Õigus

Lp Pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 67 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.

Uus täiskasvanute koolituse seadus, milline jõustus 1.juulist 2015.a. (edaspidi TäKS), sätestab § 13 lõikes 1, et töötajale ja ametnikule (edaspidi koos töötaja) antakse tema taotluse ning õppeasutuse teatise alusel tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 päeva eest makstakse keskmist töötasu.

Õppepuhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus, teatada õppepuhkuse soovist ette 14 kalendripäeva, avaldusele lisada õppeasutuse teatis.

Seadus ei kohusta töötajat kasutama õppepuhkust ühe osana. Õppepuhkuse kasutamine on töötaja otsustada. Õppepuhkuse eesmärk on anda töötajale vaba aega õppimiseks ja tööalaseks enesetäiendamiseks. Töötajal on seega õppepuhkust võimalik võtta vajadusel ka ühe päeva kaupa.

TäKS § 14 lõikest 2 tulenevalt on tööandjal õigus õppepuhkus katkestada või selle andmine edasi lükata TLS § 69 lõikes 5 ettenähtud tingimustel.
TLS § 69 lõikest 5 tulenevalt on tööandjal õigus töötaja puhkus katkestada ettenägematu ja olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu. Tegemist on erandlike olukordadega, mida ei ole võimalik muul viisil lahendada, kui töötaja tööle kutsuda ja tööajakava ümber teha. Kui puhkus katkestati või lükati edasi, on töötajal õigus kasutada kasutamata jäänud õppepuhkuse osa tasemekoolituses või täienduskoolituses osalemiseks talle sobival ajal.

Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest, kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele (TäKS § 14 lõige 1).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lp Pöörduja

Töölepingu seaduse (TLS) § 53 kohaselt tuleb tööandjal kolme tunni võrra lühendada Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva. Seadusest tuleneva kohustuse tõttu on ka nende kuude nn tööajanorm kolme tunni võrra väiksem ja tööpäev täistööajaga töötajal 5 tundi.

Tööandja võib töökorralduse reeglitega lühendada tööpäeva kõikide riigipühade eelsel tööpäeval, sest töötaja kasuks seaduses sätestatust soodsamad kokkulepped on lubatud (TLS § 2).

Tööaja arvestuse pidamise kohustus (TLS § 28 lg 2 p 4) on tööandjal ja tema otsustab, kuidas ta näitab lühendatud tööpäevad tööajatabelis.

Töötasu tuleb maksta kogu selle tööpäeva ehk kõigi kaheksa tunni eest. Tööandjapoolne tööpäeva lühendamine ei vähenda töötaja kuu tööajanormi ja saadavat töötasu, tööandja hüvitab selle.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000

Täpsemad nõuded kollase vilkuri kasutamise kohta on toodud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a määruse nr 42 "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele" lisas 1 (kood 221). E-reegel 65 (R 65) kirjeldab täpsemalt tehnilisi nõudeid mootorsõidukil kasutatavate märgutulede tootmisele, omadustele ja tähistamisele. E-reegliga nr 65 saab tutvuda Maanteeameti kodulehe vahendusel: http://www.mnt.ee/index.php?id=10625 või otselingi kaudu: http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29regs61-80.html

Lp Pöörduja

Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et preemia/boonuse maksmine või mittemaksmine sõltub sellest, kuidas on kokku lepitud või paika pandud preemia/boonuse maksmise tingimused ja kord.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töötaja olema teadlik oma töötasust, selle arvutamise viisist ja palgapäevast. Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad olema kirjas kõik tasud, mida töötaja töö tegemise eest saab, sh erinevad lisa- ja tulemustasud ja ka nende maksmise tingimused ja kord. Kui pooled on töölepingus kokku leppinud, et töötaja töötasu koosneb põhitasust ja erinevatest lisa- ja/või tulemustasudest, siis töötaja on õigustatud selle kokkuleppe kohaselt tasu saama, kui töötaja poolt on täidetud nende maksmise tingimused. Nimetatud tingimused kehtestavad tegevused, toimingud, mahud, mille täitmisel makstakse töötajatele tulemustasusid.

Kui tööandja on jätnud preemia/boonuse maksmata olukorras, kus tingimused on kehtestatud ja töötaja leiab, et on preemia maksmise tingimused täitnud, on töötajal õigus saamata preemia/boonuse nõudega pöörduda esialgu kirjalikult tööandja poole ja pöörata tema tähelepanu asjaolule, et töötajal on täidetud tööandja kehtestatud tingimused preemia saamiseks.
Kui aga tööandja on ühepoolse dokumendiga kehtestanud korra töötajatele lisatasude(boonuste) maksmiseks, siis on tal vastavat korda võimalik ühepoolselt ka muuta. Samas kui töötaja on täitnud kõik selles korras ettenähtud tingimused lisatasu saamiseks, on töötajal õigus töötatud aja eest lisatasu nõuda.

Mõistlik oleks pöörduda kirjalikult või e-maili teel oma tööandja poole ja pöörata tema tähelepanu asjaolule, kas Teil on üldse võimalik mõjutada või midagi teha, et seadmed oleksid töökorras ja töötajad panustaksid võrdselt. Kui aga on kehtestatud nn grupiboonus st kolleegide koostöö, siis boonuse saamise võimalused sõltuvadki kõikide töötajate panusest.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Sellele küsimusele vastamine eeldab siiski kõikide liiklusõnnetuse asjaolude hindamist ja analüüsi. Seetõttu saan vastata vaid üldiselt ning vastus ei pruugi anda lahendust konkreetsele liiklussituatsioonile.

Juhti saab karistada liiklusõnnetuse eest, kui ta on süüliselt rikkunud liiklusnõudeid ning liiklusnõuete rikkumise ja saabunud tagajärje vahel esineb põhjuslik seos. Tagant otsasõidus seisneva liiklusõnnetuse puhul saab rääkida eelkõige ohutu pikivahe hoidmise kohustuse (LS § 46 lg 1) võimalikust eiramisest ja ohutu sõidukiiruse ja/või takistuse vältimise kohustuse (LS § 50 lg 3) võimalikust rikkumisest.

Pikivahe valik peab olema selline, et juht suudaks vältida tagant otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Asulasisesel teel peab pikivahe ajaline kestus olema vähemalt 2 sekundit. Asulavälisel teel 3 sekundit. Kui asjaolude pinnalt on tuvastatav, et pikivahe valik oli põhimõtteliselt õige ning juhi tegevuses ei ilmnenud ka LS § 50 lg 3 nõuete rikkumisi, on võimalik väita, et liiklusõnnetuse põhjuseks saab pidada ka eessõitva juhi tegevust või tegevusetust, mis seisneb mittekorras valgustusseadtmetega sõiduki juhtimises.

Eesti õiguspraktikas omaks võetud põhimõtte kohaselt võib iga liikleja, kes täidab liiklusnõudeid eeldada, et ka kõik teised liiklejad neid täidavad. Seega võib taga liikuv sõidukijuht eeldada, et ees sõitva sõiduki pidurdamisest annavad märku sõiduki pidurituled. Kuigi eesmise sõiduki pidurdumine (aeglustumine) on mingil hetkel tajutav ka piduritulede abita, võivad kaotatud sekundid olla juba küllaldased, et taga sõitval juhil puudub võimalus otsasõitu objektiivselt vältida.

Selliseid järeldusi saab teha eelkõige matemaatiliste arvutuste pinnalt arvestades kehtivate füüsikareeglitega ning süüteomenetluses kasutatakse selleks üldjuhul vastava valdkonna eksperdi abi. Arvestada tuleb siiski sellega, et kui eksperdi arvamus ei ole menetlusaluse isiku jaoks soodne, kannab ekspertiisi tegemise kulud menetlusalune isik.

Tsiviilvaidluses kahju tekitamise ja vastutuse küsimuses (kindlustusvaidlus, tsiviilkohtumenetlus), peab kumbki pool ise hea seisma nende asjaolude tõendamise eest, millel nende väited põhinevad.

Kui Eesti maksukohustuslane osutab teenust isikule, kelle elu- või asukoht on teises liikmesriigis, kuid kes ei ole ühegi teise liikmesriigi maksukohustuslane, siis tekib käive üldjuhul Eestis. Kirjeldatud teenus kuulub selliste teenuste hulka. Arvel näidatakse lisaks teenuse hinnale käibemaks 20 %. Mingeid erilisi kohustusi teenuse osutajale ega saajale ei kaasne.

Lp Pöörduja

Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et töövaidluspool, kes ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega, võib pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul arvates otsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast. Kohtusse esitatakse hagiavaldus, mitte kaebus otsuse peale. Kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, on võimalik anda hagiavaldus kohtusse asja lahendamiseks rahuldamata osa kohta. Hagiavalduses võib esitada samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile.

Kui tööandja nõutud dokumente ei esita, tuleb töötajal oma nõudeid tõendada muude tõenditega (nt pangakonto väljavõte, Maksu- ja Tolliameti tõend makstud töötasu ja maksude kohta, tunnistajate ütlused, tööleping jne).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lp Pöörduja

Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 10 sätestab tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirangu, mille kohaselt rohkem kui kaks korda järjestikku sõlmitud või rohkem kui ühe korra viie aasta jooksul pikendatud tähtajaline leping muutub algusest peale tähtajatuks. Seda siiski juhul, kui tähtajaline leping sõlmitakse või pikendatakse samalaadse töö tegemiseks, mida töötaja eelmise lepingu järgi tegi.

Selleks et tähtajaline tööleping muutuks uue lepingu sõlmimisel tähtajatuks, peavad kaks lepingut olema järjestikused. Töölepingu sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Kui vana töölepingu lõppemise ja uue sõlmimise vaheline aeg on üle kahe kuu, siis ei loeta lepinguid järjestikuseks ning sõlmitud tööleping ei muutu tähtajatuks.

Järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirangut ei kohaldata teise töötaja asendamiseks sõlmitud tähtajalistele lepingutele (TLS § 9 lõige 2).

Kui töötaja leiab, et tema töösuhe on tähtajatu iseloomuga ning ei oleks pidanud lõppema tähtaja möödumisel, on tal õigus töölepingu lõppemine vaidlustada töövaidlusorganis pärast töösuhte lõppemist.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lp Pöörduja

Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 67 kohaselt on töötajal õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses (edaspidi TäKS) ettenähtud tingimustel ja korras.

TäKS § 13 lg 1 sätestab, et töötajale ja ametnikule (edaspidi koos töötaja) antakse tema taotluse ning õppeasutuse teatise alusel tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Lõikes 3 on välja toodud õppepuhkuse tasustamine. Nimelt tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest TLS § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras. Ülejäänud 10 päeva on tasustamata puhkus.

Lisaks on tasemeõppe lõpetamiseks (lõputöö kaitsmiseks, lõpueksami sooritamiseks) töötajal õigus saada täiendavat õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse TLS § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu (TäKS § 13 lg 4).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere, korteriühistul ei ole õigust omanikuta korterit võõrandada. Olukorras, kus pärijad ei ole huvitatud korteriomandi pärimisest, peaks korteriühistu pöörduma kohtu poole avaldusega, paludes kohtult pärandi hoiumeetmete rakendamist. Seejärel otsustab juba kohus, mida korteriga edasi ette võtta.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ