Õigus
Küsimus: Kuidas lahendada segadus, et sünnitunnistusele saaks isa õige nimi?14.04.2015
Tere,
Tekkis küsimus seoses isaduse tuvastamisega. Minu sünnitunnistusel, väljastatud aastal 1987, on minu isa perekonna nimi valesti märgitud ehk siis täiesti teine nimi mis tal tegelikult on ning sünnikuupäeva ei ole ka märgitud. Tean, et tema on minu bioloogiline isa ning mu eest hoolitsenud ja kasvatanud. Kas ametlikult siis ei olegi kirjutatud kuskile, et mul on isa olemas! Minu vanemad ei ole olnud abielus. Kuna isal on uus naine ja neil on lapsed, siis tekibki küsimus, kui minu isaga peaks midagi juhtuma, kuidas siis selgitatakse välja kes on tema lapsed, kui ta ei ole ka uue naisega abielus, kes on pärast pärijad, kui testamenti pole tehtud! Millised on minu võimalused isaduse tuvastamiseks seaduslikult, et see probleem leiaks lahenduse.
Tänud vastuse eest
Tekkis küsimus seoses isaduse tuvastamisega. Minu sünnitunnistusel, väljastatud aastal 1987, on minu isa perekonna nimi valesti märgitud ehk siis täiesti teine nimi mis tal tegelikult on ning sünnikuupäeva ei ole ka märgitud. Tean, et tema on minu bioloogiline isa ning mu eest hoolitsenud ja kasvatanud. Kas ametlikult siis ei olegi kirjutatud kuskile, et mul on isa olemas! Minu vanemad ei ole olnud abielus. Kuna isal on uus naine ja neil on lapsed, siis tekibki küsimus, kui minu isaga peaks midagi juhtuma, kuidas siis selgitatakse välja kes on tema lapsed, kui ta ei ole ka uue naisega abielus, kes on pärast pärijad, kui testamenti pole tehtud! Millised on minu võimalused isaduse tuvastamiseks seaduslikult, et see probleem leiaks lahenduse.
Tänud vastuse eest
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie kirjelduse alusel tuleb asuda seisukohale, et Teie sünnitunnistusel isa kohta kanne puudub. Sellest tulenevalt puudub Teie ja Teie bioloogilise isa vahel igasugune õigussuhe, sealhulgas ei saa Teie olla tema pärijaks isa surma korral.
Teie bioloogilise isa kandmiseks Teie sünnitunnistusele tuleks isal isadus omaks võtta, tehes perekonnaseisuametis vastava avalduse (seejuures peab selleks olema Teie ema nõusolek). Kui isa ei ole nõus vabatahtlikult isadust omaks võtma, on Teil õigus pöörduda isaduse tuvastamise nõudega kohtu poole. Isaduse edukal tuvastamisel kantakse isa nimi Teie sünnitunnistusele ning tekivad põlvnemisest tulenevad õigused ja kohustused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas endiselt abikaasalt isa õigusi ära võta?14.04.2015
Tere!
Elasin oma endise abikaasaga koos 6 aastat. Abielu registreeriti veebruaris 2006 ja lahutati mais 2012, kooselust on meil praeguseks 8-aastane tütar. Alates lahutusest ja mõni kuu enne seda ei ole isa oma lapse vastu huvi tundnud ega elatist maksnud. Ma ei ole ka nö ametlikult elatisraha temalt nõudnud. Ta on ka eelnevalt kriminaalselt karistatud purjuspäi autoga sõitmise eest. Võib olla, et veel millegi eest, millest ma teadlik pole, veel on tal ka hasartmängude sõltuvus.
Praegu on uuesti abielus, sündis ka teine laps. Praegune abikaasa hoolitseb mõlema lapse eest võrdselt ning täidab isa kohustusi. Tahaksingi teada, et kui ma sooviksin endiselt abikaasalt isa õigusi ära võta, siis kuidas peaksin käituma ning kas see oleks võimalik?
Lugupidamisega
Elasin oma endise abikaasaga koos 6 aastat. Abielu registreeriti veebruaris 2006 ja lahutati mais 2012, kooselust on meil praeguseks 8-aastane tütar. Alates lahutusest ja mõni kuu enne seda ei ole isa oma lapse vastu huvi tundnud ega elatist maksnud. Ma ei ole ka nö ametlikult elatisraha temalt nõudnud. Ta on ka eelnevalt kriminaalselt karistatud purjuspäi autoga sõitmise eest. Võib olla, et veel millegi eest, millest ma teadlik pole, veel on tal ka hasartmängude sõltuvus.
Praegu on uuesti abielus, sündis ka teine laps. Praegune abikaasa hoolitseb mõlema lapse eest võrdselt ning täidab isa kohustusi. Tahaksingi teada, et kui ma sooviksin endiselt abikaasalt isa õigusi ära võta, siis kuidas peaksin käituma ning kas see oleks võimalik?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui isa ei osale mingilgi määral lapse elus, on ilmselt põhjendatud, et lapse hooldusõigus kuuluks täielikult Teile. Ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks ja Teile üleandmiseks peaksite vastava nõudega kohtu poole pöörduma. Kui kohus Teie nõude rahuldab, on Teil õigus ainuisikuliselt vastu võtta last puudutavad otsuseid (ilmselt olete seda niigi teinud, kuivõrd lapse isal puudub soov lapse elus osaleda).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on olemas võimalus pöörduda kohtu poole, et suhtluskorda reguleerida, isa ei suhtle üldse lapsega?14.04.2015
Tere.
Elasin mehega 9 aastat koos (ei olnud abielus). Läksime paar aastat tagasi lahku. Mees maksab küll igakuiselt alimente aga enamus ajast on ta puhkamas palmi all. Laps (8a) näeb isa harva, kord kuus nädalavahetustel, kui sedagi. Kas on olemas variant pöörduda kohtu poole, et suhtluskorda reguleerida? Tänan!
Elasin mehega 9 aastat koos (ei olnud abielus). Läksime paar aastat tagasi lahku. Mees maksab küll igakuiselt alimente aga enamus ajast on ta puhkamas palmi all. Laps (8a) näeb isa harva, kord kuus nädalavahetustel, kui sedagi. Kas on olemas variant pöörduda kohtu poole, et suhtluskorda reguleerida? Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tegelikkuses on suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudeõigus lapsest lahus elaval vanemal, kuid siiski menetlevad kohtud reeglina ka suhtlemiskorra kindlaksmääramise avaldusi, mis on esitatud last kasvatava vanema poolt.
Kohtumenetluse alustamiseks tuleb Teil esitada kohtule vastav avaldus ja tasuda riigilõiv 10 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas peaksin ise töölt lahkuma kui tervise tõttu ei saa nii pikki vahetusi teha nagu tööandja on plaaninud?14.04.2015
Olen 80 % töövõimetuspensionär ning töötan dispetšerina. Hiljuti üks inimene koondati, mistõttu muutus ka töölkäimise graafik. Tööpäeva pikkus on nüüd 18 tundi ning seejärel kaks päeva vaba. Kahjuks aga käib selline graafik mulle raske südamehaiguse tõttu üle jõu ning minu tervis on tunduvalt halvenenud. Kavatsen töölepingu üles öelda ning soovin teada, millise etteteatamisajaga on võimalik seda teha. Minu palgast on kinni peetud ka töötuskindlustust. Kas see annab mulle õiguse saada töötu abiraha, kui ma kohe sobivat tööd ei leia?
Vastus: Ingrid Iter, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 91 lõike 3 alusel võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda kui töötaja terviseseisund ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd.
Korralisest ülesütlemisest peab töötaja TLS § 98 lõike 1 kohaselt ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Erakorralisest ülesütlemisest ei ole töötaja kohustatud tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kui pikka etteteatamistähtaega töösuhte ülesütlemisel järgida ja kas seda üldse järgida, sõltub mõjuva põhjuse kaalukusest ja selle mõjust töösuhtele.
Seega kui Te tunnete, et ei ole enam võimeline kokkulepitud tingimustel tööülesandeid täitma, võite töölepingu üles öelda ka etteteatamistähtaega järgimata. Kui aga tööandja ülesütlemise vaidlustab, peate suutma tõendada, et esines niivõrd mõjuv põhjus, mistõttu Teil ei olnud võimalik tööl käia etteteatamistähtaja lõpuni.
Kui Te peate töötu abiraha all silmas töötuskindlustushüvitist, siis töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 2 punkti 1 alusel ei ole üldjuhul isikul, kelle viimane töösuhe lõppes tema enda algatusel, õigust töötuskindlustushüvitisele. Ka juhul kui töötaja ütles töölepingu üles TLS § 91 lõike 3 alusel terviseseisundi tõttu, ei ole tal õigust saada töötuskindlustushüvitist.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas 14 aastat tagasi isalt päritud tagastatud maa müügil on meil maksukohustus?14.04.2015
Tere
14 aastat tagasi saime õega testamendi alusel isale omandireformi käigus tagastatud kinnistu omanikeks. Keegi ei ela kohapeal, sest puudub võimalus. Aadress oleks sel juhul kui sissekirjutust nõutakse puu 1, oks 2. Paluks Teie abi, et millised on meie maksu kohustused MTA ees, kuna otsustasime selle maha müüa.
Täname
14 aastat tagasi saime õega testamendi alusel isale omandireformi käigus tagastatud kinnistu omanikeks. Keegi ei ela kohapeal, sest puudub võimalus. Aadress oleks sel juhul kui sissekirjutust nõutakse puu 1, oks 2. Paluks Teie abi, et millised on meie maksu kohustused MTA ees, kuna otsustasime selle maha müüa.
Täname
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas saan müüa 50 protsendilist osalust firmast ilma teise 50 protsenti omava isikuta?14.04.2015
Tervist,
Kas saan müüa või ümber kirjutada oma 50 protsendilist osalust firmast ilma teise omanikuta? Firmale on keeratud ka korralik jama ja teine pool on eestist kadunud ning mul pole võimalik teda kuidagi kätte saada. Kuhu peaksin pöörduma ja mida tegema?
Ette tänades
Kas saan müüa või ümber kirjutada oma 50 protsendilist osalust firmast ilma teise omanikuta? Firmale on keeratud ka korralik jama ja teine pool on eestist kadunud ning mul pole võimalik teda kuidagi kätte saada. Kuhu peaksin pöörduma ja mida tegema?
Ette tänades
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Lisaks võib põhikirjas ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek.
Seega esmalt tuleks tutvuda OÜ põhikirjaga. Osaühingu osa võõrandamisega seonduvat on pikemalt käsitletud siin: http://www.vastused.ee/loe/oigus/arioigus/12718/mis-tahendab-osa-voorandamise.html
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas ainuosanik võib tellida ehitustöid enda osaühingult?14.04.2015
Kas ainuosanik võib sõlmida tehinguid OÜ nimel enda kui eraisikuga? OÜ tegeleb ehituse ja remondi vallas, kus ainuosanik on samal ajal nii juhatuse liige kui ka töölepinguga ehitaja. Ainuosanikul kui eraisikul on käsil majaehitus. Kas ta võib eraisikuna tellida töö oma OÜ-lt, kus ta on ainuosanik. Tellib "enda" käest töö? Kuidas vormistatakse tööde üleandmise-vastuvõtmise akt? Mõlemale poole tuleb üks allkiri?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Selliste tehingute puhul tuleb aga eraldi analüüsida võimalikke maksuriske. Eriti olukorras, kus Maksu- ja Tolliametil võib tekkida kahtlus tehingu hinna vastavuses turuhinnale. Maksuriskide hindamiseks tuleb aga asjaoludega täpsemalt tutvuda.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas kahe äriühingu kohtuprotsessi võitnud pool saab nõuda isiklikku vastutust vastaspoole juhatuse liikmelt?14.04.2015
Kas kahe äriühingu kohtuvaidluse korral saab protsessi võitnud pool nõuda isiklikku vastutust vastaspoole juhatuse liikmelt, kui firmal puudub võimalus nõude tasumiseks ja ettevõte pankrotistub võlanõude tagajärjel? Juhatuse liige ei ole ettevõtte omanik vaid töötab seal tegevjuhina töölepingu alusel.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööandja saab kohustada osalema vabal päeval toimuval inventuuril?13.04.2015
Tere,
Isik töötab osalise koormusega summeeritud tööajaga. Palka makstakse ainult müügi pealt (kindlat põhipalka ei ole, kui piisavalt ei müü, on töötasuks miinimum). Töölepingus kirjas, et tuleb osaleda koolitustel ja inventuuril. Tööandja käsib koolitustel ja inventuuril käia ka isegi siis, kui graafiku järgi on vaba päev. Koolitusel ja inventuuril osalemise eest tasu ei maksta. Kas see on seaduslik?
Isik töötab osalise koormusega summeeritud tööajaga. Palka makstakse ainult müügi pealt (kindlat põhipalka ei ole, kui piisavalt ei müü, on töötasuks miinimum). Töölepingus kirjas, et tuleb osaleda koolitustel ja inventuuril. Tööandja käsib koolitustel ja inventuuril käia ka isegi siis, kui graafiku järgi on vaba päev. Koolitusel ja inventuuril osalemise eest tasu ei maksta. Kas see on seaduslik?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Töötate summeeritud tööaja alusel TLS § 6 lg 6 mõistes.
Tööandja on kohustatud maksma tööalasel koolitusel viibitud aja eest keskmist töötasu TLS § 28 lg 2 p 5 alusel. Kuna koolitusel viibimise aeg loetakse tööaja hulka, peab ka see olema kajastatud tööaja graafikus.
Kuna inventuuril osalemine on Teie tööülesanne, siis ka see peab olema kajastatud Teie tööajakavas ning vastavalt on Teil õigus saada selle aja eest keskmist töötasu. Tulenevalt töö iseloomust määrab tööandja tööajakava teatavaks tegemise tingimused, arvestades töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks ning töötaja õigust tutvuda tööajakavaga mõistliku aja jooksul enne arvestusperioodi algust.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas käituda, kui ostsime äsja maja ja avastasime, et naaber on aiaga meie krundist osa ära lõiganud?13.04.2015
Ostsime maja ja avastasime, et naaber on aastaid tagasi paigaldanud oma võrkaia nii, et umbes 5 m2 meie maast jääb tema aia sisse. Kuidas käituda, et seadustega pahuksisse ei lähe?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui aga soovite, et naaber aeda nihutaks, soovitaksime kõigepealt alustada läbirääkimistest naabriga, mitte hakata aeda ise omavoliliselt ümber tõstma.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee