Õigus
Küsimus: Kuidas saaks kolme peale olevas suvilas oma osa eraldada?14.09.2015
Tere
Meil 3-toaline maamaja (toad erineva suurusega) kolme omaniku peale. Taastasin kõige väiksema toa põranda, sest tegu oli majavammiga, selle kohta on mul vastus eksperdilt. Kõige kohta on mul detailsed videod ja tšekid. Põranda taastamine läheb ca 1000€, sest sai tehtud betoonpõrand, mis on väga kapitaalne, lisaks sai välja vahetatud 2 alumist maja palki. Kõike olen seda teinud oma kulude ja kirjadega.
Kõigepealt küsin, kas majavamm kuulub selliste ohtude hulka, mis ohustavad ühise vara säilimist (nagu näit. katus laseb läbi)? Sellisel juhul on mul täielik õigus nõuda teistelt kaasomanikelt tehtud tööde ja kulutuste hüvitamist.
Lisaks küsin veel kuidas saan ma oma osa 1/3 nö. kaasomandist ära määrata kohtu kaudu? Mõtlen seda, et tuleb ametnik, kes määrab ära konkreetselt minu osa ning arvestab minu poolt tehtud kulutusi hoone säilitamiseks. Kuidas saan sellise isiku kutsuda? Milliseid protseduure pean selleks tegema? Kellega ühendust võtma? Mis see võib ligikaudu maksma minna?
Meil 3-toaline maamaja (toad erineva suurusega) kolme omaniku peale. Taastasin kõige väiksema toa põranda, sest tegu oli majavammiga, selle kohta on mul vastus eksperdilt. Kõige kohta on mul detailsed videod ja tšekid. Põranda taastamine läheb ca 1000€, sest sai tehtud betoonpõrand, mis on väga kapitaalne, lisaks sai välja vahetatud 2 alumist maja palki. Kõike olen seda teinud oma kulude ja kirjadega.
Kõigepealt küsin, kas majavamm kuulub selliste ohtude hulka, mis ohustavad ühise vara säilimist (nagu näit. katus laseb läbi)? Sellisel juhul on mul täielik õigus nõuda teistelt kaasomanikelt tehtud tööde ja kulutuste hüvitamist.
Lisaks küsin veel kuidas saan ma oma osa 1/3 nö. kaasomandist ära määrata kohtu kaudu? Mõtlen seda, et tuleb ametnik, kes määrab ära konkreetselt minu osa ning arvestab minu poolt tehtud kulutusi hoone säilitamiseks. Kuidas saan sellise isiku kutsuda? Milliseid protseduure pean selleks tegema? Kellega ühendust võtma? Mis see võib ligikaudu maksma minna?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Teie poolt väljatoodud kulutuste tegemine majavammi eemaldamiseks võib olla küll vajalik kulutus maja säilitamiseks ning kulutused kuuluksid hüvitamisele nimetatud paragrahvi alusel vastavalt igaühe osale kaasomandist. Kui te ise tegite vastava töö ära ega palganud kedagi seda tööd tegema, siis ei ole teil õigust nõuda tehtud töö eest hüvitist, vaid üksnes tehtud kulutuste hüvitamist.
Vastus teisele küsimusele: Võimalus oleks kaasomandile kasutuskorra seadmine. Vastavalt AÕS § 72 lg 1 kasutavad omanikud kaasomandit ühise kokkuleppe alusel. Kokkulepe võib olla suuline, kirjalik või ka märkena kinnistusraamatusse kantud, kuid kaasomanike õigusjärglaste suhtes kehtib ainult kinnistusraamatusse kantud kasutuskord. Tihti ei ole kinnistu plaanist, paiknemisest või ruumide jaotusest tulenevalt võimalik igale kaasomanikule tagada pinna kasutamist, mis vastab talle kuuluvale mõttelisele osale. AÕS § 72 lg 2 näeb aga ette iga kaasomaniku õiguse tulule, mis vastab tema mõttelisele osale. Olukorras, kus üks kaasomanikest kasutab kinnistust suuremat pinda, on teistel omanikel õigus nõuda kaotatud kasutuseeliste hüvitamist.
Kõige lihtsam ja valutum on hüvitamise kohustuses ja korras kokku leppida kasutuskorra seadmisel. Kuna kaasomanikud ei saa enamuse kokkuleppel jätta ühtegi kaasomanikku tema tahte vastaselt ilma tulust, millele tal vastavalt mõttelisele osale õigus on, peab selline otsus olema konsensuslik. Seega peaksite kasutuskorra kindlaksmääramiseks pöörduma notari poole ning soovituslikult kandma ka vastava märke kinnistusraamatusse.
Teise võimalusena oleks võimalik teil pöörduda kohtusse kaasomandi jagamise hagiga, kus saata nõuda siis kaasomandi jagamist reaalosadeks, sellisel juhul peaks igale osale olema iseseisev juurdepääs. Kui osale pääseb ligi üksnes teise kaasomaniku osa läbides, siis ei ole reaalosadeks jagamine sisuliselt võimalik. Seega on see võimalik üksnes juhul kui see on ehitustehniliselt võimalik ja vastav projekt saab kõik nõutavad load ja kooskõlastused. Selline kaasomandi jagamise viis on üpris keeruline ning teatud juhtudel see üldse võimalik pole.
Kasutuskorra kindlaksmääramisel on teil vajalik tasuda notaritasu ning riigilõiv kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Notaritasu arvestatakse vara väärtuse järgi, mistõttu on keeruline teile konkreetset hinda öelda, teadmata kinnistu väärtust. Seega pöörduge notari poole ning tema seletab teile täpselt ära vajalikud toimingud ning notaritasu ja riigilõivu suuruse.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida teha, kui korteriühistu keeldub aastaid maja katuse parandamisest, aga ülemise korruse korteris kõik hallitab?13.09.2015
Tere, suur mure seoses kortermaja ühistuga. Kortermaja katus vajab suurt remonti, juba aastaid (umbes 5-6 aastat). Maja on 5-korruseline ja elamine viimasel korrusel. Aastatega on olukord korteris muutunud võimatuks, kuna katus laseb läbi on korteris levinud kohutav hallitus. Algas kergelt hallitusega toanurkadest, arvasime, et niiskusest. Kuid selgus aastatega, et maja katus on väga halvas korras. Aastatega on hallitus levinud igasse tuppa ja vohab jubedalt. Ei aita mitu korda tehtud remont ega tõrje. Ka ekspert on tunnistanud, et niiskus on juba seintes ja lahti saamiseks on vaja nr 1 parandada katus, nr 2 puurida igasse tuppa lisaventilatsioon, mis pole üldsegi soodne. Korteriühistu on teadlik, toimunud on palju koosolekuid, kus ikka ja jälle on sama vastus: kortermajal on palju võlgnikke ja raha renoveerimiseks pole võtte. Iga aasta lubatakse midagi ette võtta, lubati ka rahastada kasvõi ventilatsioonid korteris. Aga ikka lõpuks leitakse uus vabandus. Probleem on kõige rohkem just meie korteril, ju see auk seal kõige suurem. Vanemad on vanad inimesed, üsna tagasihoidlikud. Ühistu naerab neid peaaegu et välja, et tuulutage tube. Hallitus on nii tugev, et kolib ka seinamaalidele ja mööblile ja laed on paksult hallitust täis. Samuti kannatab ka tervis väga, (krooniline köha, perearst kahtlustab astmat).
Mida saab võtta korteriomanik ette sellises olukorras? Kuhu pöörduda, terviseinspektsioon või linnavalitsus? Täiesti nõutud oleme.
Mida saab võtta korteriomanik ette sellises olukorras? Kuhu pöörduda, terviseinspektsioon või linnavalitsus? Täiesti nõutud oleme.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Aeganõudvamaks lahenduseks oleks korteriühistu liikmete (korteriomanike) suhtes kohtumenetluse algatamine, milles korteriomanik saab nõuda katuse kordategemise otsuse langetamist.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas jätkata, kui garaažiühistu on likvideerimisel aga uut ühistut ei tehta ja varsti lülitatakse elekter välja?12.09.2015
Tere!
Garaažiühistu on likvideerimisel. Garaažidest on saanud korteriomandid. Likvideerimisel oleval ühistul on majandusaasta aruanded esitamata ja nüüd on antud hoiatus, mille mittetäitmisel võib ühistu registrist kustutada. Nüüd on tekkinud probleem, et kui ühistu registrist kustutatakse, siis võrguettevõtja lülitab elektri välja. Uut ühistut ei ole võimalik teha, sest enamuses olevad omanikud ei ole sellest huvitatud. Kuidas on võimalik elektrit edasi osta? Kas on vaja uuesti, nüüd siis juba korteriomandi omanikuna, võrguga liituda? Kas on mingeid õigusi, mida peaks teadma?
Garaažiühistu on likvideerimisel. Garaažidest on saanud korteriomandid. Likvideerimisel oleval ühistul on majandusaasta aruanded esitamata ja nüüd on antud hoiatus, mille mittetäitmisel võib ühistu registrist kustutada. Nüüd on tekkinud probleem, et kui ühistu registrist kustutatakse, siis võrguettevõtja lülitab elektri välja. Uut ühistut ei ole võimalik teha, sest enamuses olevad omanikud ei ole sellest huvitatud. Kuidas on võimalik elektrit edasi osta? Kas on vaja uuesti, nüüd siis juba korteriomandi omanikuna, võrguga liituda? Kas on mingeid õigusi, mida peaks teadma?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas on õigus tagantjärgi ühe aasta eest nõuda saamata jäänud elatist, seda osa, mis isa miinimumist vähem maksis?11.09.2015
Tere.
Laps käis kuni sügis 2014 lasteaias, sel ajal maksis isa lapse emale 100 eur kontole, 40 eur lasteaiatasu, 5 eur tantsuring - summa ulatus umbes pooleni sel ajal kehtinud kuupalga alammäärast. Alates sügisest 2014, kui laps kooli läks, kandis lapse isa ema kontole 100 eur ning muid tasusid ei olnud. Novembris sai temaga rahaküsimusi arutatud, palusin maksta PKS § 101 lg 1-st tuleneva summat st pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuid alates sellest ajast hakkas lapse ema kontole kandma 120 eur.
Kas lapse emal on õigus tagantjärgi ühe aasta eest nõuda saamata jäänud raha st september 2014 - detsember 2014 iga kuu peaaegu 60 eur ja jaanuar - august 2015 iga kuu 75 eur?
Lisaks väidab lapse isa, et ta ei ole suuteline rohkem kui 120 eur kuus maksma, kuna tal on majalaen, autoliising ning talle endale jääb kätte alla kehtestatud miinimumi. Minu teada tal puudub nn invaliidsus ning rohkem lapsi peale meie ühise, tal ei ole, seega PKS § 102 sätestatus, ei saa tema argumente mõjutavteks põhjusteks pidada.
Siit ka küsimused tuginedes ülalkirjutatule: kas lapseemal on õigus tagantjärgi ühe aasta eest nõuda saamata jäänud elatise; kas lapse emal on üldse õigus nõuda pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast?
Laps käis kuni sügis 2014 lasteaias, sel ajal maksis isa lapse emale 100 eur kontole, 40 eur lasteaiatasu, 5 eur tantsuring - summa ulatus umbes pooleni sel ajal kehtinud kuupalga alammäärast. Alates sügisest 2014, kui laps kooli läks, kandis lapse isa ema kontole 100 eur ning muid tasusid ei olnud. Novembris sai temaga rahaküsimusi arutatud, palusin maksta PKS § 101 lg 1-st tuleneva summat st pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuid alates sellest ajast hakkas lapse ema kontole kandma 120 eur.
Kas lapse emal on õigus tagantjärgi ühe aasta eest nõuda saamata jäänud raha st september 2014 - detsember 2014 iga kuu peaaegu 60 eur ja jaanuar - august 2015 iga kuu 75 eur?
Lisaks väidab lapse isa, et ta ei ole suuteline rohkem kui 120 eur kuus maksma, kuna tal on majalaen, autoliising ning talle endale jääb kätte alla kehtestatud miinimumi. Minu teada tal puudub nn invaliidsus ning rohkem lapsi peale meie ühise, tal ei ole, seega PKS § 102 sätestatus, ei saa tema argumente mõjutavteks põhjusteks pidada.
Siit ka küsimused tuginedes ülalkirjutatule: kas lapseemal on õigus tagantjärgi ühe aasta eest nõuda saamata jäänud elatise; kas lapse emal on üldse õigus nõuda pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui vanemad ei jõua elatise suuruse osas kokkuleppele, määrab elatise suuruse kohus.
Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (PKS § 108).
Kui lapse alaline elukoht on Teie juures ja sellest tulenevalt teete Teie jooksvalt kulutusi nende ülalpidamiseks, tuleb lapse isal maksta lapsele elatisraha. Elatisraha suurus oleneb lapse vajadustest, kuid reeglina ei tohi olla väiksem kui pool alampalka ühe lapse kohta– hetkel on alampalga suuruseks 390 eurot, seega ei tohiks elatis 2015. aastal olla väiksem kui 195 eurot ühe lapse kohta ühes kalendrikuus. Elatise suuruse leidmiseks arvutatakse kokku kõik lapse ülalpidamiseks tehtavad kulutused ühe kuu jooksul ja jagatakse (reeglina) pooleks, leidmaks lahus elava vanema poolt makstava elatise konkreetne suurus.
Samas sätestab seadus ka võimaluse elatise väljamõistmiseks miinimumist väiksemas summas. See on reguleeritud perekonnaseaduse §-s 102 (lg 1: isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist; ja lg 2 ls 3: kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib mh olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps). Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka elatise maksmiseks kohustatud isiku majanduslikku olukorda ja teiste ülalpeetavate olemasolu. Kas ja kui palju peab kohus põhjendatuks elatist vähendada, oleneb juba kõikidest asjas tähtsust omavatest asjaoludest.
Ehk siis nendest punktidest tulenevalt, võib teatud juhtudel elatise välja mõista ka väiksemas summas kui miinimummäär.
Reeglina mõistavad kohtud miinimummääras elatise vanemalt välja ja seda ka siis, kui vanema sissetulek on pigem väiksemapoolne. Kohtute seisukoht on järgmine – vanemad on kohustatud leidma vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
Küsimus: Kas tööandjal on õigus nõuda minu tööle ilmumist 4-tunnise etteteatamisega, kui ise võimaldas mulle vaba päeva?11.09.2015
Tere,
Küsisin tööandjalt 2 vaba päeva, mille tööandja võimaldas. Nüüd jäi haigeks 4 inimest ning tööandja teatas mulle vabal päeval 4-tunnise etteteatamisega, et ma peaksin tööle ilmuma. Kas tööandjal on õigus nõuda minu kohale ilmumist nii väikse etteteatamisega, kui ta ise võimaldas need vabad päevad?
Küsisin tööandjalt 2 vaba päeva, mille tööandja võimaldas. Nüüd jäi haigeks 4 inimest ning tööandja teatas mulle vabal päeval 4-tunnise etteteatamisega, et ma peaksin tööle ilmuma. Kas tööandjal on õigus nõuda minu kohale ilmumist nii väikse etteteatamisega, kui ta ise võimaldas need vabad päevad?
Vastus: Ülle Mustkivi, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töö korraldamise õigus on tööandjal, kes planeerib töötajate tööaega lähtudes töö korraldamise vajadusest, kuid arvestades ka töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks, samuti töö tegemise aja piiranguid.
Tööandja peab tööajakava koostamisel, etteteatamisel ja muutmisel käituma heauskselt. Juba esitatud ajakavas tehtavad muudatused peavad olema töötajatega läbi räägitud ning kokku lepitud. Heauskseks ei saa pidada tööandja käitumist muuta tööajakava arvestusperioodi sees ilma mõistliku põhjuse ja töötaja nõusolekuta.
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 17 lg 2 alusel on tööandja kohustatud arvestama korralduste andmisel mõistlikult töötaja huve ja õigusi. Kui korraldus tuleneb nt ühekordsest hädavajadusest, võib tööandja muudatusi graafikus ette näha, kuid ei saa pidada õigeks tööajakava (graafiku) pidevat muutmist, asetades töötaja olukorda, kus tal puudub võimalus oma isiklikku elu planeerida.
Kui tööandja antud korraldus ei arvesta töötaja huve ja õigusi või on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega (nt pidevad graafiku muutmised, millest töötajale antakse teada väga lühikese etteteatamisega), on see tühine ja töötaja võib keelduda sellise korralduse täitmisest (TLS § 17 lg 3).
Kas ootamatult haigestunud kaastöötajate asendamist võib lugeda hädavajaduseks, on hinnanguküsimus. Siin tuleb kaaluda töötaja ja tööandja huvisid ja tööandja huvi peab ilmselgelt üles kaaluma töötaja huvi, eelkõige võimaliku kahju tekkimist, kui tavapärase tööprotsessi kulgemiseks ei ole piisavalt tööjõudu.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas pärast ära oleva töötaja tähtajalist asendamist võib tööandja minuga sõlmida uue tähtajalise lepingu?10.09.2015
Tere,
Mul on sõlmitud ühel korral tähtajaline tööleping (lapsehoolduspuhkuse asendaja), mis lõpeb 31. detsember. Nüüd aga ülemus ütles, et tahab sõlmida uut tähtajalist lepingut. Mitu korda saab järjest sõlmida tähtajalist töölepingut samale töökohale? Kas ülemusel on õigus sõlmida uus tähtajaline tööleping või peab sõlmima tähtajatu?
Mul on sõlmitud ühel korral tähtajaline tööleping (lapsehoolduspuhkuse asendaja), mis lõpeb 31. detsember. Nüüd aga ülemus ütles, et tahab sõlmida uut tähtajalist lepingut. Mitu korda saab järjest sõlmida tähtajalist töölepingut samale töökohale? Kas ülemusel on õigus sõlmida uus tähtajaline tööleping või peab sõlmima tähtajatu?
Vastus: Ülle Mustkivi, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 9 seab piirangud tähtajalise töölepingu sõlmimisele. Tähtajaline tööleping on kehtiv juhul, kui see on sõlmitud poolte kokkuleppel ja seaduses sätestatud nõudeid järgides.
Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kahel juhul:
- töö on ajutise tähtajalise iseloomuga (näiteks töömaht on ajutiselt suurenenud, hooajatöö tegemine, renditöö puhul töö ajutine iseloom kasutajaettevõtjas) (TLS § 9 lg 1)
- ajutiselt äraoleva töötaja asendamine (TLS § 9 lg 2)
Teise töötaja asendamise ajaks võib töölepingu sõlmida asendamise ajaks. Töölepingu tähtajalisus võib olla määratud konkreetse kuupäevaga või teatud kindla sündmuse saabumisega (asendatava töötaja tööle naasmine).
TLS § 10 eesmärk on piirata tähtajalise töölepingu järjestikust sõlmimist ja pikendamist. Säte kaitseb töötajaid juhtudel, kus tööandja soovib töötajaga korduvalt sõlmida tähtajalisi lepinguid. Kuid järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirangut ei kohaldata teise töötaja asendamiseks sõlmitud tähtajalistele lepingutele (TLS § 9 lõige 2). TLS § 10 lg 1 viitab ainult sellistele tähtajalistele töölepingutele, mis on sõlmitud TLS § 9 lg 1 alusel. Asendamiseks sõlmitakse tähtajaline tööleping TLS § 9 lg 2 alusel.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas puhkusetasu arvestamisel oleks pidanud arvesse võtma ka ühel kuul makstud boonustasu?10.09.2015
Tere,
Puhkasin 03.august-31.august. Sama aasta 20.märts maksti meile boonust eelmise aasta eest. Puhkusetasu arvestamisel kasutati muutumatu suurusega töötasu arvestust. Küsimus: kas raamatupidaja oleks pidanud puhkusetasu arvestusel arvestama kuue kuu keskmist töötasu, seoses märtsis makstud boonusega (ja selle kuue kuu keskmise sisse arvestama).
Puhkasin 03.august-31.august. Sama aasta 20.märts maksti meile boonust eelmise aasta eest. Puhkusetasu arvestamisel kasutati muutumatu suurusega töötasu arvestust. Küsimus: kas raamatupidaja oleks pidanud puhkusetasu arvestusel arvestama kuue kuu keskmist töötasu, seoses märtsis makstud boonusega (ja selle kuue kuu keskmise sisse arvestama).
Vastus: Ülle Mustkivi, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötaja puhkusetasu arvutatakse ja makstakse Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel. Kalendripäevapõhise puhkusetasu arvutamine ja maksmine toimub määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 4 alusel.
Puhkusetasu arvutamisel ja maksmisel tuleb lähtuda sellest, kas töötaja töötasu on arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest olnud muutumatu suurusega või muutus töötaja töötasu nimetatud perioodi jooksul (nt töötaja töötasu suurenes või maksti töötajale lisatasu tulemuslikuma töö eest). Kui esimesel juhul vastavalt määruse nr 91 § 1 lg-le 1(1) keskmist töötasu arvutama ei pea, siis teisel juhul vastupidi, tuleb leida keskmine töötasu.
Keskmise töötasu arvutamise määruse § 1 lõike 1 märkega 1 rakendamisel tuleb vaadelda eelneva 6 kuu töötasu igakuiselt kogumis, mitte ainult töölepingus numbriliselt näidatud summat, vaid tegelikult maksmisele kuulunud summat ehk antud juhul põhipalk + lisatasu.
Kui töötasu on kogumis olnud nende kuude vältel muutumatu suurusega, siis puhkusetasu maksmiseks tööandja keskmist töötasu ei arvuta ja töötajale makstakse muutumatu suurusega töötasu.
Vastavalt määruse § 2 lõigetele 1 ja 2 võetakse keskmise töötasu (ka kalendripäevatasu vastavalt määruse § 4 lg 3) arvutamisel arvesse töötasuna teenitud summad. Seega ei lähe summad arvesse mitte väljamaksmise kuus vaid selles perioodis, mil nad olid välja teenitud.
Kui preemia on ette nähtud aasta eest, siis kuigi selle väljamaksmine toimub ilmselt kunagi järgmise aasta veebruaris-märtsis, siis välja on töötaja need teeninud eelmise aasta jaanuarist detsembrini. Kuna preemia on teenitud aasta eest, siis tuleb see jagada kõigi 12 kuu peale. Seega igasse kuusse langeb 1/12 aastapreemiast. Kui töötaja läheb puhkusele ja tema puhkusetasu arvestamise aluseks olevad kuud on ka eelmisest aastast, siis võetaksegi iga selle kuu kohta 1/12 aastapreemiast.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tükitöö kuutasu saab olla alla miinimumpalga?09.09.2015
Tere!
Töötan õmblusettevõttes. Tööleping on sõlmitud tükitöö alusel. Töötan täistööajaga aga nende normide järgi tuleb minu kuupalk kuskil 150.- kuus. Teised jõuavad teha rohkem aga mina mitte.
Kas tööandjal on õigus maksta alla miinimumpalga?
Lugupidamisega
Töötan õmblusettevõttes. Tööleping on sõlmitud tükitöö alusel. Töötan täistööajaga aga nende normide järgi tuleb minu kuupalk kuskil 150.- kuus. Teised jõuavad teha rohkem aga mina mitte.
Kas tööandjal on õigus maksta alla miinimumpalga?
Lugupidamisega
Vastus: Ülle Mustkivi, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingulises suhtes on pooled vabad otsustamaks selle üle, millistest osadest töötasu koosneb ning kuidas ehk millise arvutusliku mehhanismi kaudu kujuneb töötasu ja selle võimalikud komponendid. Töölepingu seaduse (TLS) tähenduses on oluline, et töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest ning makstav tasu ei tohi olla väiksem kui töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral.
Töötaja peab olema informeeritud töötasu arvutamise viisist, maksmise korrast ja palgapäevast (TLS § 5 lõike 1 punkt 5). Sealjuures peab töötasu suurus olema väljendatud numbriliselt ajaühiku kohta, ka siis kui töötasu arvutatakse tükitööhinnete alusel.
Tükitöö korral kehtestab tööandja tööühiku hulga ajavahemikus (tunnis, päevas) ja tööühiku hinde. Tükitöö tasu kujuneb ajavahemikus tehtud tööühikutest ja tööühiku hindest, ehk mida rohkem tööühikuid, seda suurem töötasu. Kuigi tükitöö hinde määrab tööandja, on sealjuures siiski oluline, et töötajale välja makstav töötasu ei jääks madalamaks Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast (TLS § 29 lg 6), milline käesoleval aastal on 2,34 eurot tunnis ja täistööajaga töötamise korral 390 eurot kuus.
Kui tööandja on töötaja ettenähtud tööaja jooksul tööga kindlustanud, kuid töötaja ei ole ettenähtud koguses tööd teinud, tuleks esmalt välja selgitada töönormide mittetäitmise põhjused.
Kui tööülesannete mittetäitmine tuleneb töötajast, on tööandjal võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 p 2 alusel.
Nimetatud säte võimaldab töötajaga töölepingu üles öelda, kui töötaja ei ole ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega (töövõime vähenemine).
Tööandja võib töölepingu töötaja töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.
Samuti tuleb enne töölepingu ülesütlemist pakkuda töötajale võimalusel teist tööd (TLS § 88 lg 2). Ülesütlemine ei ole lubatud, kui tööandjal leidub tööd, mida töötaja on võimeline tegema, seejuures pakkuma ei pea üksnes töötaja erialast tööd vaid kõiki vabu töökohti, kus töötaja tööandja hinnangul töö tegemisega hakkama saaks.
Lisaks tuleb tööandjal pakkuda töötajale ka töökohti, mille puhul tuleks tal korraldada täiendusõpet, samuti kohandada töökohta või muuta töötingimusi, kui see võimaldab töötajal töösuhet jätkata. Tööandjal lasub kohustus siiski juhul, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid ja teise töö pakkumine on asjaolusid arvestades mõistlik.
Tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Töötaja on kohustatud tegema kokkulepitud tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi ning täitma õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas lapsel on õigus osale pärandile, kui teda testamendis märgitud ei ole?09.09.2015
Tere! Kui abikaasad soovivad teha testamendi, et ühe surma korral läheks varade jaotus teisele abikaasale 100%. Abieluvara on lahus.
1. Kas ühe abikaasa alaealisel lapsel on ka õigus oma vanema kaotuse puhul testamendi mingile osale tema alaealise elu perioodil pärast vanema kaotust ja millal?
2. Kas täisealisel lapsel on vanema kaotuse puhul varadele õigus kui testamendis seda ei ole fikseeritud? Alaealine laps elab eraldi teise vanema juures ja makstakse elatist. Abielupaaril endal lapsi ei ole.
1. Kas ühe abikaasa alaealisel lapsel on ka õigus oma vanema kaotuse puhul testamendi mingile osale tema alaealise elu perioodil pärast vanema kaotust ja millal?
2. Kas täisealisel lapsel on vanema kaotuse puhul varadele õigus kui testamendis seda ei ole fikseeritud? Alaealine laps elab eraldi teise vanema juures ja makstakse elatist. Abielupaaril endal lapsi ei ole.
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Seega teie abikaasa surma korral, kui tal on sel ajal mõni alaealine laps, siis on tal õigus sundosale pärandist. Sundosa suurus PärS § 105 lg 1 kohaselt on pool pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad. Nt kui teie abikaasal on kaks last ning te olete surma hetkel abielus, siis päriks igaüks 1/3 pärandvarast, sundosa oleks sellisel juhul pool sellest ehk 1/6. Sundosa saajateks võivad olla ka nt vanemad, kelle suhtes pärandajal on surma hetkel ülalpidamiskohustus.
Vastuseks teisele küsimusele: teatud juhtudel võib ka täisealisel lapsel olla sundosa nõudeõigus. Ülalpidamist saama õigustatud isikuteks on PKS § 97 järgi alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ise ennast ülal pidama.
Kui selline isik on pärandaja surma hetkel olemas, st pärandaja on kohustatud talle ülalpidamist pakkuma, siis on tal sundosa nõudeõigus. Vastasel juhul ei ole ka lastel õigust pärandvarale.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas ühistul on õigust võlgnikult ära võtta vesi ja kaugküte?08.09.2015
Nagu ma loen ühest Teie vastusest, et võib, aga uurides veel seadusi, tundub, et ei tohi.
Meil on majas võlgnik, tal on kaks alaealist last ja omanikud ei ole nõus enam tema valedega, et ei ole raha ja nõuavad, et sulgeda vesi ja küte.
Kas tohib sulgeda?
EE ju võtab võlglaselt voolu.
Tänan vastamast!
Meil on majas võlgnik, tal on kaks alaealist last ja omanikud ei ole nõus enam tema valedega, et ei ole raha ja nõuavad, et sulgeda vesi ja küte.
Kas tohib sulgeda?
EE ju võtab võlglaselt voolu.
Tänan vastamast!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Vaatamata eeltoodule ei soovi ma seda õiguskaitsevahendit kasutada, kuna võlgnevuse tekkimisel on oluliselt mõistlikum pöörduda nõudega kohtusse ning lasta probleem lahendada kohtutäituril või kui see tulemust ei anna, siis nõuda võlglaselt korteri võõrandamist korteriomandiseaduse paragrahv 14 alusel.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ