Õigus
Küsimus: Kas politsei peab kiiruse mõõtmisel arvestama oma minu asukoha või minu sõiduki asukoha piirkiirust?23.04.2015
Kui sõidan "30" mõjualas kiirusega 45 km/h, aga politsei asub samal ajal "50" mõjualas ning mõõdab minu kiiruseks 45 km/h, siis kumma mõjuala kiirust ta peaks arvestama ja kas tal on alust trahvi teha? Mõjuala märk asub antud situatsioonis mõlemast osapoolest 50 meetri kaugusel keskel.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas korteriühistul on õigust reguleerida parkimist õuealal, mis kuulub tegelikult linnale?23.04.2015
Esimene küsimus on selline, et kas KÜ-l on õigus teha märkusi või nõuda sõidukite eemaldamist õuealalt, mis asub maja ees, kuid maa ei kuulu KÜ-le ja ka ei ole KÜ poolt linnalt renditud (ehk maa kuulub linnale). KÜ põhjendab seda sellega, et on liiga palju autosid ja tuleks osa parkida mujale.
Teine küsimus on selline, et kas on seadus, mis määraks, kui palju ühel isikul võib olla sõidukeid, mis on pargitud linnale kuuluvale õuealale? Sõidukid on kõik töökorras ja ei ole lagunenud.
Ja kolmas küsimus oleks ka selline, et kas inimesel, kes ei ela majas, mille juures on õueala, saab sinna parkida oma sõiduki, kui maa on linna oma ja ei kuulu KÜ-le?
Kahjuks minul ei õnnestunud leida keelavaid seadusi ja arvan, et KÜ tegutseb ebaseaduslikult. Tänan ette abi eest.
Teine küsimus on selline, et kas on seadus, mis määraks, kui palju ühel isikul võib olla sõidukeid, mis on pargitud linnale kuuluvale õuealale? Sõidukid on kõik töökorras ja ei ole lagunenud.
Ja kolmas küsimus oleks ka selline, et kas inimesel, kes ei ela majas, mille juures on õueala, saab sinna parkida oma sõiduki, kui maa on linna oma ja ei kuulu KÜ-le?
Kahjuks minul ei õnnestunud leida keelavaid seadusi ja arvan, et KÜ tegutseb ebaseaduslikult. Tänan ette abi eest.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Vastates kolmandale küsimusele, peab ka selline isik järgima kehtestatud liikluskorraldust (liiklusmärgid, teemärgised jms). Kui nendest ei tulene parkimiseks või peatumiseks piiranguid, ei oma isiku elukoht tähtsust.
Küsimus: Kes tohib siis ikkagi korraldada kortermaja kinnistu ümber aia ehitust?22.04.2015
Tervist,
elan majas, kus on kuus korterit ning suhteliselt suur kinnistu. Majas on toimiv korteriühistu. Kuna kinnistut läbib tee ja läbivad autod lõhuvad teed, otsustas üldkoosolek piirata krundi aiaga. KÜ võttis ka ehituseks loa vallast. Üldkoosoleku protokollil 5 korteri nõusolek kuuest. Praeguseks on krunt piiratud osaliselt aiaga ning seda KÜ remondifondi arvelt. Kuna asi on venima jäänud, ehitas üks liige enda raha eest aeda edasi.
Küsimus, et kes siis lõpuks peab/tohib aeda ehitada/rahastada?
Ise olen aru saanud, et maa kuulub kaasomanike kaasomandisse ja KÜ ei saa otsustada maaga toimuvaid toiminguid?
elan majas, kus on kuus korterit ning suhteliselt suur kinnistu. Majas on toimiv korteriühistu. Kuna kinnistut läbib tee ja läbivad autod lõhuvad teed, otsustas üldkoosolek piirata krundi aiaga. KÜ võttis ka ehituseks loa vallast. Üldkoosoleku protokollil 5 korteri nõusolek kuuest. Praeguseks on krunt piiratud osaliselt aiaga ning seda KÜ remondifondi arvelt. Kuna asi on venima jäänud, ehitas üks liige enda raha eest aeda edasi.
Küsimus, et kes siis lõpuks peab/tohib aeda ehitada/rahastada?
Ise olen aru saanud, et maa kuulub kaasomanike kaasomandisse ja KÜ ei saa otsustada maaga toimuvaid toiminguid?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas ja kus kohas ma saan esitada kohtule vastuväidet, et me ei ole võimeline maksma niipalju alimente?22.04.2015
Kuidas ja kus kohas ma saan esitada kohtule vastuväidet, et ma ei ole võimeline maksma niipalju alimente?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te ei ole enam võimeline kohtu poolt väljamõistetud ulatuses elatist tasuma, on Teil võimalik kohtule esitada elatise vähendamise hagi. Selleks tuleb esitada vastav hagiavaldus lapse elukohajärgsesse maakohtusse, riigilõivu sellest hagilt tasuma ei pea.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean peale lahutust taluma seda, et mees ei koli minu korterist välja?22.04.2015
Kas peale abielulahutust on mehel õigus jääda elama minu uude korterisse. See uus korter on minu enne abiellumist ostetud korteri müügist saadud vahenditest ostetud. Müük ja uue ost toimus aga abielu ajal ja kus omanik olen mina (varalahususe leping sõlmitud abielludes). Põhjendab mees aga sellega, et ta on töötu ja see korter on tema ainuke elamiskoht.
Tänan!
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuivõrd korter on Teie ainuomandis, on Teil õigus otsustada, kes Teile kuuluval elamispinnal viibib. Kui Te ei soovi, et endine abikaasa Teie korteris viibib, on tal kohustus sealt välja kolida. Kui endine abikaasa ei ole nõus seda vabatahtlikult tegema, on võimalik valduse vabastamiseks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasal on mingit õigust korterile, mille ostsin abielu ajal, kuid oma eelmise korteri raha eest?22.04.2015
Kavatsen varsti lahutada abikaasast, kellega oli abielludes 2011 a. sõlmitud lahusvara leping. Elamispind, kus asusime koos elama, oli ostetud minul enne abiellumist, mille ma müüsin juba abielus olles ära ja ostsin samas uue suurema elamispinna, kus me praegu koos oma alaealiste lastega elame.
Küsimus nüüd selles, et kas selle uue korteri ostu puhul on abikaasal ka õigus minu korterile, kuna ostsin selle siiski abielus olles. Vahendid ostuks tulid minu eelmise korteri müügist, lisaks pangalaen.
Tänud ette
Küsimus nüüd selles, et kas selle uue korteri ostu puhul on abikaasal ka õigus minu korterile, kuna ostsin selle siiski abielus olles. Vahendid ostuks tulid minu eelmise korteri müügist, lisaks pangalaen.
Tänud ette
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie ja abikaasa vararežiimiks on juba abielludes valitud varalahusus, on Teie ostetud korter Teie lahusvara ja abikaasa ei saa abielu lahutamisel nõuda selle jagamist ühisvarana.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandja võib mind koju saata, kuna mul on töötunnid nö ette ära tehtud, palka sel kuul ju siis peaaegu ei saagi?22.04.2015
Töötan 4-kuulise summeerimisajaga ja graafiku alusel. Summeerimisperioodi viimase kuu keskel andis tööandja teada, et mul on ületunnid ja et ma rohkem see kuu tööle tulema ei pea. Ta muutis graafiku ümber, kus mul on kõik päevad vabad kuu lõpuni. Graafiku teatas ta mulle reedel ja ütles, et esmaspäeval ma enam tööle tulema ei pea. Terve kuu on vaba. Kas ta võib mind niimoodi koju saata? Saan see kuu ju vähe palka nüüd.
Vastus: Ülle Mustkivi, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Summeeritud tööaega rakendatakse juhul, kui töötaja tööaeg jaguneb töösuhte iseloomust või töökorralduse eripärast tulenevalt arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt, st et töötunnid võivad erinevate kuude lõikes erineda.
Tööandjal on õigus tööajakava koostamisel lähtuda eelkõige töö korraldamise vajadusest, kuid arvestades ka töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks, samuti töö tegemise aja piiranguid. Tööandja peab lähtuma graafikuid koostades mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest (võlaõigusseadus § 6 ja § 7), samuti võrdse kohtlemise printsiibist.
Summeeritud tööajaarvestuse rakendamisel peab tööandja jälgima, et töötajale oleks tagatud igapäevane puhkeaeg vähemalt 11 tundi, aga samuti iganädalane puhkeaeg tööaja summeerimisel vähemalt 36 tundi ning arvestusperioodis keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (TLS § 52 lg-d 1, 2). Kui töötaja töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, peab talle olema lisaks tagatud kompenseeriv puhkeaeg võrdselt 13 tundi ületanud tundide arvuga.
TLS § 46 lg 1 kohaselt võivad töötaja ja tööandja kokku leppida arvestusperioodis kuni 4 kuud. Tööandja kohustus on koostada tööajakava (graafik) selliselt, et töötajale oleks tagatud kokkulepitud tööaeg summeerimisperioodi lõpuks, mis tähendab, et tööandjal on võimalik perioodi viimase kuu tööajakava koostamisel planeerida töötajale eelmiste kuude jooksul ette töötatud töötundide võrra vähem töötunde, sest ületunnitööd saab teha vaid poolte kokkuleppel (TLS § 44).
Seega, kui on tegemist summeeritud tööaja arvestusega mitme kuu lõikes, võib tööaeg olla ühes kuus väiksem või suurem kokkulepitud tööajast, kuid summeerimisperioodi lõpuks peab töötajale olema tagatud töölepingus kokkulepitud tööaeg ja sellele vastav töötasu.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas lõpetada kaasomand, kui teine kaasomanik viibib kinnipidamisasutuses?22.04.2015
Tere! Soovin lõpetada kinnistu kaasomandit, kuid teine kaasomanik viibib kinnipidamisasutuses veel pikka aega. Hoone laguneb, on kütmata. Elan ise püsivalt sees, kuid teisele kaasomanikule kuuluvas osas ma mõistagi midagi teha ei saa. Kas saab esitada kaasomandi lõpetamise avalduse, kui teine omanik ilmselt ei oleks nõus lõpetamisega? Samuti puuduvad tal võimalused (ka välja saades) ise väljaostuks või hoone parandamiseks. Äraoleku ajal sai ta pärandusena veel osa samast kinnistust (pärand on vastu võetud), kuid see on kinnistusregistris vormistamata ja selle osa omanik on surnu. Kas segane seis kinnistusraamatus võib mõjutada kaasomandi lõpetamise käiku? Kust ja kuidas peaks alustama kaasomandi lõpetamise protseduuri?
Vastuse eest ette tänades.
Vastuse eest ette tänades.
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
AÕS § 77 sätestab, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet, otsustab kohus hageja nõudel asja jagamise.
Seega peaksite pöörduma kohtusse kaasomandi lõpetamise nõudega.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas isa peab hakkama maksma elatist isaduse tuvastamise hagi esitamise päevast või testi tulemuste teadasaamise hetkest?21.04.2015
Tere,
Mis kuupäevast tekib lapse isal kohustus maksta lapsele ülalpidamist, kas isaduse tuvastamise hagi esitamise kuupäevast või testi tulemuste teadasaamise hetkest?
Tänan ette vastuse eest!
Mis kuupäevast tekib lapse isal kohustus maksta lapsele ülalpidamist, kas isaduse tuvastamise hagi esitamise kuupäevast või testi tulemuste teadasaamise hetkest?
Tänan ette vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete koos isaduse tuvastamise nõudega esitanud elatise väljamõistmise hagi, mõistetakse elatis välja hagi esitamise ajast.
Kui olete esitanud ainult isaduse tuvastamise hagi, oleneb elatise maksmisega alustamine vanemate kokkuleppest. Kui kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb elatise väljamõistmiseks uuesti kohtu poole pöörduda – sellisel juhul on võimalik elatist taotleda alates hagi esitamisest või kuni 1 aasta tagasiulatuvalt (oleneb konkreetsetest asjaoludest, kas tagasiulatuv nõue on põhjendatud või mitte).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on võimalik arvestada elatisrahast maha eluasemelaenu tasutud maksed, kui neid on tasunud ainult üks abikaasa?21.04.2015
Tere!
Kas lahutuse korral on võimalik arvestada elatisrahast maha eluasemelaenu tasutud maksed, juhul kui neid on teostanud kogu abielu jooksul ainuisikuliselt tulevane elatisraha maksja? Laen on võetud abielu ajal pooleks. Hetkel veel suur laenujääk ja mõlemad osapooled on huvitatud eluaseme müügist pärast lahutust.
Ehk siis kui abikaasa ei ole kogu abielu jooksul omapoolset osa laenukohustusest täitnud, siis kas on näiteks võimalik ühisvara jagamise/müügi korral laenukohustuse täitmata jätmise eest moodustunud summat (poolt sellest), käsitleda näiteks ülekantud tähenduses tulevase elatisrahana?
Või kas on sellist laenukohustust üldse tagasiulatuvalt võimalik käsitleda abikaasade vahel jagatava ühisvarana ja kas on võimalik kasvõi kohtu kaudu nõuda sellise summa (poolt sellest) tagastamist?
Suur tänu
Kas lahutuse korral on võimalik arvestada elatisrahast maha eluasemelaenu tasutud maksed, juhul kui neid on teostanud kogu abielu jooksul ainuisikuliselt tulevane elatisraha maksja? Laen on võetud abielu ajal pooleks. Hetkel veel suur laenujääk ja mõlemad osapooled on huvitatud eluaseme müügist pärast lahutust.
Ehk siis kui abikaasa ei ole kogu abielu jooksul omapoolset osa laenukohustusest täitnud, siis kas on näiteks võimalik ühisvara jagamise/müügi korral laenukohustuse täitmata jätmise eest moodustunud summat (poolt sellest), käsitleda näiteks ülekantud tähenduses tulevase elatisrahana?
Või kas on sellist laenukohustust üldse tagasiulatuvalt võimalik käsitleda abikaasade vahel jagatava ühisvarana ja kas on võimalik kasvõi kohtu kaudu nõuda sellise summa (poolt sellest) tagastamist?
Suur tänu
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Varaühisuse vararežiimi korral ei pea abikaasad tegema võrdses osas kulutusi pere ülalpidamiseks, õiguslikult on igati korrektne ka olukord, kus üks abikaasa katab suurema osa perekonna ülalpidamiskuludest ja teine abikaasa teeb muid pingutusi (kasvatab lapsi, hoiab kodu korras jms).
Sellest tulenevalt ei ole võimalik arvestada tasutud eluasemelaenu makseid tulevikus makstavast elatisest maha, samuti ei saa seda arvesse võtta ühisvara jagamisel ehk nõuda mingisuguse osa laenumaksete nö tagastamist makseid mitteteinud abikaasalt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand