Õigus
Küsimus: Kas tööandjal on õigus muuta töögraafikut ühepoolselt ilma töötajat arvestamata?20.04.2015
Töötan kuus 15 päeva, graafiku alusel, summeeritud tööajaga. Juunis plaanisin endale ühe kursuse, kus saan käia oma vabadel päevadel. Oma graafikut teadsin ette, kuna see on kindel intervall ja kursus on 14 päeva ja sobis ilusti. Nüüd aga muutis tööandja graafikut nii, et tuleb 21 tööpäeva kuus. Puhkeaeg graafikus on korras, arvestades summeeritud ajakavaga töötamist. Küsimus hoopis selles, kas tööandjal on õigus muuta ühepoolselt, ilma töötajat arvestamata. Kas see ei peaks olema mõlema huve arvestav? Mida sellises situatsioonis teha? Tööandjal vältimatut põhjust pole, põhjuseks on lihtsalt see, et puhkusel olevale töötajale ei võeta puhkuseasendajat ja 2 tööl olevat töötajat teevad ära ka tema töö. Kas seda saab nõuda?
Vastus: Ingrid Iter, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandjal on töölepingu seaduse § 47 lõike 4 alusel õigus tööaja korraldust teatud juhtudel ühepoolselt muuta. Ühepoolne tööaja korralduse muutmine peab tulenema ettevõtte vajadusest ja see peab mõistlikult arvestama mõlemapoolseid huve. Töötamisel summeeritud tööaja arvestuse alusel peab tööandja tegema enne tööajakava perioodi algust töötajale teatavaks tööajakava ehk graafiku. Töötajale teatavaks tehtud graafikut tööandja ilma mõistliku põhjuse ja töötaja nõusolekuta enam muuta ei saa.
Lisaks tuleb arvestada, et tööandja ei saa tööajakava planeerida selliselt, et töötajal tekiksid arvestusperioodi lõpuks ületunnid ehk tööandja ei saa Teid sundida ületunnitööd tegema. Juhul kui tööandja soovib, et Te töötaksite üle kokkulepitud tööaja, asendamaks puhkusel viibivat kolleegi, saab see toimuda vaid poolte kokkuleppel.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas elatisraha maksmiseks on ette nähtud ka mingid kindlad kuupäevad?20.04.2015
Tere!
Isa maksab lapsele elatist. Maksmise kuupäeva paika pandud ei ole, kuigi omavahel oleme kunagi arutanud, et see võiks ikka jääda kuu esimesse poolde kui arvete tasumise aeg jne. Viimane aasta on see kuupäev väga kõikunud, mõni kuu maksab 5., teine kuu 25. Kas selleks, et saada elatis iga kuu enam-vähem ühel ajal (paari-kolme päevase kõikumisega), pean kohtu poole pöörduma, või on see tegelikult ka kuskil määratud, või ongi nii, et peaasi, et iga kuu on makstud, olenemata kuupäevas?
Tänades
Isa maksab lapsele elatist. Maksmise kuupäeva paika pandud ei ole, kuigi omavahel oleme kunagi arutanud, et see võiks ikka jääda kuu esimesse poolde kui arvete tasumise aeg jne. Viimane aasta on see kuupäev väga kõikunud, mõni kuu maksab 5., teine kuu 25. Kas selleks, et saada elatis iga kuu enam-vähem ühel ajal (paari-kolme päevase kõikumisega), pean kohtu poole pöörduma, või on see tegelikult ka kuskil määratud, või ongi nii, et peaasi, et iga kuu on makstud, olenemata kuupäevas?
Tänades
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Perekonnaseadusest tulenevalt peab elatist tasuma iga kalendrikuu eest ette. Seega hiljemalt eelmise kuu viimaseks päevaks peab olema järgneva kuu elatis tasutud.
Kui Teie lapse isa rikub seda kohustust, on võimalik määrata elatis kohtu kaudu (ning kindlaks määrata konkreetne kuupäev) kui läbirääkimised temaga ei õnnestu.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas võin juhatuse liikmena töötada enda ettevõttes ka tasu saamata või pean ka lapsehoolduspuhkuse ajal endale töötasu maksma?20.04.2015
Olen eraettevõtte ainukene juhatuse liige. Juhatuse liikme lepingu asemel on mul tööleping, kuid viibin hetkel lapsehoolduspuhkusel. Kuna olen väikeettevõtte omanik ja ainukene töötaja kaks ühes, on elementaarne, et pean tööd tegema ka lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal.
Kas mul on juhatuse liikmena õigus töötada enda ettevõttes ka tasu saamata või olen kohustatud ka lapsehoolduspuhkuse ajal endale töötasu maksma?
Kas mul on juhatuse liikmena õigus töötada enda ettevõttes ka tasu saamata või olen kohustatud ka lapsehoolduspuhkuse ajal endale töötasu maksma?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Äriühingu ja juhatuse liikme vahelised suhted ei ole töösuhted töölepingu seaduse tähenduses. Leping, mis äriühingu ja juhatuse liikme vahel pärast liikme ametisse nimetamist tekib, on käsundusleping. Seega ei ole päris korrektne Teie viide, et Teil on juhatuse liikme lepingu „asemel“ tööleping. Juhatuse liikme leping juhatuse liikme ning äriühingu vahel tekib juhatuse liikme ametisse nimetamisel. Juhatuse liikme leping ei pea ilmtingimata olema tasuline.
Juhul, kui juhatuse liige tegutseb ettevõttes ka nendes valdkondades, mis ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, võib seal kõrval olla ka tööleping, mille alusel makstakse tasu töölepingu alusel.
Kui Te tegutsete ettevõttes ka muudes valdkondades (mitte ei täida ainult juhatuse liikme ülesandeid), ning Teil on sõlmitud tööleping, siis tuleb töötamise ajal maksta töötasu vastavalt töölepingule.
Lapsehoolduspuhkuse ajal sama tööandja juurest, kelle juurest lapsehoolduspuhkusele mindi, töötasu saamine ei ole võimalik.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida sisuliselt ja praktiliselt tähendab reservväelase õppekogunemise nädalaks töölepingu peatamine? 20.04.2015
Tähtajatu töölepinguga (katseaeg läbi) töötaja on kutsutud nädalaks ajaks reservväelase õppekogunemisele. Mida sisuliselt ja praktiliselt tähendab selleks ajaks töölepingu peatamine?
Samas on töötaja teinud lahkumisavalduse ja nädalane õppekogunemise aeg jääb 30 päevase etteteatamistähtaja sisse. Kas selle aja võrra lükkub töölepingu lõppemise tähtaeg edasi?
Samas on töötaja teinud lahkumisavalduse ja nädalane õppekogunemise aeg jääb 30 päevase etteteatamistähtaja sisse. Kas selle aja võrra lükkub töölepingu lõppemise tähtaeg edasi?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kehtiv töölepingu seadus ei tunne mõistet "töölepingu peatamine". Küll aga on töötajal TLS § 19 lg 5 alusel õigus keelduda töö tegemisest ajal, kui ta viibib õppekogunemisel.
Sisuliselt tähendab see, et esitate tööle oma õppekogunemise kutse ja lähete õppekogunemisele. Õppekogunemisel viibitud aja eest makstakse Teile toetust vastavalt VV valitsuse määrusele: https://www.riigiteataja.ee/akt/102092014008 .
Kuna seadusandlus ei näe ette TLS § 98 lg 1 määratud 30- kalendripäevase töölepingu korralise ülesütlemise etteteatamise tähtaja peatamist, siis Teie õppekogunemisele minek ei mõjuta mingil moel Teie töölepingu lõppemist. Tööleping lõppeb 30 kalendripäeva peale ülesütlemisavalduse tööandjale esitamist.
Edukat osalemist meie riigi kaitsel:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas abikaasa surma korral kuulub pärandvara hulka ka minu arveldusarvel olev raha ja minu nimel olev sõiduk?20.04.2015
Tere.
Abielu on sõlmitud 1996. aastal, abieluvaralepingut ei ole. Kas abikaasa surma korral kuulub jaotamisele kuuluva pärandvara hulka ka minu isiklikul arveldusarvel olev raha ja minu nimel olev sõiduk?
Abielu on sõlmitud 1996. aastal, abieluvaralepingut ei ole. Kas abikaasa surma korral kuulub jaotamisele kuuluva pärandvara hulka ka minu isiklikul arveldusarvel olev raha ja minu nimel olev sõiduk?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui sõiduk on omandatud pärast 1996. aastat, kuulub ka see ühisvara hulka.
Samuti kuulub ühisvara hulka mõlema abikaasa isiklikel pangakontodel olev raha, kui see ei ole hüvitis lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustumise või äravõtmise eest või lahusvaraga seotud tehingu alusel.
PKS § 27 loetleb abikaasade lahusvarasse kuuluvad esemed, milleks on abikaasa isiklikud tarbeesemed; esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel ja esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mis saab sellest 80%-st osalusest, mis kuulus osaühingule, mis on registrist lõplikult kustutatud?20.04.2015
Osaühingu osadest 20% kuulub eraisikule, 80% teisele OÜ-le. OÜ-st osanikul olid aastaaruanded esitamata, mistõttu kustutati ettevõte Äriregistrist (lõplikult).
Mis saab sellest 80%-st osalusest, millel ei ole enam nö omanikku? Osaühingul miinimumkapital 2500 eurot.
Mis saab sellest 80%-st osalusest, millel ei ole enam nö omanikku? Osaühingul miinimumkapital 2500 eurot.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mis saab abikaasa elatisraha võlast pärast tema surma?20.04.2015
Tere,
Minu abikaasa on elatisvõlglane (ja arvestades tema sissetulekut on vähetõenäoline, et ta sellest seisusest niipea vabaneb). Meil on lahusvara ja temal reaalset vara ei ole. Mis juhtub minu abikaasa surma korral? Kas tema elatisvõlad tulevad mulle üle ja ma pean hakkama tema elatisvõlgadest tekkinud summasid tema lapsele (tegelikult eksabikaasale) või kohtutäituritele kinni maksma?
Minu abikaasa on elatisvõlglane (ja arvestades tema sissetulekut on vähetõenäoline, et ta sellest seisusest niipea vabaneb). Meil on lahusvara ja temal reaalset vara ei ole. Mis juhtub minu abikaasa surma korral? Kas tema elatisvõlad tulevad mulle üle ja ma pean hakkama tema elatisvõlgadest tekkinud summasid tema lapsele (tegelikult eksabikaasale) või kohtutäituritele kinni maksma?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
PärS § 16 lg 1 kohaselt pärib abikaasa võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist.
Olukorras, kus teie abikaasal on võlgnevused ning vähe vara, on teil võimalik võtta pärand vastu inventuuriga. Selleks tuleb esitada nõue notarile.
Pärast inventuuri on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas võin oma ettevõtte kaudu pakkuda korteriühistutele haldusteenust kui olen samal ajal ka seal juhatuse liige?20.04.2015
Tere. Töötasin enne ühes haldusfirmas haldurina ning pakkusin KÜ-dele haldusteenust. KÜ-de üldkoosolekud valisid ka mind oma KÜ juhatuse liikmeks (kokku 12 iseseisvat ühistut). Nüüd lõppes mul haldusfirmaga tööleping ning asutasin oma isikliku haldusfirma ning sooviksin kõik need KÜ-d nüüd oma isiklikule firmale üle võtta (töölepingus ei olnud klauslit, et peale töölepingu lõppemist ei tohi konkurentsi pakkuda). Küsin aga hoopis seda, et kas juhatuse liikmena võin haldusteenust pakkuda ka läbi oma firma kui KÜ juhatus nii otsustab või tuleks mul juhatuse liikme staatusest siiski loobuda? Majad sooviksid minu juhatuses edasi tegutsemist, sest neil endil ei ole piisavalt aega KÜ probleemidega igapäevaselt tegeleda, kuid palusid küsida, et kas ei teki siin nö huvide konflikti? Ise arvan, et kui on olemas võetud erinevatelt firmadelt haldusteenuse pakkumised ning ennast hääletamisel taandan, siis ei tohiks see probleemiks olla. Ning veel - kui mu tegutsemisluba võimaldab, kas võiksin siis ka mõnda teenust läbi oma firma pakkuda, kui mitmele ühistule tellides on soodsam pakkumist saada? Ette tänades
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Korteriühistu võib teenuseid osta ka äriühingult, mis kuulub korteriühistu juhatuse liikmele või esimehele. Peamine piirang tuleneb mittetulundusühingute seaduse § 27 lg-st 5, mille kohaselt mittetulundusühingu (mille alla kuuluvad ka korteriühistud) ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek. See ei kehti aga tehingu kohta, mis tehakse mittetulundusühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.
Seega tuleks Teile kuuluva äriühinguga sõlmitavad lepingud allkirjastada korteriühistu esindajana mõnel muul juhatuse liikmel. Lisaks on kindlasti mõistlik otsustada Teile kuuluva äriühinguga lepingute sõlmimine korteriühistu üldkoosolekul (küsides enne hinnapakkumisi ka teistelt teenusepakkujatelt).
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Milline on seadusjärgne pärimisjärjekord aprilli 2015?20.04.2015
Tere,
Kes on pärijad, kui lahkunul ei olnud testamenti? Lahkunul on 3 alaealist last, abikaasa, mõlemad vanemad elus.
Aitäh
Kes on pärijad, kui lahkunul ei olnud testamenti? Lahkunul on 3 alaealist last, abikaasa, mõlemad vanemad elus.
Aitäh
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Pärandaja vanemad on PärS § 14 lg 1 alusel teise järjekorra pärijad.
Abikaasa pärib PärS § 16 lg 1 alusel esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku kogu pärandist.
Käesoleval juhul pärandaja vanemad ei päri, kuivõrd teise järjekorra pärijad pärivad esimese järjekorra pärijate puudumisel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas saada ühisvara ainuomanikuks kui eksabikaasa ei ole 1984 aastast Eestis käinud ja asukoht teadmata?20.04.2015
Tere,
Mul on küsimus ühisomandi (kinnisvara) võimalikust lõpetamisest. Ema abiellus 1982 a. Eestis välismaalasega. 1984 aastal lahkus tema abikaasa (minu isa), olles veel abielus, tagasi kodumaale. Vahepeal olid kontaktis, kuid siis kadus kontakt jäädavalt. 1990-nda lõpu poole sai ema oma elupinna erastada ja lasi kirjutada oma nimele.
2000. aasta alguses lahutas ta oma abikaasast kohtu kaudu (kohtuprotsessi ajal püüti mehega/ema abikaasaga kontakti saada, kuid tulutult). Seda siis vanade kontaktide põhjal. Lõpuks sai ema kohtu kaudu lahutuse, kuid sel ajal ei pööranud toonane jurist tähelepanu, et kas on ka vara jagada, seega jäi minu isa ka elupinna omanikuks. Siinkohal ütlen, et aastast 1984 ei ole isa kordagi Eestis käinud ja ta ei oma Eesti kodakondsust ning igasugune kontakt puudub.
2007. a saime teada, et ema elupind on tema eksabikaasaga ühisvara, kuna ema erastas selle abielu ajal. Tookord pidasime nõu juristiga, ja tema sõnul saab 30a möödudes, mil teisest omanikust ei ole mingit kontakti, kohtu kaudu ühisvara teha ainuomandiks.
Nüüd on aasta 2015, möödas juba 31 aastat ja seega soovime teada millised on võimalused, et saada kinnisvara ainuomanikuks?
Mida peab selleks tegema ja kas 30 a väide vastab tõele?
Oleme teadmatuses ja ei tea kust otsast alustada.
Vastust ootama jäädes,
Mul on küsimus ühisomandi (kinnisvara) võimalikust lõpetamisest. Ema abiellus 1982 a. Eestis välismaalasega. 1984 aastal lahkus tema abikaasa (minu isa), olles veel abielus, tagasi kodumaale. Vahepeal olid kontaktis, kuid siis kadus kontakt jäädavalt. 1990-nda lõpu poole sai ema oma elupinna erastada ja lasi kirjutada oma nimele.
2000. aasta alguses lahutas ta oma abikaasast kohtu kaudu (kohtuprotsessi ajal püüti mehega/ema abikaasaga kontakti saada, kuid tulutult). Seda siis vanade kontaktide põhjal. Lõpuks sai ema kohtu kaudu lahutuse, kuid sel ajal ei pööranud toonane jurist tähelepanu, et kas on ka vara jagada, seega jäi minu isa ka elupinna omanikuks. Siinkohal ütlen, et aastast 1984 ei ole isa kordagi Eestis käinud ja ta ei oma Eesti kodakondsust ning igasugune kontakt puudub.
2007. a saime teada, et ema elupind on tema eksabikaasaga ühisvara, kuna ema erastas selle abielu ajal. Tookord pidasime nõu juristiga, ja tema sõnul saab 30a möödudes, mil teisest omanikust ei ole mingit kontakti, kohtu kaudu ühisvara teha ainuomandiks.
Nüüd on aasta 2015, möödas juba 31 aastat ja seega soovime teada millised on võimalused, et saada kinnisvara ainuomanikuks?
Mida peab selleks tegema ja kas 30 a väide vastab tõele?
Oleme teadmatuses ja ei tea kust otsast alustada.
Vastust ootama jäädes,
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Asjaõigusseaduse § 124 lõige 1 sätestab, et kui isik on 30 aastat katkematult vallanud kinnisasja, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse või mille omanikku kinnistusraamatust ei nähtu või mille omanik oli enne valdaja poolt valduse saamist surnud ja 30 aasta jooksul ei ole tehtud kinnistusraamatusse niisugust kannet, mille tegemiseks on vajalik omaniku nõusolek, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna.
Ehk teie ema saaks nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse antud kinnisasja ainuomanikuna kui ta on 30 aastat katkematult kinnisasja vallanud ehk näiteks korteris sees elanud, kommunaalmakseid tasunud jne, kuid antud sättest tulenevalt peab olema tegemist olukorraga, kus kinnisasi ei ole kantud kinnistusraamatusse või mille omanikku kinnistusraamatust ei nähtu või mille omanik oli enne valdaja poolt valduse saamist surnud.
Siinkohal võiksite konsulteerida kinnistusosakonnaga, et kas teie juhtumile ka antud säte kohaldub. Kui jah, siis enda omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks peab teie ema esitama nõude.
Vastavalt AÕS § 124 lõikele 2 esitatakse nõue kande tegemiseks AÕS § 124 1. lõikes märgitud alustel kohtule, kes määrab üleskutsemenetluses aja vastuväidete esitamiseks ja avaldab vastava kuulutuse. Kui määratud tähtajal vastuväiteid ei esitata või need tagasi lükatakse, teeb kohus määruse, mis on kinnistusraamatusse kande tegemise aluseks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee