Õigus

Tere.
Kas üldkoosolek võib valida ühistu juhiks (esimeheks) isiku, kes pole korteriomanik, vaid korteriomaniku abikaasa, ning seda ka siis, kui korter pole nende ühisomand, vaid hangitud enne abiellumist? Või saaks ta juhtida vaid volituse läbi? (6 korteriga maja, kus seda tööd ükski omanik praegu ei soovi.) Kas osalejate nimekirja tuleks protokollis lisada ka mitteliikmetest ehk hääleõiguseta osalejad või pole see oluline ning kas valimiseks piisab, kui kokku on tulnud või esindatud korterite ja ruutmeetrite lihtenamus (50+%)?
Kui eelmine esimees hukkus autoõnnetuses ja omas majast ainsana ligipääsu ühistu pangakontole (pangakaart, netipank) ja E-toimikule, siis milliseid dokumente ja protseduure võib vaja minna, et ühistu ja uus juhatus saaksid seda kontot kasutada (protokoll, surma tõendamine, kanded registritesse?)?
(Iseenesest esimehe vahetamine tundub seadustega määratletud toiming ja ei tohiks sõltuda asjaolust, kas eelmine esimees suri või on elus - isegi, kui ta hukkus väljaspool Euroopa Liitu ja tema ametlik surnuks tunnistamine asjaajamiste tõttu viibib.)

Tere! Me abikaasaga kolisime pool aastat tagasi majja, kus on 4 korterit. Majaga ühel hoovil asub teinegi hoone, kus on 9 korterit ning neid maju haldab sisse ostetud n.ö ühistuteenus. Meie korter on eraldi sissepääsuga (sisse pääseb ühest uksest ning ainult meie korterisse läbi ühispinna), kuid sellest 15 ruutmeetrit on ametlikult ühispind (esik), mida me oleme renoveerinud ning kütnud, kuna algselt oli see pind kohutavas seisus (seinad ja põrandad mädanesid, pragunesid jne). Nüüd me soovime aga seda ühispinda võõrandada enda kasuks. Põhjusel, et see pind on n.ö ajalooliselt alati olnud ainult meie korteri valduses, siis keegi pole varem pinnale juurdepääsu nõudnud ega selle vastu huvi tundnud - sellest ka meie huvi asi ametlikuks teha. Kinnistusraamatus on märge, et see pind on 13 korteri vahel ära jagatud ühispind. Samas korteriomandiseadus § 8(1) lg 2 sätestab, et meil on vaja elamu korteriomanikest 2/3 nõusolek. Kas me peame lähtuma seadusest, kus on märgitud, et meil on vaja ainult enda hoone korteriomanike nõusolek või on meil vaja siiski ka teise hoone korteriomanike nõusolekut, kuna kinnistusraamatusse on märgitud, et ühisosa kuulub kõigile 13 korterile? Teadmiseks veel, et meie hoone korteriomanikud kõik on oma nõusoleku andnud ning teise hoone korteriomanikega pole me veel asja arutanud. Samuti kas notari juures on pädev ise koostatud leping, mis annab korteriomanike nõusoleku pinna võõrandamiseks allkirjadega või peavad korteriomanikud selle jaoks siiski notarisse kohale tulema?

Ehitusfirmal, kus töötan, on kohtus ühe kliendiga vaidlus ning mind tahetakse sinna tunnistajaks. Vahepeal olen tööd teinud sadade ja sadade teiste klientidega ning täiesti ausalt ei mäleta enam konkreetse kliendiga läbirääkimisi (mis toimusid juba 2 aastat tagasi) ega eriti muud sellega seonduvat.
Küsimus ongi selles, et kas firma saab mind sundida kohtus tunnistama? Ning lisaküsimusena küsiksin, kas tunnistus tuleb tingimata kohtus isiklikult kohal olles anda või saab seda ka kirjalikus vormis edastada?

Ette tänades,

Tere!
Küsimus selline, kui töötan ühes kaubandusketis. Seoses elukoha muutusega soovin töökoha üleviimist teise linna samasse ettevõttesse. Avaldus on juhatajale antud selgituseks ka elukoha vahetus. Sain temalt vastuse, et hoiab mind kuu aega veel tööl siin linnas ja seejärel saan alustada tööd teises linnas. Kas neil on õigus mind nn kinni hoida kuu aega?

Kas on võimalik alimente väiksemaks nõuda kui enda kuu sissetulek on 600 eurot ja inimene nõuabki kahe lapse peale kokku 640 eurot ja meil on endal ka veel 2 last.

Mul on seitsme aastane tütar endast 20. a vanema mehega. Ise olen momendil 45.a. Laps sündis 2008. a ja kohe sai ka tänu sotsiaaltöötajale temalt kohtu kaudu välja nõuda ka alimendid. Siiani olen saanud elatisraha ainult kohtutäituri kaudu. Selle aasta jooksul maksis lapse isa oma tuttava kaudu lapsele kuus 100 eurot. Märtsi alguses teatas lapse isa, et tal oli raske operatsioon ja diagnoositi vähk. Ta hakkab koguma kirstu raha ja lapsele raha ei saada.
Ma tean, et kohtu poolt on ette nähtud, et laps peaks saama elatisraha kuni täisealiseks saamiseni. Paraku on ta alles seitsmene ja läheb sel sügisel kooli. Kas mul oleks õigus saada elatisraha edasi? Tema haiguse kohta ma täpsemalt ei tea ja temaga ei suhtle.
Kuidas edasi toimida?

Tere,
Alustaksin küsimist nii, kas mul on üldse võimalus taotleda ainuhooldusõigust? Olen lapse bioloogilisest isast elanud lahus 2 aastat, kolisime kohe lapsega ka Soome ja sissekirjutus on meil mõlemal siin. Lapse isa pole lapse elus ega kasvatuses osalenud, ei emotsionaalselt kui ka materiaalselt. Meil on omavaheline kirjalik leping, kus on kirjas, et ta on loobunud osalema lapse elust ja on nõus, et igapäevaelus eksisteerib isana minu elukaaslane. Elatisraha pole ma nõudnud ja ei tahagi. Ega ta ise pole kunagi pakkunud ka. Tahaks vaid ainuhooldusõigust, juba seetõttu, et minu elukaaslane, kes on lapse jaoks ja mälestustes ainuke isa (tütar saab 3-aastaseks) soovib teda lapsendada ja soovime jagada kõik ühist perekonnanime. Lapse isa ei ole kordagi huvi üles näidanud ja korra nad talvel nägid, ei mingeid emotsioone ega tundeid mõlema poolt aga nimevahetuseks ja lapsendamiseks luba ei ole nõus andma. Oleme ka rääkinud, et tahan ainuhooldusõigust - ta ütles, et enne ei ole sellega nõus, kui teab, mis kahjud tal sellest tekivad. See on ajuvaba ja rumal. Mina oma elukaaslasega oleme last kasvatanud 2 aastat, tema ise ei ole huvi tundud ja on loobunud isaks olemast. Ta on õpilane ja läheb kohe ka sõjaväkke. Ma ei tea mida teha ja kuhu pöörduda? Kas ma pean ainuhooldust taotlema Soome poolt, kui sissekirjutused on vaid Soomes?

Töötan teenindajana supermarketis, ning kuna pausid tööaja sisse ei lähe, siis kas selline asi on seadusega võimalik, et 45 minutit 2 pausi + lõuna jätta vahelt ära, ning selle arvelt varem minema minna?
Või seadusega on ettenähtud "kohustuslikud" pausid?

Tere,
Kunagi aastate eest sai tehtud maja lahusvara lepinguga minu nimele, lisaga, et mehele jääb elu lõpuni seeselamise õigus. Aasta eest läks elu lahku ja mees ostis laenuga meile lastega korteri. Mõlemad omandid on laenuga, maja seega minu ja korter mehe nimel. Mees elab majas ja seda ära müüma nõus ei ole. Meie elame korteris. Mees maksab mõlemat laenu ja laenud on seotud. Minu soov oleks, et ta vabastaks korteri laenust ja lisaks selle majalaenule ja siis olen nõus, et maja saaks tema ja korter minu nimele. See oleks nagu minu osa 20 aastasest abielust. Mees arvab, et kuna ainult tema maksis makseid ja mina olin ainult lastega kodus, siis on seda mulle liiga palju. Ka arvab mees, et korterit 15 aastat makstes saab ta mind, tegelikult meie noorimat last, keda ta eriti hoiab, siin linnas hoida. Ta ähvardab, kui ma ei ole nõus lihtsalt omandeid vahetama, et kasutab kõiki võimalusi, et mu elu keeruliseks teha. Kuidas saan ennast kaitsta ja kuidas oleks õige toimida, kui tema seljataga on raha ja head juristid, mina hetkel töötu. Loodan, et ei kirjutanud liiga segaselt.

Tere!
Kord helistas mulle korteriühistu esimees ja küsis kas ma võin koosolekule minna (see oli tavaline koosolek). Ma ütlesin, et kahjuks elan ma ja töötan välismaal, sellepärast ma ei saa. Kohe, kui ta oli aru saanud, et ma ei ole Eestis (see on väga mugav), alustati minu käest raha küsimist.
Praegu minu korteris elab üürnik. Korter asub 1 korrusel. Mina olen kätte saanud paberi, et ma pean maksma 3. korrusel akende vahatamise, trepikoja remondi ja nii edasi. Paberil 2 allkirja, tunnistajad, kes on Korteriühistu esimehe tuttavad. Paberil kirjutatud, et keegi oli tulnud, midagi katki tehtud, politsei vastas mulle, et väljakutset ei olnud.
Kes tuli, kuidas see on minuga seotud? Ainult korteriühistu otsus tuli, et ma pean maksma.
Kas on see õige? Tervest majast 2 inimest võivad kokkuleppel midagi kirjutada, aga mina pean maksma kõike, mis nemad tahavad? Minu korter 1 korrusel, aga remont 3 korrusel? Nüüd tuli arve, mille pean maksma kuu lõpuks.
Mis ma võin teha palun andke nõu.

Lugupidamisega