Õigus
Küsimus: Kuidas lahutuse järgselt saaksin lapsega korterisse elama jääda?29.09.2015
Tere. Plaanin oma mehest lahutada. Meil on 4 kooselatud aasta jooksul soetatud korter ja auto. Korter soetatud umbes 2 aastat tagasi, auto selle aasta juulis. Mõlema laenuga olen mina kaastaotleja. Meil on ka ühine laps, minul varasemast kooselust ka poeg. Kuna abikaasa ei saa minu esmase lapsega läbi, soovin lahutada. Kui suur on tõenäosus, et varajagamisel jääks korter minule? Abikaasa vanemad elavad meie korterist 1 km kaugusel suures 400m2 majas. Minul pole siin kuhugi mujale minna kui üürikorterisse. Lapsed käivad 100m raadiuses koolis ja lasteaias. Korteri laenu võtsime kuskil 20000, auto oli 16000. Kas kui ma mehega mitte kuidagi kokkuleppele ei saa, kas ainuke lahendus on siis kohus? Kui ma soovin koos meie ühise lapsega ära minna näiteks lapse vanaema juurde nädalaks, kas mehel on seda õigust keelata? Ootan väga vastust!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kõigepealt peaksite üritama abikaasaga ühisvara jagamise osas kokkuleppele jõuda, kuid kui see ei õnnestu, tuleb ühisvara jagamise hagiga kohtu poole pöörduda (ühisvara jagamise hagi saab esitada koos abielu lahutamise hagiga või iseseisvalt, kui abielu on eelnevalt juba lahutatud).
Teil on võimalik taotleda ühisvara jagamist selliselt, et korter jääb Teie ainuomandisse ja Teie maksate abikaasale poole ühisvara väärtusest (varal lasuvaid kohustusi tuleb samuti arvesse võtta). Kui saate abikaasaga kohtuväliselt kokkuleppele, võite kõrvale kalduda abikaasade võrdsuse põhimõttest, kuid kohus jagab ühisvara võrdsetes osades.
Kui tagate lapse isale lapsega suhtlemise võimaluse ka lapse vanaema juures elades, ei ole lapse isal põhjust Teid kuidagi takistada nädalaks lapse vanaema juurde minekul. Isal peaks olema võimalus last soovi korral näha ja/või telefoni teel suhelda (olenevalt lapse vanusest).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas eestkostja peab tasuma eestkostetava arved ja võlad?29.09.2015
Tere
Küsimus lühidalt selles, kas eestkostjal on põhimõttelist õigust jätta maksmata eestkostetava arved ja võlad (nt igakuised hooldustasud ja laenu osamaksed ühistule)? Ja kas võlausaldajal (antud juhul ühistul) on reaalne oht lõpuks sellest rahast ilma jääda?
Millised menetlused ja põhjendused oleks sel juhul eestkostja käsutuses maksmisest keeldumiseks (nt kui eestkostetava varadest ei piisa) ja mida saaks omalt poolt ette võtta võlausaldaja?
(Antud juhul eestkostjaks KOV, kes on eestkostetava paigutanud hooldekodusse - ja kuna tollel minu teada puuduvad sugulased, peaks KOV olema ka pärija. Meie poolt arved eestkostjale regulaarselt esitatud, kuid makseid ei laeku.)
Küsimus lühidalt selles, kas eestkostjal on põhimõttelist õigust jätta maksmata eestkostetava arved ja võlad (nt igakuised hooldustasud ja laenu osamaksed ühistule)? Ja kas võlausaldajal (antud juhul ühistul) on reaalne oht lõpuks sellest rahast ilma jääda?
Millised menetlused ja põhjendused oleks sel juhul eestkostja käsutuses maksmisest keeldumiseks (nt kui eestkostetava varadest ei piisa) ja mida saaks omalt poolt ette võtta võlausaldaja?
(Antud juhul eestkostjaks KOV, kes on eestkostetava paigutanud hooldekodusse - ja kuna tollel minu teada puuduvad sugulased, peaks KOV olema ka pärija. Meie poolt arved eestkostjale regulaarselt esitatud, kuid makseid ei laeku.)
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eestkostjal on kohustus valitseda eestkostetava vara, sealhulgas täita varal lasuvaid kohustusi eestkostetava vara arvel. Eestkostja ei ole kohustatud täitma eestkostetava varal lasuvaid kohustusi enda vara arvel.
Kui eestkostetaval on tekkinud võlad, on võlausaldajal võimalik eestkostetava vastu kohtusse pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saab olla nii, et korteris elab inimene, korteril ei ole omanikku (suri 2009 aastal) ja arved on kõik maksmata?26.09.2015
Tere,
Meie kortermajas elab vanem meeterahvas, kellel on korteriühistu ees võlgnevus ca. 5000 eurot. Seniajani ei ole selle probleemiga tegeletud, sest vanem meesterahvas väidab, et tema pole seda korterit tegelikult veel pärinud. Tema naine suri 2009. aasta detsembris. Pärand oleks teadaolevalt pidanud minema jagamisele selle meesterahva ja tema poja vahel. Hetkel on olukord selline, et poeg pidi olema kusagil venemaal ja teda pole võimalik kätte saada (võimalik, et pole enam ka elus) ning väidetakse, et pärand pole kellelegi üle läinud. Tegime ka päringu ehitisregistrisse ja sealt selgus, et omanik on siiski see vanem meeterahvas.
Kas selline asi on võimalik, et nii vana pärand on veel lahtine? Kuidas edasi toimida? Kas oleks mõistlik pöörduda kohe kohtu poole? Kas enne kohtu poole pöördumist oleks vaja kutsuda kokku üldkoosolek ja panna kohtu poole pöördumine hääletusele?
Meie kortermajas elab vanem meeterahvas, kellel on korteriühistu ees võlgnevus ca. 5000 eurot. Seniajani ei ole selle probleemiga tegeletud, sest vanem meesterahvas väidab, et tema pole seda korterit tegelikult veel pärinud. Tema naine suri 2009. aasta detsembris. Pärand oleks teadaolevalt pidanud minema jagamisele selle meesterahva ja tema poja vahel. Hetkel on olukord selline, et poeg pidi olema kusagil venemaal ja teda pole võimalik kätte saada (võimalik, et pole enam ka elus) ning väidetakse, et pärand pole kellelegi üle läinud. Tegime ka päringu ehitisregistrisse ja sealt selgus, et omanik on siiski see vanem meeterahvas.
Kas selline asi on võimalik, et nii vana pärand on veel lahtine? Kuidas edasi toimida? Kas oleks mõistlik pöörduda kohe kohtu poole? Kas enne kohtu poole pöördumist oleks vaja kutsuda kokku üldkoosolek ja panna kohtu poole pöördumine hääletusele?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui korteri omanikuks on kinnistusregistri andmetel lahkunu, siis peaks korteriühistu taotlema kohtult pärandi (korteri) hoiumeetete rakendamist, millise protsessi käigus leitakse lahendus ka korteri võlgnevuse küsimusele.
Juhul, kui korteriomanikuks on lahkunu abikaasa, siis tuleks nõuda võla tasumist temalt, ning kui vaja, siis pöörduda abi saamiseks kohtu poole.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas saaks elatisraha nõudmiseks tuvastada isadust, kui selleks vajalikku 375.- eurot ei ole?25.09.2015
Minul on palju küsimusi korraga. Elu on nii pööranud, et jäin lapseootele ja lapse isaga läksime parasjagu lahku kui olin 4-ndal kuul rase. Ütleme nii, et isal olid probleemid alkohooliga ja see oli minu otsus. Laps sündis ning panin ta oma nimele, kuna lapse isa ei aidanud üldse rahaliselt terve raseduse vältel. Nüüd laps 2-aastane ja mul tekkis küsimus, et võiksin ju nõuda temalt alimente.
Selleks vaja määrata isadust, 375€ see maksab, aga kui ei ole seda raha. Mida siis teha? Ja kui seda määrata, kuidas siis jääb sellega, et 2 aastat ei ole ta meid aidanud ka. Laps kasvab, vajadused seoses sellega ka kasvavad, mõtlesin rahulikult läbi, miks ma üksi pean pead vaevama, kust raha saada.
Tänan ette!
Selleks vaja määrata isadust, 375€ see maksab, aga kui ei ole seda raha. Mida siis teha? Ja kui seda määrata, kuidas siis jääb sellega, et 2 aastat ei ole ta meid aidanud ka. Laps kasvab, vajadused seoses sellega ka kasvavad, mõtlesin rahulikult läbi, miks ma üksi pean pead vaevama, kust raha saada.
Tänan ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui nõuate põlvnemise tuvastamist koos elatise väljamõistmise hagiga, ei tule sellelt riigilõivu tasuda. Kui taotlete ainult põlvnemise tuvastamist, tuleb hagi menetlusse võtmiseks tasuda riigilõivu 40 eurot.
Teil on võimalik taotleda riigipoolselt menetlusabi, vabastamaks Teid riigilõivu tasumisest ja ka DNA analüüsi läbiviimisega seotud kuludest. Samuti on võimalik taotleda riigipoolset õigusabi – kui Teie avaldus rahuldatakse, koostab riigi õigusabi korras Teile määratud esindaja vajalikud kohtudokumendid ja esindab Teid kohtuistungil.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandja peaks maksma haigusraha palgapäeval või oleks pidanud see tulema lõpparvega?25.09.2015
Tere
Jäin 3 nädalat enne lepingu lõppemist haiguslehele. Haigusleht lõppes viimasel tööpäeval. Kas tööandja maksab siis haigusraha ikka palgapäeval või oleks pidanud see tulema lõpparvega? Aitäh!
Jäin 3 nädalat enne lepingu lõppemist haiguslehele. Haigusleht lõppes viimasel tööpäeval. Kas tööandja maksab siis haigusraha ikka palgapäeval või oleks pidanud see tulema lõpparvega? Aitäh!
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandja on kohustus maksta haigushüvitis 30 kalendripäeva jooksul, kui töötaja on tööandjat elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teavitanud või töötaja on tööandjale paberil haiguslehe esitanud.
Antud juhul tasub Teil tööandjalt väljamakse kuupäeva täpsustada.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas jagunevad osaühingu osad pärimisel abikaasa ja laste vahel?25.09.2015
Kui firma ainuomanik sureb ning testamenti ei ole tehtud. Kuidas jagunevad osad tema abikaasa ja 4 lapse vahel? Hetkel on firma ühisomand, aga on soov jagada firma kindlateks osadeks.
Kas pärijad võivad osade suurused ise kokku leppida või need jaotuvad kindlalt pärimistunnistuse alusel?
Kas pärijad võivad osade suurused ise kokku leppida või need jaotuvad kindlalt pärimistunnistuse alusel?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Üleelanud abikaasa pärib 1/4 (PärS § 16 lg 1 p 1) kogu varast; 4 last pärivad ülejäänud 3/4 võrdsetes osades, igaüks vastavalt 3/16 (PärS § 13 lg 5).
Kuna osaühing kuulub abikaasadele ühiselt, siis ühe abikaasa surma korral jaotatakse ära vaid selle isiku osa, kes suri ehk 1/2 ettevõttest, kuna 1/2 kuulub üleelanud abikaasale. Sellest 1/2-st saab üleelanud abikaasa automaatselt veerandi ehk 1/8. Seega on üleelanud abikaasa osaühingu osa suuruseks peale pärimist 5/8. Ülejäänud 3/8 osaühingust läheb võrdsetes osades jagamisele nelja lapse vahel ehk iga lapse osa suuruseks on 3/32.
Kui isik soovib, on tal võimalik teha testament (võimalik ka abikaasade vastastikune testament) ja seal sätestada, kes on isiku pärijad ja kui suur on nende pärandi osa. Antud juhul saaks kindlaks määrata ka ainult osaühingu osade pärijate ringi ja iga pärija osa suuruse osaühingus. Testamendiga võib teha ka muid korraldusi.
Pärimistunnistus ei lõpeta ega tekita omandiõigust, sel ei ole õigustloovat tähendust. Pärimistunnistusega tõendatakse õigust, mis pärijal juba olemas on ning see on tekkinud kas seadusjärgselt, testamendi või pärimislepingu alusel. Sellest tulenevalt kajastab pärimistunnistus pärandi vastuvõtnud pärija isikut, tema pärimisõiguse alust ja ulatust ning tema õiguse piiratust või piiramatust.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas töövõimetuspensionäril on 30-päevasele puhkusele õigus saada lisaks puhkust +5 või +7 kalendripäeva?25.09.2015
Asutuses on kehtestatud põhipuhkuseks 30 kalendripäeva. Töövõimetuspensionär saab puhkust 30+7 kalendripäeva. Kas see on korrektne või peaks olema 30+5 kalendripäeva?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Puhkustega seonduv on reguleeritud töölepingu seaduses (edaspidi TLS). TLS § 55 kehtestab töötaja iga-aastase põhipuhkuse pikkuse - vähemalt 28 kalendripäeva. Seadus lubab kokku leppida ka pikemas põhipuhkuses kui 28 kalendripäeva, nagu antud ettevõttes juba on tehtud.
TLS § 57 alusel on töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saavatel töötajatel õigus pikendatud põhipuhkusele 35 kalendripäeva. Asjaolu, et tööandja tagab kõigile töötajatele 30-kalendripäevase põhipuhkuse, ei tähenda, et töövõimetuspensionäril oleks seetõttu automaatselt õigus puhkusele pikkusega 30 + 7 kalendripäeva, vaid temale tuleb ikkagi tagada 35 kalendripäeva puhkust. Samas, kui pooled soovivad, võivad nad kokku leppida ka ettenähtust pikemas põhipuhkuses.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tohin sõita enne "plastikust" lubade kättesaamist, kui tegin sõidueksami ära kuid unustasin lasta selle tunnistusele kanda?25.09.2015
Tere!
Tegin eile ARk sõidueksami ära. Kuna unustasin autokooli tunnistuse koju, ei saanud ma tunnistusele märget. Kas siis ei tohigi enne sõita kui olen plastikust load kätte saanud või vaatab politsei arvutist, kas on juhtimisõigus?
Tegin eile ARk sõidueksami ära. Kuna unustasin autokooli tunnistuse koju, ei saanud ma tunnistusele märget. Kas siis ei tohigi enne sõita kui olen plastikust load kätte saanud või vaatab politsei arvutist, kas on juhtimisõigus?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Seega, kui kanne juhtimisõiguse andmise kohta on liiklusregistrisse tehtud, saab juhtimisõiguse olemasolu tõendada ka liiklusregistri anemete alusel. Kande olemasolus soovitan siiski veenduda või paluda Maanteeametil teha tagantjärele koolituskursusele märge juhtimisõiguse andmise kohta.
Küsimus: Kas korteriühistu peab püstaku asendamise järgselt taastama minu korteri seina endises seisus?24.09.2015
Korteriühistu vahetab terves sissekäigus välja püstaku keldrist kuni viimase korruseni. Korteriomanikuna pean tagama juurdepääsu korteris olevale püstaku osale ja lubama teha parendustöid, kuid kes hüvitab mulle kui korteriomanikule püstaku vahetusega tekitatud kulu? Kas KÜ-l on kohustus taastada minu korteri seina endine olukord, st. katma seina augu enda kuludega?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mis õigused on mul isana, et lapsele saaks minu perenimi?24.09.2015
Tere!
Oleme elukaaslasega koos olnud lühikest aega. Abielus pole ning soov abielluda puudub. Praegusel hetkel elame minule kuuluvas 3-toalises korteris. Mõne kuu pärast sünnib meie ühine laps. Ema on kindlalt otsustanud panna lapsele oma perenime ja mina jälle soovin anda lapsele oma nime ning igati valmis oma last kasvatama ja toetama. Ema on enda kindla soovi ja tahte öelnud, et lapsele tuleb tema ehk siis ema perenimi, mina sellega nõus ei ole ja ütlesin, et läheme koos lapsele nime panema, mille peale elukaaslane ähvardas, et läheb paneb lapsele üksi nime ära ilma minu teadmata ehk siis salaja. Tean, et kui läheme koos nime panema ja ühisele kokkuleppele ei jõu (milles olen 100% kindel), siis otsustab lapse perenime üle eestkosteasutus ehk KOV. Minu küsimus on, et kui nime otsustab eestkosteasutus, siis mis kriteeriumite aluse seda tekase ja mida võetakse arvesse? Kas siin mängib rolli ka minu majanduslik kindlustus, kindel töökoht jne et lapsele saaks minu perenimi? Mis võimalused on minul ja mida peaksin tegema?
Tänud
Oleme elukaaslasega koos olnud lühikest aega. Abielus pole ning soov abielluda puudub. Praegusel hetkel elame minule kuuluvas 3-toalises korteris. Mõne kuu pärast sünnib meie ühine laps. Ema on kindlalt otsustanud panna lapsele oma perenime ja mina jälle soovin anda lapsele oma nime ning igati valmis oma last kasvatama ja toetama. Ema on enda kindla soovi ja tahte öelnud, et lapsele tuleb tema ehk siis ema perenimi, mina sellega nõus ei ole ja ütlesin, et läheme koos lapsele nime panema, mille peale elukaaslane ähvardas, et läheb paneb lapsele üksi nime ära ilma minu teadmata ehk siis salaja. Tean, et kui läheme koos nime panema ja ühisele kokkuleppele ei jõu (milles olen 100% kindel), siis otsustab lapse perenime üle eestkosteasutus ehk KOV. Minu küsimus on, et kui nime otsustab eestkosteasutus, siis mis kriteeriumite aluse seda tekase ja mida võetakse arvesse? Kas siin mängib rolli ka minu majanduslik kindlustus, kindel töökoht jne et lapsele saaks minu perenimi? Mis võimalused on minul ja mida peaksin tegema?
Tänud
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tõepoolest, kui vanemad ei jõua lapse perekonnanimes kokkuleppele, otsustab selle eestkosteasutus. Iga juhtumi puhul võetakse lapse nimevalikul arvesse erinevaid asjaolusid, kuid lähtuvalt vanema majanduslikust olukorrast otsust siiski ei langetata.
Soovitan Teil täiendava info saamiseks pöörduda perekonnaseisuasutuse poole.
Kui laps on sündinud ja jagate lapse emaga lapse suhtes ühist hooldusõigust, on Teil võimalik taotleda kohtult otsustusõigust lapse perekonnanime üle otsustamise/muutmise osas. Kui kohus leiab, et Teie avaldus on põhjendatud ja rahuldab selle, on Teil õigus otsustada lapse perekonnanime üle iseseisvalt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand