Õigus

Tere. Olen üsna totras olukorras. Tööandja teatas, et on registreerinud mind esmaabikoolitusele 7. oktoobri hommikul, kuna tööpäev algab mul 17.30. Koolituse algus on 8.00 ja lõpp 17.00. Minu tööpäev aga 17.30-03.00. Minu päeva pikkuseks tuleb seega 19 tundi. Kas see on tõepoolest lubatud?

Tere.
Mind võeti tööle tähtajalise lepinguga, kestvus 6 kuud. (Selle 5 kuu jooksul olen olnud paar korda haiguslehel ja ka sissemaganud, hilinenud, mis minu tööandjale töötajate puhul ei meeldi). Mul on ainult kuu aega veel tähtajalise töölepingu lõppemiseni jäänud. Alles paar päeva tagasi jäin haiguslehele ja nüüd tööandja saatis mulle mobiilile sõnumi, et ma tuleksin kirjutaksin lahkumisavalduse.
Küsimus:
Kas tööandjal on õigus nõuda töötajal, tähtajalise töölepingu ajal, kirjutama lahkumisavaldust? Millised õigused selles olukorras töötajal on ja kuidas töötaja peaks käituma?
Ette tänades

Tere
Asusin 7. juulil täiskohaga kuupalgaarvestusega tööle. Tööaeg summeeritud ja kuude lõikes tööaeg: juuli 153, august 174 september 184.
Juulikuu palka ei saanud täies ulatuses, kuna ei asunud kuu alguses kohe tööle.
Nüüd aga pean ikka tunnid järele tegema, aga palka rohkem ei maksta septembri eest, ületunde tööandja arust pole.
Kuidas käituda ja mis on õige?

Täiskasvanud lapsel katkes kooliharidus. Nüüd alustas uuesti õpinguid täiskasvanute gümnaasiumis. Kas talle on endiselt kohustus maksta elatisraha?

Oleme vabaabielus olnud 21 aastat ja meil on 2 last. Maja, kus elame on kirjutatud minu nimele. Millised õigused on peale lahku minekut minul?

Tere,
Kas MTÜ võib pakkuda avalikel üritustel esmaabi teenust? Kõik liikmed on läbinud Punase Risti esmaabi koolituse (18h).

Lugupidamisega

MTÜ (ei kuulu tulumaksusoodustusega nimekirja) soovib panna oma auliikmele mälestuspingi ja kogume selleks raha nii eraisikutelt kui asutustelt. Kas kogutud raha on tulumaksuvaba või tekib maksukohustus?

Meil on tööl 3 sama ala töötajat, kes töötavad vahetustega. Töögraafiku saame eelneva kuu alguses, ehk siis oktoobri graafiku oleks pidanud saama sept alguses. Nüüd aga on selline seis, et 1 töötaja on puhkusel ja 2 on töövõimetuslehel. Kuna olen ise töövõimetuslehel ja uut graafikut pole tulnud, siis tegin järelpärimise. Tööandja vastas, et pole graafikut isegi koostama hakanud, sest töötaid pole tööl. Kas tal on õigus nii käituda? Mis puutub asjasse see, et töötajad on puhkusel ja haiguslehel, kas siis ei tulegi graafikut koostada? Üks töötaja on puhkusel okt alguseni ja kui teised kaks peaks ka selle ajani töövõimetuslehel olema, siis okt alguses graafikut teha on ka nagu hilja. Kokku on lepitud ju teisiti, kas seda kokkulepet ei pea praegusel juhul ka täitma?

Korteriühistu andis mind üürivõlaga kohtusse. Kuna üldkoosolekul seda ei arutatud, märkisin selle punkti ära vastulauses. Asi võeti menetlusse, kuna ühistu esindaja väidetel kostja ei kuulu hageja juhatusse või muusse organisse. Sellist õigusnormi ei kohaldata ühistu liikme vastu. Samuti polevat vaja esindaja määramiseks üldkoosoleku otsust sest MTÜS paragrahv 19 lg 1 p 4 käsitleb üksnes tehinguid, mille juhatus sõlmib juhatuse liikmega, mistõttu ei ole see antud juhul, kui ei ole tõendatud, et kostja oleks olnud juhatuse liige, asjassepuutuv. Seega võib juhatus sõlmida lepinguid ja anda volitusi korteriühistu esindamiseks kohtus.

Tere
Meie ühistule teeb muret ühe liikme küsimus, kes on tunnistatud teovõimetuks (tema eestkostjaks on sugulaste ja pärijate puudumisel kohalik omavalitsus). Vanuse ja tervise tõttu on inimene eestkostja poolt paigutatud hooldekodusse ning selle, nagu tema muudegi arvete tasumise eest peaks hoolitsema eestkostja (KOV). Aga alates eestkoste määramisest ehk pool aastat pole tema poolt toimunud ühtegi makset (hooldustasud, pangalaen, üldelekter, remondifond) ühistule, ehk tema võlg ja meie puudujääk aina kasvavad. KOV-ga võtsime juba ammu kontakti ning kokkuleppe järgi saadame otse vastavale ametnikule tema arved - laekumisi aga seni pole. See on tekitanud paranoia, ega siin ometi mõni vigur peidus ole.
(Mõneti ebaselge on hetkel seegi, kuipalju eestkostja üldse peab oma vara eestkostetava peale kulutama - minu senist arusaamist mööda eeskätt pigem haldama eestkostetava vara viimasele kasulikul moel (kuid kui tollest ei piisa, ei tohi ilmselt ka eestkostetaval surra või hooldekodust välja visatud saada lasta)?)
Meile olulisimad küsimused on aga:
1) kuidas mitte jääda viimaks oma rahast ilma (nt ühistuliikme surma korral) või mitte oodata seda ülearu kaua - ehk mida saaks või tuleks ette võtta? Ega ometi kiirmenetlus KOV vastu? (Kas üldse on olemas selline oht ilma jääda?)
2) Kas eestkostetava surm võib mõjutada võla tagasisaamist või selle kiirust (eestkostja peaks antud juhul ka pärija olema)?
3) Eelistaks küll otsesuhtlust ja kokkuleppeid, kuid kui inimese enda säästud peaks olema juba otsa lõppenud - mis vabalt võib hooldekodus elamisega juhtuda - kuipalju siis eestkostja üldse on omast taskust kohustatud maksma ja kellele, ehk kuidas seadus seda ette näeb - eriti nii prominentse eestkostja puhul :)?
4) Ja kas eestkostjal võib olla "mõistlikke" vastuväiteid, kui lihtsalt taas kontakteerume ja palume ära maksta mr. X-i võla? (Kui võib, siis milliseid? Pankrot?)
Loodetavasti tegemist ülearuse murega ja tuleb lihtsalt ametnikele intensiivsemalt meelde tuletada, kuid praegu olen igasuguse nõuande eest tänulik.