Õigus
Küsimus: Kas maja kaasomanik saab osta teise poole majast ka ilma selle juurde käiva poole maata?16.04.2015
Tere!
Kui maja (hoone on suur aidahoone) on pärinud kaks inimest st, hoonest pool ja pool ja selle ümber oleva maa (mõlemal siis 1/2 hektarist.
Kas üks neist saab ka oma poole hoone maha müüa ilma ümbritseva maata (2m ümber maja on vist kohustuslik), st kolmandale isikule. Hoone ise on Harju maakonnas ja asetseb külas, mitte linnas.
Kui seda ei saa müüa ilma maata, kas teise poole omanik saab seda osta ka ilma maata, kuna see kuulub tema osa juurde ja omab ka maad?
Kui maja (hoone on suur aidahoone) on pärinud kaks inimest st, hoonest pool ja pool ja selle ümber oleva maa (mõlemal siis 1/2 hektarist.
Kas üks neist saab ka oma poole hoone maha müüa ilma ümbritseva maata (2m ümber maja on vist kohustuslik), st kolmandale isikule. Hoone ise on Harju maakonnas ja asetseb külas, mitte linnas.
Kui seda ei saa müüa ilma maata, kas teise poole omanik saab seda osta ka ilma maata, kuna see kuulub tema osa juurde ja omab ka maad?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kinnistusraamatuseadus § 53 lg 1 sätestab, et kui kinnistu jagamisel soovitakse eraldatud osast moodustada uus kinnistu, avab kinnistusosakond uue registriosa. Kuid täpsemate juhiste ja selgituste saamiseks pöörduge vastava kinnistus-ja registriosakonna poole.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas 20-aastasele gümnaasiumi lõpetanud kutsekooli õppurile peab elatisraha maksma või mitte, ta on ju ikkagi ülalpeetav?16.04.2015
Olen lahutatud. Mu poeg, kes isalt elatist ehk alimente sai, on nüüd 20-aastane. Lõpetas gümnaasiumi. Õpib nüüd kutsekoolis. Seega, on endiselt ülalpeetav. Isa ei taha enam elatist maksta. Kas tal on kohustus maksta kuni laps saab 21? Ma ei loe seadusest midagi välja. Juttu on ainult alaealisest. Aga Eesti koolisüsteemis õpib 18-aastane inimene veel gümnaasiumis või kutsekoolis ning on seega ülalpeetav niikaua, kui kool lõpetatud on.
Mida peaksin ette võtma?
Lugupidamisega,
Mida peaksin ette võtma?
Lugupidamisega,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Pks § 97 punkti 2 kohaselt on ülalpidamiseks õigustatud kuni 21-aastane laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Eeltoodud sättele tuginedes lõppes isa ülalpidamiskohustus poja ees keshariduse omandamisel ehk siis gümnaasiumi lõpetamisel ja hetkel isal enam elatise maksmise kohustust ei ole.
Samas on PkS § 97 punkti 3 kohaselt ülalpidamiseks õigustatud ka abivajav sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama – on vaieldav, kas 20-aastane poeg on oma õpingute tõttu abivajavaks sugulaseks selle sätte tähenduses või mitte.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa võib hakata ühel hetkel maksma elatisraha vähem, kui ta tegelikult on seni maksnud rohkem kui ette nähtud?16.04.2015
Kui laste isa on juba aasta maksnud laste emale elatisraha veidi suuremas summas kui miinimum ette näeb, siis kas mees saab seda lihtsalt niisama ükspäev vähem maksta? Ehk, kas emal on õigust nõuda, et mees sama summa edasi maksaks, eriti kui põhjus vähendada on ainult solvumine? Ja kas on kohtu jaoks vahet, mis sõnaga on nimetatud elatisraha pangaarvetel aga selge on, et see läheb emale lastega toetuseks?
Tänan ette!
Tänan ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui seoses elatisraha vähendamisega tuleb emal hakata kandma laste ülalpidamiskuludest suurem osa kui isal, on põhjendatud nõuda elatisraha suurendamist eelnevalt makstud ulatuseni. Kui isa sellega vabatahtlikult ei nõustu, on emal võimalik elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda.
Ülekandest peab olema võimalik järeldada, et tegemist on igakuise elatisraha maksega, vajalik ei ole tingimata sõna „elatise“ kasutamine.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas minu endine tuttav mees võib nõuda isadustesti, kui abielus perre sündis laps ja sünnitunnistusel on isa nimi?15.04.2015
Tere. On küsimus isadustesti kohta. Olen abielus ja perre sündis eelmine aasta laps, kes saab siis kohe nädala pärast aastaseks. Lapse sünnitunnistusel on abikaasa nimi ja oleme üks perekond. Nüüd aga nõuab teine mees, arvates, et tema võib lapse isa olla, isadustesti, millest ma keeldusin. Seepeale ähvardas ta kohtuga, et kui ma vabatahtlikult isadustesti ei tee, siis läheb kohtusse. Kas tal on õigus nõuda isadustesti? Lisaks veel nii palju, et ta on juba enne lapse sündi olnud kursis, et see võib ka tema laps olla, pakkusin talle, et teeme testi kui soovib kindlalt teada aga siis ta keeldus sellest ja nüüd kui ma enam ei soovi temaga suhelda ja olen oma abikaasaga ikkagi koos, siis hakkab nõudma isadustesti ja väitma, et tema on isa ja tal on lapsele õigused. Seadusest lugesin, et kui laps on alla aasta või siis aasta teada saamisest, et võidakse isa olla, saab asja vaidlustada, aga peale seda tal õigust selleks ei ole, et see üks aasta on vaidlustamis aeg. Kuidas sellega nüüd siis lood on, kas ta võib isadustesti nõuda ja minu abikaasa nime eemaldamist lapse sünnitunnistuselt või enam mitte?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Vastavalt perekonnaseadusele on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kes soovib ise olla isana rahvastikuregistrisse kantud. Seega on „teisel mehel“ õigus pöörduda kohtu poole ning esiteks nõuda Teie abikaasa isaduse vaidlustamist ning seejärel enda isaduse tuvastamist. Lapse põlvnemise kindlakstegemiseks viiakse kohtumenetluses läbi ka DNA-ekspertiis. Kui selle ekspertiisi tagajärjel selgub, et isana sünniakti kantud mees ei ole lapse isa, tuvastatakse teise mehe isadus ning tema kantakse isana lapse sünniakti.
Tõepoolest, isaduse vaidlustamise tähtajaks on üks aasta alates lapse sünnist. Ka pärast ühe aasta möödumist on võimalik vastav nõue esitada, kuid selliselt juhul peab selleks olema juba mõjuv põhjus.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas juhtimisõigus võetakse nüüd pikemaks ajaks ära kui mees jäi joobes uuesti vahele?15.04.2015
Minu abikaasa jäi autoroolis vahele napsisena septembri kuus. Kuna tal ei olnud promille palju, ei tulnud kriminaalasja, tehti väärtegu ja võeti juhtimisõigus ära 8 kuuks. Aga ta kaebas selle otsuse edasi. Lõppkokkuvõttes jõustus kohtuotsus 13 märts ja sellel päeval juhtimisõigus peatati. Kohus jättis karistuse muutmata. Ta istus rooli jällegi alkoholi tarvitanuna 1.märtsil. Siis tal veel juhtimisõigus kehtis. Teine kord tal algatati kriminaalmenetlus, sest alkoholi veres oli rohkem. Nüüd ootab teda kokkuleppemenetlus. Tahtsin küsida, kas kohus saab veel pikendada juhtimisõiguse äravõtmist? Või siis läheb nüüd arvesse, et tal hetkeseisuga ei ole juhilube, mida ära võtta? Kas saavad 8 kuule otsa liita juhtimisõiguse äravõtmist?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Mis viis oleks parim 6 korteriga maja väljaüürimiseks haldamiseks?15.04.2015
Tere!
Oman 6 korteriga kortermaja ja tegelen korterite välja üürimisega. Milline ettevõtluse vorm oleks kasulikum maksude ja tulu-kulu arvestuse seisukohast? Hetkel tegutsen FIE-na kuid kuna tulud hakkavad ületama kulusid, siis FIE-na on kohustus tasuda tuludelt nii sotsiaalmaks kui ka tulumaks. Kas mõistlikum oleks moodustada osaühing, kuna kaasneks ainult tulumaks makstavatelt dividendidelt. Samuti, mis lepingu alusel saaks and korterid osaühingu kasutada/hallata?
Ette tänades
Oman 6 korteriga kortermaja ja tegelen korterite välja üürimisega. Milline ettevõtluse vorm oleks kasulikum maksude ja tulu-kulu arvestuse seisukohast? Hetkel tegutsen FIE-na kuid kuna tulud hakkavad ületama kulusid, siis FIE-na on kohustus tasuda tuludelt nii sotsiaalmaks kui ka tulumaks. Kas mõistlikum oleks moodustada osaühing, kuna kaasneks ainult tulumaks makstavatelt dividendidelt. Samuti, mis lepingu alusel saaks and korterid osaühingu kasutada/hallata?
Ette tänades
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Kas pärast abiellumist ja nimevahetust pean ka juhiloa ilmtingimata ümber vahetama, isikukood jäi ju samaks?14.04.2015
Abielludes võtsin mehe perekonnanime, kuid juhiluba jäi ümber vahetamata. Kui juhiluba enam füüsilise kaardina kaasas kandma ei pea, kas isikukoodi järgi leitakse mu vana nimega luba kehtivaks või tuleks see siiski ümber vahetada? Kas vana nimega dokumendiga sõitmise eest saab trahvi teha?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas esmase kiiruseületamise eest kohapealne trahv 100 eurot on õiglane?14.04.2015
Tere,
Ületasin kiirust 90 alas 120 km/h näitas stalker. Kiirteel ei näinud märki ja tunnistan, et minu viga. Aga kas kohapeal tehtud trahv 100 eurot on normaalne, kui varem pole ühtegi rikkumist olnud?
Tänud ette vastuse eest!
Ületasin kiirust 90 alas 120 km/h näitas stalker. Kiirteel ei näinud märki ja tunnistan, et minu viga. Aga kas kohapeal tehtud trahv 100 eurot on normaalne, kui varem pole ühtegi rikkumist olnud?
Tänud ette vastuse eest!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas avarii süüdlane peaks korvama kahju, kui kindlustus korvas 2400 EUR, kuid autole olin kulutanud enne juba 6000 EUR?14.04.2015
Tere
Toimus liiklusõnnetus, kus põhjustajaks teine osapool, kes ka tunnistas oma süüd. Kindlustus maksis mulle välja auto keskmise turuhinna, 2400 eurot. Kuid samas ma suudan tõestada, et autole, mille ma soetasin umbes aasta tagasi on mul olnud kulusid 6000 eurot. Kuna ma ostsin auto laenuga ja loomulikult maksin ka laenu intresse pluss olin ma säästnud arved autole tehtud parandustest 1000 euro väärtuses. Kas sellisel juhul on õiguslikku alust nõuda liiklusõnnetuse põhjustajalt kohtu kaudu välja kahjud?
Toimus liiklusõnnetus, kus põhjustajaks teine osapool, kes ka tunnistas oma süüd. Kindlustus maksis mulle välja auto keskmise turuhinna, 2400 eurot. Kuid samas ma suudan tõestada, et autole, mille ma soetasin umbes aasta tagasi on mul olnud kulusid 6000 eurot. Kuna ma ostsin auto laenuga ja loomulikult maksin ka laenu intresse pluss olin ma säästnud arved autole tehtud parandustest 1000 euro väärtuses. Kas sellisel juhul on õiguslikku alust nõuda liiklusõnnetuse põhjustajalt kohtu kaudu välja kahjud?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kahju hüvitamise esmärgiks on taastada olukord, mis oli olemas enne kahju tekkimist. See põhimõte kehtib nii kahju hüvitamise osas kindlustuse poolt kui ka kahju tekitaja poolt. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada Teie valduses olev sõiduk. Kindlustus hüvitas sõiduki turuväärtuse. Seega sai printsiibis taastatud kahjujuhtumi eelne olukord e. hävinenud sõiduki väärtuse suuruses summas maksti Teile raha. Eelduslikult saate selle raha eest soetada samaväärse sõiduki. Seega ei ole liiklusõnnetuse tagajärjel olukord Teie jaoks muutunud e. hävinenud sõiduki asemele saate hüvitise eest soetada uue samaväärse sõiduki ning hävinenud sõidukile tehtud kulutused ei oma tähtsust.
Kui aga saadud kindlustushüvitise eest ei ole võimalik samaväärset sõidukit soetada, tekib küsimus, kas kindlustusselts on hüvitise maksimise kohustuse täitnud nõuetekohaselt. Suurema kindlustushüvitise nõudmiseks peate tõendama, et sõiduki tegelik väärtus e. tõenäoline müügihind oli suurem, kui kindlustuse poolt teostatud hüvitis.
Küsimus: Kui pööning müüakse teise korruse korteriomanikele, siis kuidas seda ametlikult liita senise korteriga?14.04.2015
Tere,
Kui majas toimub renoveerimine ja selle käigus ühisosa ehk pööning võõrandatakse (müüakse selle summa eest, mis kulub renoveerimisele) teise korruse korteriomanikele, siis millistel alustel saab omanik uut pinda kasutada?
Kas saab seda pinda ühendada olemasoleva korteriga (moodustub üks suurem korteriomand) kuidagi või jääb selle kasutamine ainult notariaalse kasutuslepingu alusel?
Kui majas toimub renoveerimine ja selle käigus ühisosa ehk pööning võõrandatakse (müüakse selle summa eest, mis kulub renoveerimisele) teise korruse korteriomanikele, siis millistel alustel saab omanik uut pinda kasutada?
Kas saab seda pinda ühendada olemasoleva korteriga (moodustub üks suurem korteriomand) kuidagi või jääb selle kasutamine ainult notariaalse kasutuslepingu alusel?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ