kas oskate ehk täiendavalt kommenteerida.
"KOS § 1. lg 2 - Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis.
ja § 2. lg 2 - Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.
Seega kaugkütte süsteem on kaasomand ja ahi korteris on korteriomandi reaalosa, mis ei kuulu kaasomandisse, KOS § 2, lg 1 - Korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata, sest ahju saab eraldi kasutada, muuta või kõrvaldada teiste omanike õigusi kahjustamata. Korteriühistu (KüS § 2, lg 1) eesmärgiks on korteriomandi esemeks olevate ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine, s.t KÜ tegeleb vaid kaasomandi majandamisega. Ahi ei ole kaasomand, seega peab ahjude ja muude reaalosasse kuuluvate küttekolletega (pliit) tegelema iga korteriomanik ise."
Segadust kui palju, kas oskate ehk täiendavalt kommenteerida.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

KOS § 1 lg 2 järgi on kaasomandi ese on maatükk ning ehitise osad ja seadmed.
Ilma ahjuta ei saa ehitist sihipäraselt- ja samas ka ohutult kasutada, järelikult tuleb ahju käsitleda ehitise olulise osana, mis kuulub KOS § 1 lg 2 kohaselt kaasomandi eseme koosseisu.
KOS § 2 lg 1 järgi on reaalosa piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata.
Ahju (mitte)kasutamine, kõrvaldamine või lisamine mõjutab teisi korteriomanikke kuna eelnimetatud tegevustega seatakse ohtu naaberkorterite ohutus, sisekliima ning kaasomandi eseme säilimine (vt ka http://epl.delfi.ee/news/eesti/peetri-paneelmajad-on-ebaseaduslike-ahjude-tottu-pidevas-polenguohus?id=72503873). Järelikult ei saa ahi olla KOS § 2 lg 1 kohaselt korteriomandi reaalosa koosseisus.
KOS § 2 lg 2 järgi ei ole reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed.
Korrates veelkord ülaltoodud argumente - ehitise osa ja ohutuse tagamiseks ja ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ei saa olla reaalosa koosseisus - on ahi kaasomandi eseme koosseisus ka KOS § 2 lg 2 alusel.
Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas toimida kui ema hooldekodus viibimise eest üks lastest keeldub mingitki osa tasumast?23.09.2015
Tere,
meil tuleb 85-aastane ema lähiajal paigutada hooldekodusse, kuna halva tervise tõttu üksinda hakkama ei saa ja praeguses kodus puuduvad elamistingimused.
Kuidas toimub hooldekodu eest kulude jagamine kolme lapse vahel lisaks ema pensionile? Kas ema peab ise andma nõusoleku oma pensioni kulude katteks kandmiseks? Üks lastest keeldub kategooriliselt tasumises osalema, polevat tema asi. Kas tal on selleks õigus? Kuidas toimida ja kelle poole pöörduda?
Loodame teie nõuandele ja täname ette.
meil tuleb 85-aastane ema lähiajal paigutada hooldekodusse, kuna halva tervise tõttu üksinda hakkama ei saa ja praeguses kodus puuduvad elamistingimused.
Kuidas toimub hooldekodu eest kulude jagamine kolme lapse vahel lisaks ema pensionile? Kas ema peab ise andma nõusoleku oma pensioni kulude katteks kandmiseks? Üks lastest keeldub kategooriliselt tasumises osalema, polevat tema asi. Kas tal on selleks õigus? Kuidas toimida ja kelle poole pöörduda?
Loodame teie nõuandele ja täname ette.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 punkti 3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama muu abivajav üleneja või alaneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Eelnevatest sätetest tulenevalt on täisealistel lastel kohustus ülal pidada enda abivajavat ema. Seega on selline kohustus nii Teil kui ka Teie õdedel või vendadel. Kui kokkulepet ei õnnestu ülalpidamise osas saavutada, on Teil võimalik pöörduda kohtu poole.
Pensionikulude osas soovitan Teil suhelda hooldekoduga, sealt antakse Teile täpsemad juhised, kuidas ning millises ulatuses abivajava ema pension sinna suunata.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
Küsimus: Kuidas vormistada nii, et 50/50 suhtega osaühingu omanikuks saaks üks osanik?23.09.2015
Tere, Osaühingul on kaks osanikku 50/50. Minu soov on saada enda ettevõttes ainuomanikuks. Meil, kui osanikel, on omavahel asjad kokku lepitud. Kuidas sellist protsessi osaühingus kahelt omanikult ühele omanikule läbi viia? Mida täpselt tegema peab ja kuidas see asi käib?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas pärast juhilubadeta vahele jäämist on aastane "nn" ARK keeld?22.09.2015
Jäin ilma juhilubadeta autoroolis vahele. Kas kehtib 1-aastane arki keeld? Küsisin ka politseilt endalt seda, temalt sain vastuseks ainult mitte midagi ütleva naeratuse. Ja kui eelnimetatud aastane keeld kehtib hakkab see aastake alles siis jooksma kui trahv makstud?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas võin sõita, kui juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg on lõppenud, kuid pole ARKi lubadele järgi läinud?22.09.2015
Tere
Sain rahatrahvi ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. Trahv on makstud ja juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg lõppes 19.09.2015. Load on hetkel ARKs hoiul, sest pole jõudnud neile järgi minna.
Kas võin hetkel autot juhtida? E-riik näitab juhilubade staatuseks "ARK HOIUL"
Sain rahatrahvi ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. Trahv on makstud ja juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg lõppes 19.09.2015. Load on hetkel ARKs hoiul, sest pole jõudnud neile järgi minna.
Kas võin hetkel autot juhtida? E-riik näitab juhilubade staatuseks "ARK HOIUL"
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas mootorrattur tohtis teha mitmest seisma jäänud ja vasakpööret ootavast sõidukist möödasõitu üle pidevjoone?22.09.2015
Soovisin teha kaherealisel mnt-l vasakpööret. Suunatuli oli varakult sisselülitatud. Peatusin, et veenduda vastassuunast tuleva sõiduki ohutus kauguses. Kuni selle teeristini on maha märgitud pidevjoon, on peateele suubuvast teest teavitav märk ja kiirusepiirang. Veendunud, et vastutulev sõiduk on ohutus kauguses ja minu taga olevad sõidukid on aru saanud minu poolt sooritatavast manöövrist (minu taga olev sõiduk oli samuti peatunud), alustasin vasakpööret ja siis sõitis mootorratas juhipoolsest küljest mu autole sisse.
Kas mootorrattur tohtis teha mitmest sõidukist möödasõitu üle pidevjoone kohas kus kõrvaltee suubub peateele? Kes on õnnetuse põhjustaja? Kes jääb süüdi?
Kas mootorrattur tohtis teha mitmest sõidukist möödasõitu üle pidevjoone kohas kus kõrvaltee suubub peateele? Kes on õnnetuse põhjustaja? Kes jääb süüdi?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Süülisus võib laheneda sellises olukorras mitmeti. Ka kohtupraktikas on sarnaseid juhtumeid lahendatud erinevalt.
Silmas tuleb pidada, et vasakpööret sooritav juht peab andma teed temast möödasõidul olevale juhile (LS § 17 lg 5 p 3).
Suunamärguanne ei anna sõidueesõigust (LS § 39 lg 5).
Juht peab järgima liikluskorraldusvahendite (sh teemärgiste) nõudeid (LS § 16 lg 2).
Mööda on keelatud sõita sõidukist, mille uht on andnud märguande vasakpöördeks (LS § 51 lg 3 p 2 ja § 52 lg 1 p 1).
Seega on kirjeldatud situatsioonis võimalik etteheiteid teha mõlemale juhile. Praktikas pole harvad lahendid, kus langetatakse otsus nn segasüü kasuks e. tuvastatakse jagatud vastutus ning karistatus määratakse mõlemale juhile.