Õigus

Tere, korteriühistuseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt sisaldab korteriühistu majandustegevuse aastakava ka korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid kulusid. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt peab majanduskava olema korteriühistu liikmetele kättesaadav vähemalt 2 nädalat enne üldkoosolekut.
Juhul, kui mõlemad eelnimetatud tingimused on täidetud, sh sisaldab majanduskava planeeritavate remonditööde loetelu ja - kulusid, siis ei näe ma takistusi selle päevakorrapunkti all remondiküsimuste arutamiseks.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriühistul nõudeõiguse aluseks on üldkoosoleku otsus või majanduskulu kandmist tõendav dokument.
Viimasel juhul, peab korteriühistu lisaks tõendama kuludokumendi seost korteriühistu põhikirjast tuleneva kohustuse täitmisega, samuti selle vastavust turuhinnale. Kulutuse turuhinnale vastavust on kõige lihtsam tõendada võrdlevate hinnapakkumistega, kuid sama hästi sobib ka näiteks eksperthinnang ja/või kantud kulutuse tagantjärele korteriomanike heakskiidu võtmine.
Kui korteriühistu ühel eeltoodud viisil oma nõude alust ei tõenda, siis saab korteriomanik keelduda kulutuse kandmisest. Kirjeldatud olukorras peaks korteriühistu juhatus kokku kutsuma korteriühistu üldkoosoleku, et tehtud kulutusi selgitada ning taotleda tehtud kulutuste heakskiitmist tagantjärele.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Maksuvabalt saab müüa ainult sellist korterit, mis kuulub müüjale ja mida müüja kasutab vahetult enne müümist oma eluasemena. Sissekirjutus ei oma maksustamise seisukohalt mingit tähendust. Kaasomandi puhul on maksuvabalt võõrandatav korteris elavale inimesele kuuluv osa. Seega on korteri müük maksuvaba juhul, kui see kuulub 100% korteris elavale inimesele.

Lp Pöörduja

Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 112 ja 113 ning võlaõigusseaduse § 180–185 reguleerivad töölepingu üleminekut ettevõtte ülemineku korral.
TLS § 112 kohaselt lähevad töölepingud muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust.

Ettevõtte üleminek võib toimuda mis tahes õiguslikul alusel (juriidiliste isikute ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, müügileping, rendileping jne), mille raames lähevad üleandjalt omandajale üle ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ka ettevõttega seotud lepingud ning ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. Ettevõtte üleminekul peavad muutumatul kujul üle minema seega ka töölepingud, kollektiivlepingud ja muud töösuhetest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõtte üleminekul on ettevõtte üleandjal ja omandajal keelatud tööleping üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu.

Ettevõtte üleminekul on nii ettevõtte üleandja kui omandaja kohustatud informeerima ja konsulteerima usaldusisiku või tema puudumisel töötajatega, esitades teatise, mis sisaldab infot ülemineku kohta (sh ülemineku kuupäev, ülemineku põhjused, tagajärjed töötajatele ning kavandatavad meetmed). Info tuleb edastada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirja teel, intranetis) ja aegsasti (töötajatel peab jääma piisav aeg infoga tutvumiseks). Omapoolsed ettepanekud tuleb usaldusisikul või tema puudumisel töötajatel esitada 15 päeva jooksul alates teatise saamisest, kui pooled ei ole kokku leppinud pikemas ajas. Juhul kui ülemineku tõttu tekib vajadus teha töötajate olukorda mõjutavaid muudatusi, tuleb eelnevalt konsulteerida töötajate usaldusisikuga või tema puudumisel töötajatega.

Seega tööandja vahetumine ei mõjutada töösuhte kehtivust, s.t. lepinguid tuleb nii töötajatel kui ka uuel tööandjal täita kokkulepitud tingimustel. Töölepingus kokku lepitud tingimusi saab muuta vaid poolte kokkuleppel (TLS § 12). Kui pooled töölepingu tingimuste muutmise osas kokkulepet ei saavuta, tekib koondamissituatsioon. Koondamise korral tuleb töötajale pakkuda enne töölepingu ülesütlemist muud vaba töökohta. Töötajale töö säilitamiseks peab tööandja vajadusel korraldama täiendõppe või muutma töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Kui ma teie selgitustest õigesti aru sain, siis pärisite teie 1/4 ning isa abikaasa 3/4. Tulenevalt pärimisseaduse § 131 lg-st 2 kannab iga pärija pärandaja matuse kulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega. Sama paragrahvi esimesest lõikest tuleneb, et pärija kannab pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid ning pärandi suurust. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel. Seega kantakse matusekulud esmalt pärandvara arvelt vastavalt iga pärija osale. Kuid notar saab kindlaks teha kui palju oli pärandajal surma hetkel pangakontol raha ja kui palju ära võeti. Siis peaks vaatama kas see äravõetud summa kattis matusekulud või võttis pärandaja abikaasa pangakontolt rohkem raha. Seega peaksite pöörduma notari poole kui teil on kahtlus, et pärandaja abikaasa võttis matusekulude katteks rohkem pärandvara kui oli vajalik.

Maja kohta pean vajalikuks märkida, et kui isa abikaasa pärib 3/4 pärandvarast (esialgu pärisid kõik, so teie, isa abikaasa ja teie õde ja vend igaüks 1/4, siis kui õde ja vend enda osa pärandist isa abikaasale kinkisid, siis järelikult pärib isa abikaasa 3/4 pärandvarast ning teie jätkuvalt 1/4), siis järelikult pärib ta rohkem kui 50% pärandvarast, sh ka majast, st 75% majast (ja pärandvarast) pärib isa abikaasa ning 25% Teie. Kui maja oleks soetatud abielu ajal, siis oleks tegemist abikaasade ühisvaraga ning pärimisele kuuluks sellisel juhul surnud abikaasale kuuluv osa, ehk 50% majast. Käesoleval juhul on tegemist siiski isa lahusvaraga, kuivõrd see osteti enne abielu sõlmimist ning pärimine toimub eelnevalt nimetatud osade alusel.

Teie isale ja tema abikaasale ühiselt kuulunud äriühingu puhul kuulub pärandvarasse isa osalus ehk 60%, sellest omakorda 3/4 pärib isa abikaasa ning 1/4 Teie. Kui äriühing oli teie isa surma ajal olemas, siis kuulub tema osa sellest äriühingust pärandvara hulka. Pärandvara kindlaksmääramisel lähtutakse pärandaja surma ajast ehk mis vara kuulus pärandajale tema surma hetkel. Seega kuulub pärimisele ka teie isa osa äriühingust (mitte tema abikaasa osa).

Kuid oma õigustest parema ülevaate saamiseks soovitan pöörduda notari poole, kes pärimismenetlusega tegeleb, tema oskab teie õigusi teile kõige paremini selgitada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

1996. a vastu võetud pärimisseaduse § 168 kohaselt kui pärand on avanenud enne 1998. a 1. jaanuari (teie juhtumi puhul juba 1985. aastal) ning ei ole seadus- ega testamendijärgseid pärijaid või ükski pärija ei ole pärandit vastu võtnud ja pärandvara ei ole riigile üle läinud, kohaldatakse PärS § 18 sätteid.

Teie juhtumi puhul järelikult ei võtnud pärima õigustatud isikud pärandit vastu, st kui testamenti ei ole tehtud, siis toimub pärimine seaduse järgi ehk esimeses järjekorras pärivad pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed, kui neid ei ole, siis pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased (ehk pärandaja õed-vennad) jne. Kuivõrd keegi pärima õigustatud isikutest, antud juhul teie vanaema lapsed, ei võtnud pärandit vastu, siis kohaldatakse PärS § 18, mille kohaselt kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus ehk siis vald.

Seega on selline juhtum täiesti õiguspärane, kuna varasemalt pidid pärijad ise aktiivselt käituma, et pärandit vastu võtta. Tänaseks on loodud vastupidine süsteem, et kui isik ei soovi pärida, peab ta sellest loobuma, kui ta seda ei tee, siis loetakse pärand vastu võetuks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

See, millal korter elukohana registrisse kanti või kas seda üldse on tehtud, pole määrava tähtsusega. Oluline on korteri tegelik kasutamine elukohana. Seda tõendavad mitte juriidilised, vaid elulised faktid. Elukohana kasutamise aeg enne võõrandamist ei ole piiritletud, maksuvabalt saab võõrandada ainult ühe eluaseme kahe aasta jooksul. Maksustatakse korteri võõrandamisest saadud kasu, mis võrdub müügist laekuva summaga, millest on lahutatud korteri eest makstud summa ja müügiga seotud kulud. Pole vahet, kas korteri osteti oma või laenurahaga. Seega pole õige ei 20000 ega ka 6000.

Menetluse kulgemise määrab süüteoasja menetlev ametnik. Pole välistatud, et 12 päeva jooksul enne kõikide osalejate üle kuulamist on menetlejal kujunenud veendumus selles osas, kellele esitada väärteokahtlustus/süüdistus. Menetlusaluseks isikuks tunnistamine ei tähenda siiski veel lõplikku seisukohta süüdlase osas. See väljendab menetleja seisukohta. Edasise menetluse käigus võib see seisukoht ka muutuda.

Kirjeldatud situatsioonis tuleb siiski silmas pidada ka seda, et vasakpöörde sooritajal on kohustus anda teed temast möödasõidul olevale juhile. Kas teine juht oli möödasõidul või mitte, selgitatakse välja tõendite pinnalt. Pole välistatud, et enne kõikide osaliste üle kuulamist on menetleja kogunud juba ka piisavalt muid tõendeid, et käsitleda seni veel üle kuulamata liiklusõnnetuses osalenud isikut väärteo toimepanemises kahtlustatavana e. menetlusaluse isikuna. Menetlusalusel isikul on oluliselt suuremad õigused, kui tunnistajal mistõttu on tagab isiku üle kuulamine menetlusaluse isikuna ka tema õiguste parema kaitse.

Tere,
korteriühistu juhatuse volituste tähtaeg on sätestatud korteriühistu põhikirjas, ning tähtaja saabudes lõpevad juhatuse volitused automaatselt (ilma vastava registrikandeta).
Olukorras, kus te ei ole enam korteriühistu juhatuse liikmed, ei ole Teil ka vajadust korteriühistule tähtaegu määrata, piisab, kui informeerite mittetulundusühingute registrit enda volituste lõppemisest.
Korteriühistu jaoks võib juhatuse liikmete mittevalimine lõppeda kõige halvemal juhul sundlikvideerimisega tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahv 40 lg 5 alusel.

Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriühistu vastutab kogu ehitise korrasoleku eest, mille hulka kuulub ka kanalisatsioonitorustik. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, kas kanalisatsioonitorustik asub korteri reaalosas või mitte.
Ehitise korrashoiukohustuse täitmisega seotud kulutused tuleb korteriomanike vahel jagada korteriühistu põhikirjast lähtudes. Juhul, kui korteriühistu põhikiri konkreetse kulu jagamist ei sätesta, siis tuleks lähtuda korteriühistuseaduse paragrahvist viisteist primm, mille kohaselt jagunevad kulud korteriomanike vahel lähtudes korterite üldpinna suurusest.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ