Õigus

Tere, ükski seadus tulemi arvelt korteriühistu osakapitali suurendamist ei keela, ehk selline teguviis igati lubatud ja ka mõistlik.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, mitut korteriühistut ei saa ühe kinnisasja asutamiseks asutada. Selle põhimõtte allikaks on korteriomandiseaduse paragrahv 15 lõige 1, mis ütleb, et kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti.
Kuna korteriühistuseadus ei sätesta, et ühe kinnisasja valitsemiseks saavad korteriomanikud asutada mitu korteriühistut, siis tuleb asuda järeldusele, et korteriomanikud saavad asutada ühe korteriühistu ühe kinnisasja kohta.
Kui Teie kinnisasjale on siiski mitu korteriühistut loodud, mis ei ole tänaste regulatsioonide tingimustes kahjuks võimatu, siis tuleb Teil kaks ühistut liita või oodata 2018 aastani, kui probleem lahendatakse ametiülesande korras korteriühistute registri loomisega. Probleemi lahendamiseni on korteriomanikud korteriühistuseaduse paragrahv 5 lõige 1 kohaselt mõlema korteriühistu liikmeteks.

Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Mingit üldkehtivat sissemakse tegemise tähtaega pole sätestatud, see kuulub osaühingu osanike pädevusse. Põhimõtteliselt ei pruugi sissemakset kunagi teha. Kui kehtiv 3-aastane tähtaeg ei sobi, siis on osanikul võimalik seda muuta. Kui muuta ei viitsi, siis ilmub tähtaja möödudes osaühingu bilanssi 2500 eurone nõue osanike vastu. Kuna tegu on osaühingu ja osaniku vahelise asjaga, mis kolmandaid isikuid kuidagi ei puuduta, siis pole sest hullu. Antud juhul võiks tegemata sissemakset kasutada argumendina ettevõtte hinna üle kauplemisel.

Arvutus on pisut keerukam. 2015. a on tunnitasu alammäär 2,34 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Miinimumtunnitasu alusel töötaja kuupalk on 187-tunnise kuu korral: 2,34 x 187 = 437,58 eurot. Enne väljamakse tegemist tehakse sellest seadusega ettenähtud mahaarvamised ja kinnipidamised. Enne tulumaksu kinnipidamist arvatakse brutopalgast maha maksuvaba tulu 144 eurot ja kogumispensioni makse 2%. Kinni peetakse tulumaks 20% ja kogumispensioni makse. Tulumaks: (437,58 – 144 – 8.75) x 0,2 = 56,97 ja netopalk: 437,58 – 56,97 - 8,75 = 371,86.

Lp Pöörduja
 
1.juulist 2015 jõustunud täiskasvanute  koolituse seadus (edaspidi TäKS) tõi tõepoolest muudatusi õppepuhkuse andmise regulatsiooni.
 
Tööandja ei pea enam võimaldama töötajale õppepuhkust kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele (TäKS § 14 lõige 1). Muudatus seadusesse tehti praktikas tekkinud olukordade tõttu, kus õppepuhkust kasutati palgalisa saamiseks – puhkus võeti välja laupäeval ja pühapäeval ning tööandja oli kohustatud nende eest maksma keskmist kalendripäevatasu.
 
Varasemalt oli tööandjal õigus õppepuhkuse andmine edasi lükata juhul, kui üle 10% töötajatest oli samaaegselt õppepuhkusel. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tööandjal seda õigust enam ei ole. Kuid tööandjal on õigus TäKS § 14 lõike 2 alusel õppepuhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu ja olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks.

Mis puudutab akadeemilisel puhkusel viibimist, siis tööandja võib keelduda TäKS § 13 lõike 2 alusel õppepuhkuse andmisest selle õppekava läbimiseks või lõpetamiseks, mille alusel toimuvad õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu. See tähendab, et keelduda on võimalik juhul kui on täidetud kaks tingimust - õppija viibib akadeemilisel puhkusel ning õpingud on peatunud. Ainuüksi asjaolu, et töötaja viibib akadeemilisel puhkusel ei ole seega veel aluseks õppepuhkusest keeldumisele. Paljudes õppeasutustes on akadeemilisel puhkusel viibimise ajal õppetöös osalemine lubatud. Seega kui konkreetne õppeasutus võimaldab akadeemilisel puhkusel õppetööst osavõtmist ning töötaja seda võimalust kasutab, ei ole tööandjal alust keelduda õppepuhkuse andmisest.
 
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lp Pöörduja

Töölepingu seaduse § 55 alusel on töötajal õigus saada igal aastal 28 kalendripäeva põhipuhkust. Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Puhkusepäevade arvutamiseks on järgmine valem: töötamise perioodi kalendripäevad jagada 365-ga (s.o kalendripäevad aastas) ja korrutada 28-ga (põhipuhkuse kestus kalendriaastas). Kui Teie töösuhe kestis 3 päeva, oli Teil õigus saada puhkusehüvitist 0,23 puhkusepäeva eest (3/365 * 28).

Puhkusehüvitis arvutatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel. Puhkusehüvitise leidmiseks tuleb korrutada keskmine kalendripäevatasu hüvitatavate puhkusepäevade arvuga.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Usun, et seaduseandja mõte oli siiski reguleerida sellise keelu kaudu üldist liiklusohutust turvalisemaks. Iseküsimus on, kas LS § 106 lg 1 regulatsioon on sellisena vajalik ja proportsionaalne.

Pandimajateenuse osutamiseks tuleb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 52 lg 1 p 5 kohaselt taotleda tegevusluba. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lg 1 kohaselt esitab ettevõtja taotluse majandushaldusasutusele, kelle pädevusse on seadusega antud tegevusloa taotluse lahendamine. Käesoleva juhul on pädevaks ametiasutuseks Politsei- ja Piirivalveameti iseseisev struktuuriüksus rahapesu andmebüroo.

Maksuõigust puudutavate küsimustega soovitan pöörduda Advokaadibüroo LMP maksuõiguse eksperdi poole: partner/vandeadvokaat Kaido Künnapas, e-post kaido.kunnapas@lmp.ee.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Kui transiitnumbrimärk on muutunud kehtetuks, st ei kehti enam sellele sõidukile, millele see on väljastatud, siis minu hinnangul on tegemist riikliku registreerimismärgita sõiduki juhtimisega.

Vastutuse taksoveonõuete rikkumise eest sätestab ühistranspordiseadus. Samuti näeb sama seadus ette vastutuse bussi, trammi, trollibussi või sõiduautoga ühistranspordiseaduses ettenähtud dokumentideta tasulise sõitjateveo korraldamise eest. Karistuseks võib määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Ühistranspordiseaduse § 33 lg 1 kohaselt on tasu eest korraldatav sõitjatevedu, välja arvatud sõitjatevedu trammi ja trollibussiga, ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopiata või taksoveoloa ja sõidukikaardita keelatud.