Õigus
Küsimus: Kas lisaks lapsele makstavale elatisrahale peab isa üleval pidama ka töövõimetut endist abikaasat?24.04.2015
Tere,
Kui olen töövõimetu ja kasvatan alaealist last, kas endisel abikaasal ja lapse isal lasub kohustus mind ülal pidada või kuidagi teisiti toetada lisaks lapsele makstavale elatisrahale?
Kui olen töövõimetu ja kasvatan alaealist last, kas endisel abikaasal ja lapse isal lasub kohustus mind ülal pidada või kuidagi teisiti toetada lisaks lapsele makstavale elatisrahale?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, kui vana on laps ja kas olete võimeline endale ise sissetulekut teenima või mitte.
Kui lahutatud abikaasa ei suuda endale ise sissetulekut teenida ühise lapse hooldamise tõttu, on tal õigus saada ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt, kuid mitte kauem kui lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Kui laps on vanem, kuid Teie ei ole võimeline endale töövõimetuse tõttu ise sissetulekut teenima ja selline abivajadus oli olemas abielu lahutamise ajaks, on Teil samuti õigus lahutatud abikaasalt ülalpidamist saada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui tööandja ei esita tööaja ja -tasude arvestamise andmeid ja ma ei saa oma tasu kontrollida?24.04.2015
Tööandja ei ole nõudmiste peale esitanud tööaegu ja -tasusid puudutavaid pabereid. Puudub võimalus saamata tasude arvutamiseks. Mida sellisel puhul teha?
Vastus: Ülle Mustkivi, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 28 lg 2 punkti 12 kohaselt on tööandja kohustatud andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi.
Töötajal on õigus küsida andmeid keskmise töötasu arvutamise ja igakuise töötasu kohta sõltumata sellest, kas makstakse ajaühiku (kuutöötasu) või töösoorituse eest (tükitöö), samuti on õigus küsida infot lisatasude, preemiate jms kohta.
Seega tuleks esmalt vastava nõudega pöörduda tööandja poole (soovitavalt kirjalikult). Kui tööandja andmeid ei esita, on töötajal õigus pöörduda töövaidlusi lahendava organi poole, st töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja peab lubama töötaja vabahariduslikule koolitusele (koolitus on seoses tema hobiga)?24.04.2015
Tere!
Kui töötaja soovib minna koolitusele, mis läheb vabaharidusliku koolituse alla ehk siis soovib ennast koolitada seoses oma hobiga, siis mitu päeva tal on seda õigus saada ja kas tööandjal on kohustus need päevad anda?
Kui töötaja soovib minna koolitusele, mis läheb vabaharidusliku koolituse alla ehk siis soovib ennast koolitada seoses oma hobiga, siis mitu päeva tal on seda õigus saada ja kas tööandjal on kohustus need päevad anda?
Vastus: Ülle Mustkivi, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Õppepuhkusega seonduvat reguleerib täiskasvanute koolituse seadus (edaspidi TäKS), millele viitab ka töölepingu seaduse § 67 lg 1, mille alusel on töötajal õigus nõuda õppepuhkust. Õppepuhkuse eesmärk on anda töötajale vaba aega õppimiseks ja enesetäiendamiseks.
Koolitusel (sh vabahariduslikul koolitusel) osalemiseks peab tööandja võimaldama töötajale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul (TäKS § 8 lg 2).
TäKS § 8 (3) sätestab, et ainult tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest.
Seega töötajal on õigus kasutada aastas 30 päeva õppepuhkust vabahariduskoolitusel osalemiseks, kuid neid päevi ei tasustata.
Õppepuhkuse kasutamise soovist tuleb tööandjale ette teatada vähemalt 14 kalendripäeva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas juhul kui tööpäev ületab 13 tundi, ei peaks siis puhkeaeg olema 13-st tundi ületavate tundide võrra pikem?24.04.2015
Minul selline mure. Töötan summeeritud aja alusel, tööandja on pannud minu maikuu töögraafikusse mitu väga pikka töövahetust. Tööpäeva pikkus on 17 tundi, siis on 11 tundi puhkeaeg ja jälle 10 tundi tööl. Kahe tööpäeva vaheline puhkeaeg peab olema 11 h, aga kui tööpäev ületab 13 tundi, kas siis ei peaks puhkeaeg olema 13 tundi ületavate tundide võrra pikem? Ehk siis 11+4 tundi? Kas tööpäev tohib olla üldse nii pikk, kui selles pole eelnevalt mingit kokkulepet? Töökohaks on meelelahutus.
Vastus: Ülle Mustkivi, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töö korraldamise, sealhulgas tööaja korraldamise, eest vastutab tööandja. Sellest tulenevalt on otsustusõigus tööaja korralduse üle eelkõige tööandjal, eeldusel, et tööandja arvestab kõiki seadusest tulenevaid tööaja piiranguid või muid tööaja korralduse osas töö- või kollektiivlepinguga kokku lepitud tingimusi.
Üldjuhul võib töövahetus kesta kuni 13 tundi. Nimelt töölepingu seaduse ( TLS § 51) lõige 1 sätestab, et töötajale peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma 11 tunni ulatuses järjestikust puhkeaega. Sellest tulenevalt summeeritud tööaja korral ei või töövahetuse pikkus kokku koos ületunnitööga ületada 13 tundi. Igapäevase puhkeaja piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele.
Lisaks saab TLS § 51 lõige 3 kohaselt igapäevase puhkeaja piirangust teha erisusi kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ artikli 17 lõikes 3 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. Erisusi võib kollektiivlepinguga teha näiteks tegevuste puhul, kus töötaja töö- ja elukoht asuvad üksteisest kaugel või mis nõuavad teenuse/tootmise pidevat jätkumist, samuti gaasi, vee ja elektrienergia tootmiseks, turva- ja järelevalvetöötajate, sadama- ja lennuväljatöötajate ning reisijateveoga seotud töötajate puhul jne.
Kui töötaja töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, tuleb talle vahetult pärast töötamist anda täiendavat puhkeaega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga (TLS § 51 lõige 5). Näiteks kui töötaja töövahetuse pikkus oli 16 tundi peab ta sellele järgnevalt saama puhkeaega 14 tundi (11 tundi igapäevane puhkeaeg + 13 tundi ületavad 3 tundi).
Kui tööandja rikub eeltoodud seadusega kehtestatud tööaja piiranguid, siis tuleks esmalt tema tähelepanu sellele juhtida.
Rikkumiste jätkumisel saate edastada vihje Tööinspketsioonile: http://www.ti.ee/est/organisatsioon/toeoeinspektsioon/vihjed/
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mida peaksin tegema, kui eksnaine ei näita mulle minu enda last ja toob igasuguseid nõmedaid ettekäändeid?24.04.2015
Olen väga mures, et minu eksnaine ei näita mulle minu enda last ja toob igasuguseid nõmedaid ettekäändeid. Kas saaks mingitki nõu, et mida edasi teha?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Perekonnaseaduse § 143 alusel on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.
Vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava lapsevanema ja lapse suhtlemises. Vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.
Seega kui läbirääkimised eksnaisega ei kanna vilja, soovitame Teil pöörduda kohtu poole suhtlemiskorra kokkuleppimiseks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida sisaldab endast perekonnaseaduses mõiste "tavahooldus"?24.04.2015
Tere!
Mida sisaldab endas perekonnaseaduses mõiste tavahooldus §146(1). Kas see koosneb isiku- ja varahooldusest.
Mida sisaldab endas perekonnaseaduses mõiste tavahooldus §146(1). Kas see koosneb isiku- ja varahooldusest.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Vanemal, kelle juures laps parasjagu viibib on ka õigus otsustada lapse igapäevaelu asju.
Siia alla võiks paigutada, toitumist, riietumist, ärkveloleku- ja uneaega, arvuti jm tehnoloogia kasutamist, sõprade külla kutsumist, taskuraha ja muid sarnaseid küsimusi.
PKS § 145 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.
Seega võiks kokkuvõtvalt öelda, et olulisi ja pikaajalisema mõjuga küsimusi peavad ka lahuselavad vanemad otsustama koos, kuid igapäevased otsused võib lahuselav vanem, kelle juures parasjagu laps viibib, otsustada üksi. Tavahooldamine hõlmab nii isiku- kui ka varahooldust.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuhu peaksin pöörduma, kui saan küll peagi täisealiseks, kuid sooviks isalt tagantjärgi elatisraha nõuda?23.04.2015
Tere! Olen alaealine ja oleks soov oma isalt alimente nõuda. Sündides leppisid vanemad suuliselt kokku, et isa ei pea alimente maksma ja nii ka jäi. Kuid endal on neid soov siiski kätte saada. Olen saamas kohe täisealiseks ja seetõttu küsingi, et kas on võimalik neid tagant järgi nõuda ja kuhu ma selle jaoks peaksin täpsemalt pöörduma kui on selline asi võimalik.
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete alaealine, peab elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduma Teie seaduslik esindaja ehk Teie ema. Kui olete saanud täisealiseks, saate iseseisvalt kohtu poole pöörduda. Selleks tuleb kohtule esitada hagiavaldus, riigilõivu elatise hagilt tasuma ei pea. Märgin seejuures ära, et täisealisena on Teil õigus elatist nõuda siis, kui jätkate täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.
Elatist on võimalik nõuda kuni 1 aasta tagasiulatuvalt, mitte rohkem.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatisraha maksmiseks kindla kuupäeva kokkuleppimiseks peab kindlasti kohtusse pöörduma?23.04.2015
Isa ei ole nõus elatisraha notariaalselt kokku leppima. Elatisraha siiski kannab igakuiselt kolm aastat, küll mitte ette enne järgmist kuud, vahel ka kahes osas, kindlaid kuupäevi ei ole ning on olnud juhuseid, kus mingi osa peetakse kinni ühepoolselt ilma teavituseta kui lapsed on tema juures olnud pikemalt kui üldiselt kokku lepitud. Lapsed (11a ja 13a) elavad alaliselt minu juures, isaga viibivad igal teisel nädalvahetusel, suvel ka harvem. Soovin fikseerida kindlat elatisraha maksmise kuupäeva ja summat (mida ma üldjuhul saangi), kuid mis on kõrgem kui 200 eurot. Isa ei ole nõus kirjalikke kokkuleppeid sõlmima, samas puudub mul teadmine, kas, millal ja millise summa ma saan. Kas ainus viis on elatishagi või on siiski mingi järjepidevuse tõestuse korral taotleda kiirmenetlust ka kõrgema kui 200 euro puhul?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt kirjeldatud olukorras on tõepoolest ainuke võimalus pöörduda elatishagiga kohtu poole, kuna maksekäsu kiirmenetluses ei ole võimalik nõuda suuremat elatist kui 200 eurot kuus ühe lapse kohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju peab teisele lapsele maksma alimente kui laste ema läheks kohtusse?23.04.2015
Palju peab teisele lapsele maksma alimente kui laste ema läheks kohtusse? Praegusel hetkel maksan ühe lapse pealt 220 € kuus aga endal uus pere ja uus laps praeguse elukaaslasega ja loogiliselt võtta siis läheb uue lapse peale ka raha iga kuu.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtu poolt väljamõistetava elatise suurus oleneb eeskätt lapse vajadustest, kuid samas ka vanemate majanduslikust olukorrast ja teistest ülalpeetavatest. Kui nõuda miinimummäärast suuremas summas ehk 195 eurost suuremat elatist, tuleb lapse kulutusi dokumentaalselt tõendada.
Kui hetkel maksate lapsele elatisraha 220 eurot kuus, peaksid lapse ülalpidamiskulud eelduslikult olema umbkaudu 440 eurot kuus. Kohtus nimetatud summas elatise väljamõistmiseks peaks lapse ema olema võimeline ka tõendama, et lapse kulutused on 440 eurot kuus. Kui lapse ema on selleks võimeline, mõistab kohus tõenäoliselt selles summas elatise välja.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on juba leidnud lahenduse kahesugune regulatsioon asjas, kui mopeediga sõidab isik, kellel juhtimisõigus ära võetud?23.04.2015
Kas selles vastuolulises küsimuses on kohtult juba mõni lahend? Mulle tundub, et seadus jagab inimesed siin kahte gruppi. Isikud, kes on sündinud enne 1993. aastat võivad sõita mopeediga juhul, kui juhtimisõigus on ära võetud ja isikud, kes on sündinud peale seda ei või. Kuidas saab keelata ära tegevuse, mille jaoks ei ole luba vaja? See on oluline, et keegi võtaks selles osas seisukoha, sest vastasel juhul, kui tõlgendada seadust teistmoodi, kui seda teevad korrakaitseorganid, võib sattuda suurde pahandusse.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
