Õigus
Küsimus: Kuidas saaks elukaaslane minu lapse hooldusõiguse kui pärisisaga suhe on ainult elatisraha maksmine?02.10.2015
Tere,
Vanemad asusid lahku elama alates hetkest, kui laps oli mõne kuu vanune. Laps elab emaga ja tema uue elukaaslasega juba viimased 5 aastat. Lapse isa panus lapse elus osalemisel on vaid elatise maksmine (kohtuotsuse alusel). Laps oma isa ei tunne. Kas ja millised võimalused oleks anda lapse emaga koos elavale mehele, kes osaleb lapse igapäevases kasvatamises, lapse suhtes seaduslik hooldusõigus?
Lugupidamisega
Vanemad asusid lahku elama alates hetkest, kui laps oli mõne kuu vanune. Laps elab emaga ja tema uue elukaaslasega juba viimased 5 aastat. Lapse isa panus lapse elus osalemisel on vaid elatise maksmine (kohtuotsuse alusel). Laps oma isa ei tunne. Kas ja millised võimalused oleks anda lapse emaga koos elavale mehele, kes osaleb lapse igapäevases kasvatamises, lapse suhtes seaduslik hooldusõigus?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Õiguslikult tekib vanema-lapse õigussuhe Teie elukaaslase ja lapse vahel vaid siis, kui elukaaslane lapse lapsendab. Reeglina on selleks vajalik lapse bioloogilise isa nõusolek. Seega antud olukorras soovitaksin Teil uurida, millised oleksid Teie elukaaslase võimalused lapse lapsendamiseks (eeldusel, et lapse bioloogilisel isal puudub soov lapse elus osaleda ja lapsendamine vastab lapse huvidele, kuivõrd ta peab oma isaks Teie elukaaslast).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan lapse isalt nõuda elatist 195 eurot või on tal teise lapse olemasolu piisav põhjus minu lapsele elatisraha vähendamiseks?02.10.2015
Tere!
Elasime mehega vabaabielus. Nüüdseks oleme lahku läinud, kuid meil on 3-aastane laps. Mees on otsustanud, et rohkem kui 150 eurot kuus ei ole lapsel vaja ning minu tähelepanekutele, et miinimum elatisraha on 195 eurot, on ta vastanud, et nagunii rohkem ma ei saa ka seaduslikult temalt nõuda. Tal on olemas 4-aastane laps teise naisega, kes on sündroomiga laps ning omab invaliidsust. Tema emale mees maksab 200 eurot kuus.
Kas mul on võimalik saada seaduslikult taotledes temalt 195 eurot või on teise lapse olemasolu piisav põhjus elatisraha minu lapsele vähendada?
Elasime mehega vabaabielus. Nüüdseks oleme lahku läinud, kuid meil on 3-aastane laps. Mees on otsustanud, et rohkem kui 150 eurot kuus ei ole lapsel vaja ning minu tähelepanekutele, et miinimum elatisraha on 195 eurot, on ta vastanud, et nagunii rohkem ma ei saa ka seaduslikult temalt nõuda. Tal on olemas 4-aastane laps teise naisega, kes on sündroomiga laps ning omab invaliidsust. Tema emale mees maksab 200 eurot kuus.
Kas mul on võimalik saada seaduslikult taotledes temalt 195 eurot või on teise lapse olemasolu piisav põhjus elatisraha minu lapsele vähendada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina mõistavad kohtud elatise miinimummääras välja ja seda ka siis, kui vanemal on rohkem kui kaks ülalpeetavat. Kui lapse isa majanduslik olukord on hea, ei ole ilmselt põhjendatud vähendada elatisraha alla kehtiva miinimumi vaid põhjusel, et isal on veel üks laps.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas selline kokkulepe on võimalik, et isa ei maksa elatist, aga lapsed pole tulevikus kohustatud ka teda hooldama?02.10.2015
Tere
Vanemad on lahutatud 1,5 aastat tagasi. Lapsed elavad ema juures, isa elatist ei maksa. Vahel saadab midagi, aga summa on keskmiselt 60 eurot lapse kohta kuus, tegelikud kulud ca 500 eurot lapse kohta kuus. Lapsed saavad isaga hästi läbi, kohtuvad peamiselt koolivaheaegadel. Ema pole kohtumisi keelanud.
Kuna lahutus ei läinud just kuigi rahumeelselt, siis sel hetkel ei olnud mahti kõigele mõelda. Praeguseks on asjad selgemaks mõeldud ja on tekkinud mõned küsimused, millele loodan vastuseid leida:
1. Kui isa laste kasvatamisel ei osale (kooliasjad, trennid, huviringid, reisimine jne), siis kas temaga kokkuleppel on võimalik kohtuväliselt taotleda ainuhooldusõigus? Või sõlmida notariaalne kokkulepe, et emal on õigus üksinda võtta vastu lapsi puudutavaid otsuseid (sh elukoht, reisimine)? Isalt allkirja saamine vajalikul hetkel on keeruline tema "kalevipoja" staatuse tõttu.
2. Kuna isa lastele elatist ei maksa, siis kas on võimalik vabastada lapsed tulevikus (tekkida võivast) isa ja tema vanemate hoolduskohustusest? Kas on olemas võimalus, mis ei tähendaks kohtusse minemist? Nt vastastikune kokkulepe, et tema ei maksa elatist, aga lapsed pole tulevikus kohustatud ka teda hooldama?
3. Kui pole võimalik muid kokkuleppeid teha, siis kas emal on õigus nõuda, et isa kindlustaks enda ja oma vanemate elu ja tervise oma laste kasuks, et vältida olukorda, kus lapsed peavad ülal pidama kedagi, kes oma kohust nende ees ei täitnud?
Tänud vastamast
Vanemad on lahutatud 1,5 aastat tagasi. Lapsed elavad ema juures, isa elatist ei maksa. Vahel saadab midagi, aga summa on keskmiselt 60 eurot lapse kohta kuus, tegelikud kulud ca 500 eurot lapse kohta kuus. Lapsed saavad isaga hästi läbi, kohtuvad peamiselt koolivaheaegadel. Ema pole kohtumisi keelanud.
Kuna lahutus ei läinud just kuigi rahumeelselt, siis sel hetkel ei olnud mahti kõigele mõelda. Praeguseks on asjad selgemaks mõeldud ja on tekkinud mõned küsimused, millele loodan vastuseid leida:
1. Kui isa laste kasvatamisel ei osale (kooliasjad, trennid, huviringid, reisimine jne), siis kas temaga kokkuleppel on võimalik kohtuväliselt taotleda ainuhooldusõigus? Või sõlmida notariaalne kokkulepe, et emal on õigus üksinda võtta vastu lapsi puudutavaid otsuseid (sh elukoht, reisimine)? Isalt allkirja saamine vajalikul hetkel on keeruline tema "kalevipoja" staatuse tõttu.
2. Kuna isa lastele elatist ei maksa, siis kas on võimalik vabastada lapsed tulevikus (tekkida võivast) isa ja tema vanemate hoolduskohustusest? Kas on olemas võimalus, mis ei tähendaks kohtusse minemist? Nt vastastikune kokkulepe, et tema ei maksa elatist, aga lapsed pole tulevikus kohustatud ka teda hooldama?
3. Kui pole võimalik muid kokkuleppeid teha, siis kas emal on õigus nõuda, et isa kindlustaks enda ja oma vanemate elu ja tervise oma laste kasuks, et vältida olukorda, kus lapsed peavad ülal pidama kedagi, kes oma kohust nende ees ei täitnud?
Tänud vastamast
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hooldusõiguslikke muudatusi kohtuväliselt võimalik teha ei ole, laste suhtes ainuhooldusõiguse taotlemiseks tuleks pöörduda kohtu poole. Kui kohus Teie avalduse rahuldab, tehakse hooldusõiguse kuuluvuse kohta märge ka rahvastikuregistrisse.
PkS §-i 109 kohaselt on tühine kokkulepe, millega välistamine ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult.
Laste isalt ei ole võimalik nõuda, et ta sõlmiks elukindlustuslepingu, kuid soovitan Teil kirjeldatud olukorras igal juhul pöörduda kohtusse elatise väljamõistmiseks. Kui laste isa ei peaks täitma kohtuotsust, on Teil võimalik elatisraha kättesaamiseks algatada täitemenetlus ja fikseerida laste isa poolne ülalpidamiskohustuse rikkumine. See võib tulevikus vabastada lapsed oma isa ülalpidamise kohustusest või vähemalt piirata seda.
Parimate soovidega.
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui üks kaasomanik on ilma kooskõlastuseta paigaldanud maja fassaadile õhksoojuspumba?02.10.2015
Tere!
Tegemist on eramuga, mis on kaasomandis. Nüüd üks elanikest (juriidiliselt ühe kaasomaniku abikaasa, elavad lahus) on paigaldanud õhksoojuspumba oma eluruumi. Küsimata teistelt kaasomanikelt, kellele kuulub enamus kogu omandist, mitte mingisugust nõusolekut. Pump on paigaldatud maja tänavapoolsesse külge, muutes/rikkudes seega maja välisilmet ja fassaadi. Tegemist on väga vana majaga, mistõttu on teised kaks kaasomanikku mures maja elektrivoolusüsteemide pärast, sellise suure elektriseadeldise lisandumisel. Millised on antud situatsioonis teiste kaasomanike õigused? Kuidas kaitsta nende huvisid?
Tegemist on eramuga, mis on kaasomandis. Nüüd üks elanikest (juriidiliselt ühe kaasomaniku abikaasa, elavad lahus) on paigaldanud õhksoojuspumba oma eluruumi. Küsimata teistelt kaasomanikelt, kellele kuulub enamus kogu omandist, mitte mingisugust nõusolekut. Pump on paigaldatud maja tänavapoolsesse külge, muutes/rikkudes seega maja välisilmet ja fassaadi. Tegemist on väga vana majaga, mistõttu on teised kaks kaasomanikku mures maja elektrivoolusüsteemide pärast, sellise suure elektriseadeldise lisandumisel. Millised on antud situatsioonis teiste kaasomanike õigused? Kuidas kaitsta nende huvisid?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.
Käesoleval juhul tuleks välja selgitada, kas õhksoojuspump kujutab endast tuleohu allikat. Kui aga arvestada asjaolu, et tegemist on väga vana majaga, siis võib arvata, et sellise maja elektrijuhtmed ei pruugi ka õhksoojuspumba elektritarvet rahuldada. Selles osas tuleks konsulteerida kas Päästeameti ja/või kohaliku omavalitsuse organi ehitusnõunikuga.
Samuti on võimalik, et õhksoojuspumba paigaldamiseks puudus reaalne vajadus (majas elavate isikute soojusvajadus on juba tagatud küttekollete või elektriküttega) ning seetõttu oleks Teil õigus nõuda selle kõrvaldamist Teie kui kaasomaniku õiguste kahjustumise alusel. Antud juhul võiksite esmalt kaaluda kaasomaniku abikaasaga, kes majas elab, läbi rääkida õhksoojuspumba eemaldamiseks tuleohutuse seisukohalt. Kui isik ei ole õhksoojuspumba kõrvaldamisega nõus, siis peaks kaaluma kohtusse pöördumist selle kõrvaldamiseks.
Kui aga tuleohutuse seisukohalt probleemi pole, aga maja välisilme Teid ikkagi häirib, võiksite püüda kokku leppida õhksoojuspumba nihutamiseks mittetänavapoolsele majaküljele või leppida kokku muude meetmete (nt majasiseste kütmisvõimaluste juurde loomine) kasutuselevõtmiseks, et õhksoojuspump kõrvaldada.
Samuti tuleks kaaluda ka kaasomandi kasutamiskorra kindlaksmääramist, et tulevikus selliseid olukordi vältida.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas välja nõuda autole tekitatud kahju, kui 13-aastane jalgrattur ei andnud ristmikul teed ja sõitis autole külge?01.10.2015
Tere! 13-aastane poiss ei andnud ristmikul jalgrattaga sõites autole teed ja tekkis kokkupõrge minu autoga. Autole tekkisid külje peale värvikahjustused. Autol ei ole kaskokindlustust. Politsei registreeris olukorra. Kas saan nõuda lapsevanemalt kahju hüvitamist? Kui jah, siis kuidas? Kas kohtu kaudu või peab tegema lapsevanematega omavahelise kokkuleppe? Kas tavakindlustus korvab auto remondi kulud?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
VÕS § 1053 lg 1 kohaselt vastutab alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest, sõltumata oma süüst, lapse vanemad või eestkostja.
Kahju hüvitamise nõude esitamiseks on esmalt mõistlik esitada nõue lapse vanematele koos nõude suuruse äranõitamisega ning nõude olemasolu ja suurust kinnitavate tõenditega. Alles siis, kui läbirääkimised ilmselgelt ei vii sihile ning pooled ei näe võimalust ka kompromissiks, on mõtet pöörduda kohtu poole.
Kahju hüvitamise korral võib hüvitise saada anda kahju hüvitanud isikule kiraliku kinnituse kahjuhüvitise saamise ja nõuete lõppemise kohta.
Küsimus: Kas saan karistuse vaidlustada, kui kiirusepiirangu märki ei olnud pärast ristmikku dubleeritud?01.10.2015
Asula lõppemise märgi kõrval kiiruspiirangu märk. Ei olnud sellest teadlik, kuna võtsin juhtimise üle kohas, mis asus peale seda märki ja keerates kõrvalteelt välja teele, seda märki dubleeritud ei olnud. Sõiduki ülevõtmise kohta saabusin ühistranspordiga ning eeldan, et ma ei pea jälgima siis liiklusmärke. Samuti ei ole ma sealkandis kohalik. Otsuses väidetavalt ei ole tõendatud, et ma keerasin kõrvalteelt välja (ei ole ju ka tõendatud vastupidist) ja väidetakse ka, et arvestades mõõtekaugusi ei ole võimalik umbes 400 meetriga saavutada kiirust 71 km/h. Mingeid põhjendusi ega arvutuskäiku ei ole. Protokollis ja otsuses on erinevused: protokollis on Keemikute tn 0,7 km ja Maardu, otsuses Keemikute tn 0,7 km Harjumaa. Seega ühe paberi järgi linnas, teise järgi linnast väljas. Kas siin on mingitki vaidlustamise võimalust ja millele tugineda?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Konkreetse väärteo osas saab vaidlustamise väljavaateid ja perspektiivi hinnata siiski alles peale väärteoasja toimikusse kogutud tõenditega ja menetlusalus eisiku sisukohtadega tutvumist.
Küsimus: Millised dokumendid peavad olema kaasas töötajal, kes ei ole auto passis kasutajana kirjas ja sõidab ettevõtte autoga?01.10.2015
Liiklusseaduse §88 lg 3 ütleb nii:
(3) Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis.
Eelinfo:
1) Masin kuulub firmale A
2) Firma A annab sõiduki (pakiauto) kasutuslepinguga kasutada firmale B, firma B on märgitud sõiduki tehnilisse passi kui vastutav kasutaja.
Küsimused:
Kas firma B peab volitama kirjaliku volitusega oma töötaia(id) selle sõidukiga sõitma?
Kui firma B volitab oma töötaja(d) selle sõidukiga sõitma, kas siis need töötajad peavad kaasas kandma tehnilise passi originaali?
(Küsimus tingitud sellest, et need töötajad ei ole kantud tehnilisse passi, vaid ainult nende tööandja firma B)
Lisaküsimus: Kui vajalik on tehniline pass, siis kas kindlasti originaalpass või sobib ka firma A väljastatud paberkoopia passist, kinnitatud asutuse juhi allkirjaga?
(3) Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis.
Eelinfo:
1) Masin kuulub firmale A
2) Firma A annab sõiduki (pakiauto) kasutuslepinguga kasutada firmale B, firma B on märgitud sõiduki tehnilisse passi kui vastutav kasutaja.
Küsimused:
Kas firma B peab volitama kirjaliku volitusega oma töötaia(id) selle sõidukiga sõitma?
Kui firma B volitab oma töötaja(d) selle sõidukiga sõitma, kas siis need töötajad peavad kaasas kandma tehnilise passi originaali?
(Küsimus tingitud sellest, et need töötajad ei ole kantud tehnilisse passi, vaid ainult nende tööandja firma B)
Lisaküsimus: Kui vajalik on tehniline pass, siis kas kindlasti originaalpass või sobib ka firma A väljastatud paberkoopia passist, kinnitatud asutuse juhi allkirjaga?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Volikirja olemsolu on nõitav vaid juhul, kui juht soovib Eestis registreeritud kuni 3500 kg täismassiga sõidukiga sõita Eestist välja mitte EL liikmesriiki ja tema nimi ei ole kantud sõiduki registreerimistunnistusele või kui sõidukis ei viibi sõiduki omanikku või kasutajat.
Olukorras, kus registreerimistunnistuse kaasaskandmine on nõutav, tuleb kaasas kanda originaaldokumenti. Koopia on lubatav vaid haagiste puhul tingimusel, et koopia õigsust on tõendanud tunnistuse välja andnud asutus.
Küsimus: Kas mul on lootust elatist saada, kui üks laps elab minuga ja teine isaga, kuid isa majanduslik seis on oluliselt parem?01.10.2015
Tere, Läksime lahku 2 a tagasi ja 1,5 a tagasi lahutasime. Kõik jäi mehele, kuna maja sai ehitatud juurdeehitisena tema vanemate maja külge. Tulin tütrega ära üürikorterisse, nüüd tütar 7 a ja läks 1 klassi. Poeg 18 a ja läks 12. klassi, jäi isa juurde. Elatist ei saa eksmehelt, kuna lapsed "pooleks". Aga mehel tean üle tuhande euro palk, aga mina olen lapsehoolduspuhkusel kodune. Uue elukaaslasega laps 9-kuune. Saan miinimumi 340 kätte millegagi. Poeg elab isa juures, aga suvel käis tööl ja tean, et vahest nädalavahetusel ka. Küsimus selline, kas mul on üldse lootust elatist küsida?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui peale lahkuminekut jääb mõlema vanema juurde elama üks laps ja vanemad teevad laste ülalpidamiseks vahetult ja võrdselt kulutusi, ei ole elatise väljamõistmine põhjendatud. Kui aga üks vanem teeb kulutusi suuremas ulatuses ja ka tema majanduslik olukord on märkimisväärselt kehvem teisest vanemast, võib elatise väljamõistmine olla põhjendatud.
Peaksite välja selgitama, kui suuri kulutusi teete Teie tütre ülalpidamiseks ja kui suuri kulutusi teeb laste isa poja ülalpidamiseks – kui tütre ülalpidamiseks tehtavad kulutused on suuremad, oleks põhjendatud nõuda laste isalt elatist. Arvesse tuleb võtta ka seda, et Teie sissetulek on laste isa omast väiksem ja Teil on suurem ülalpeetavate arv (kirjeldusest nähtub, et Teil on kolm ülalpeetavat ja laste isal kaks).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada eksmehelt nõusolek lapse kasvatamise eest saadavate lisatööaastate vormistamiseks?01.10.2015
Tere!
Olen 61a. naine, kes jääb invaliidsuspensionile. 25a. tagasi lahutas mees kohtus abielu, ise kohale ei tulnud ja sellest ajast kontakt puudub, elatisraha pole kordagi maksnud, 2 last olid siis kooliealised. Pensioni arvestamisel lisatakse staažiaastad laste kasvatamise eest, kuid selleks on vist vaja eksabikaasa nõusolekut. Olen nõus ühe lapse aastad talle loovutama, aga kuidas sõlmida omavaheline kokkulepe, kui info temast puudub? Kas sellises olukorras tegeleb Pensioniamet temalt nõusoleku saamisega või pean ma ise midagi tegema?
Tänan vastuse eest!
Olen 61a. naine, kes jääb invaliidsuspensionile. 25a. tagasi lahutas mees kohtus abielu, ise kohale ei tulnud ja sellest ajast kontakt puudub, elatisraha pole kordagi maksnud, 2 last olid siis kooliealised. Pensioni arvestamisel lisatakse staažiaastad laste kasvatamise eest, kuid selleks on vist vaja eksabikaasa nõusolekut. Olen nõus ühe lapse aastad talle loovutama, aga kuidas sõlmida omavaheline kokkulepe, kui info temast puudub? Kas sellises olukorras tegeleb Pensioniamet temalt nõusoleku saamisega või pean ma ise midagi tegema?
Tänan vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui sama lapse kohta on õigus taotleda pensionilisa mitmel inimesel, tuleb tõepoolest kirjalikult kokku leppida, kes seda õigust kasutab. Kui teise vanemaga mingisugust suhtlust pole, on kokkuleppe saavutamine ilmselgelt keeruline, kui mitte võimatu. Pöörduge palun oma küsimusega Sotsiaalkindlustusameti poole ja kirjeldage oma olukorda, kahjuks puudub minul sellise küsimusega praktiline kokkupuude ja usaldaksin vastamise pädevale ametkonnale.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas täisealiselt, lapsendatud lapselt on seadusega võimalik vanema kasuks elatisraha välja nõuda?01.10.2015
Kas täisealiselt, lapsendatud lapselt on seadusega võimalik vanema kasuks elatisraha välja nõuda (vanemal töövõimetus 80%)?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Jah, lapsendatult lapselt on vanema abivajaduse korral võimalik elatis välja mõista.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand