Õigus
Küsimus: Kui pärandan korteri tütre alaealisele lapsele, kas pärast minu surma võib minna korter tütre võlgade katteks?13.04.2015
Tere!
Olen väga mures. Mul on lapselaps, kes on alles viie aastane. Temale tahan pärandada oma korteri koos mööbli ja tehnikaga (ainult temale). Korteris elab koos minuga minu tütar ja tütre laps ehk minu lapselaps, kellele soovin päranduse jätta. Aga asi on selles, et minu tütrel on võlad kaelas ja kui ma mulla alla lähen ja lapselaps on ikka alaealine, kas kohtutäituril on õigus midagi nõuda? Ja kas tütar võib edasi elada seal korteris kuni lapselaps saab täisealiseks ja otsustab ise kes kus elab?
Tänud ette
Olen väga mures. Mul on lapselaps, kes on alles viie aastane. Temale tahan pärandada oma korteri koos mööbli ja tehnikaga (ainult temale). Korteris elab koos minuga minu tütar ja tütre laps ehk minu lapselaps, kellele soovin päranduse jätta. Aga asi on selles, et minu tütrel on võlad kaelas ja kui ma mulla alla lähen ja lapselaps on ikka alaealine, kas kohtutäituril on õigus midagi nõuda? Ja kas tütar võib edasi elada seal korteris kuni lapselaps saab täisealiseks ja otsustab ise kes kus elab?
Tänud ette
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Testament pärimisseaduse § 19 lg 1 kohaselt on tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. PärS § 5 lg 2 ja lg 3 kohaselt on pärimisvõimeline iga õigusvõimeline isik, pärijaks võib olla füüsiline isik, kes on pärandaja surma ajal elus.
Seega teie lapselaps, kes on hetkel 5-aastane, on pärimisvõimeline pärimisseaduse tähenduses.
Perekonnaseaduse § 128 lg 2 alusel peab vanem vara, mille laps on omandanud pärimise teel, valitsema vara andnud isiku juhiste kohaselt. Samuti on vanemal kohustus lähtuda lapse huvidest.
Kui teie lapselaps saab pärandina teie korteri, on see tema, mitte teie tütre vara. Seega ei ole kohtutäituril võimalik pöörata oma nõuet selle vastu. Tütrel on võimalik elada selles korteris edasi.
Ajal, mil teie lapselaps on veel alaealine, on tema eestkostjaks teie tütar, kes saab korteriga tehinguid teha üksnes kohtu loal (PKS § 188 lg 1 p 1).
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas saan nõuda lapse isalt elatusraha, kui ma raseduse alguses ütlesin, et saan ise hakkama ega soovi temalt midagi?13.04.2015
Tere!
Ma tahaks küsida, kas mul on võimalik kohtus midagi nõuda lapse isalt, kui lapse isa ei soovinud, et ma lapse alles jätaksin? Ja ma raseduse alguses ütlesin, et saan ise hakkama ega soovi temalt midagi.
Ma tahaks küsida, kas mul on võimalik kohtus midagi nõuda lapse isalt, kui lapse isa ei soovinud, et ma lapse alles jätaksin? Ja ma raseduse alguses ütlesin, et saan ise hakkama ega soovi temalt midagi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vaatamata sellele, et olete lapse isale avaldanud, et ei soovi temalt abi lapse ülalpidamiseks, on Teil õigus temalt kohtu kaudu elatisraha nõuda (seda siis eeldusel, et lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult elatisraha maksma).
Kohtu kaudu on võimalik elatisraha nõuda mehelt, kes on isana kantud lapse sünnitunnistusele, kui lapse sünnitunnistusele isa kantud ei ole, tuleb eelnevalt taotleda kohtu kaudu isaduse tuvastamist (jällegi eeldusel, et mees ei ole nõus vabatahtlikult lapse isadust omaks võtma).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas politsei oleks pidanud mulle kohapeal näitama kiirusemõõteseadme protokolli?13.04.2015
Tere,
Ületasin kiirust 51km/h ja tehti protokoll ning otsuse saan kätte kuu aja pärast. Kiirusemõõteseadme protokolli ma näinud ei ole ja seda ka kohapeal ei tehtud. Kas politsei oleks pidanud seda mulle kohapeal näitama ja laskma ka allkirjastada?
Ületasin kiirust 51km/h ja tehti protokoll ning otsuse saan kätte kuu aja pärast. Kiirusemõõteseadme protokolli ma näinud ei ole ja seda ka kohapeal ei tehtud. Kas politsei oleks pidanud seda mulle kohapeal näitama ja laskma ka allkirjastada?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Seega pole välistatud, et kui Teile ei näidatud paberikandjal protokolli, siis on kiiruse mõõtmine salvestatud. Soovitan politseiasutuses tutvuda väärteo kohta koostatud toimikuga, et saada selgeks, millised tõendid/dokumendid on toimikusse kogutud. Harvad pole ka need juhtumid, kus inimene küll tõsimeeli kinnitab, et ta ei ole ühelegi dokumendile alla kirjutanud, kuid hiljem toimikut uurides selgub, et kõik vajalikud allkirjad on ettenähtud kohtades olemas. Politseiautos istudes ja erinevaid dokumente allkirjastades ei pruugi ärevusest teinekord väga meelde jääda, milliseid pabereid tutvustati ja kuhu sai allkirju antud. Seega tasub toimik rahulikumas õhkkonnas hiljem üle kontrollida.
Küsimus: Kas pean maksma tulumaksu, kui 4-kuud enne korteri võõrandamist kirjutasin majja sisse?13.04.2015
Tere,
Olen soetanud 2003.a korteri. Olime kogu perega sissekirjutatud. 5 aastat hiljem hakkasime ehitama maja. Maja sai valmis 2011a, siis kolisime majja, kuid sissekirjutus oli korteris edasi. 2015a jaanuaris ostustasime majja sissekirjutada ja korteri müüki panna. Korter sai müüdud aprillis 2015 ehk ca 4 kuu pärast. Kas nüüd pean tasuma tulult tulumaksu? Korter on olnud enne majja kolimist minu ainukene alaline eluase. Mingit kinnisvara pole siiani müünud.
Tänud
Olen soetanud 2003.a korteri. Olime kogu perega sissekirjutatud. 5 aastat hiljem hakkasime ehitama maja. Maja sai valmis 2011a, siis kolisime majja, kuid sissekirjutus oli korteris edasi. 2015a jaanuaris ostustasime majja sissekirjutada ja korteri müüki panna. Korter sai müüdud aprillis 2015 ehk ca 4 kuu pärast. Kas nüüd pean tasuma tulult tulumaksu? Korter on olnud enne majja kolimist minu ainukene alaline eluase. Mingit kinnisvara pole siiani müünud.
Tänud
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kuidas on lihtsaim viis vormistada kaasomandis majaosa teisele kaasomanikule, kui plaanis on tegelikult ka maja müük?13.04.2015
Saime emaga 2007.a päranduseks maja. Ema on sissekirjutatud ja elanud kogu aja selle majas, mina aga mitte. Ema soovib maja müüa, et osta väiksem elamine. Mina soovin loobuda oma osast ema kasuks. Kuidas oleks mõistlikum, kas teha kinkeleping emale või saab ka mingi loobumise teha maja müümisega samal ajal? Või on veel mingid variandid?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mille alusel arvestatakse koondamistasu LHP tööle tulnud töötajale, kui töötasu on lepingus veel kroonides?13.04.2015
Koondamistasu arvutatakse viimase lepingulise töötasu pealt, mis oli enne lapsehoolduspuhkusele jäämist. Kui on nüüd selline olukord, et töötajaga on jäetud sõlmimata töölepingute muudatused töötasu muutumisel (õigupoolest on ainus olemasolev tööleping üldse Eesti kroonides tunnitasuga), siis kuidas leitakse see lepinguline summa mille pealt arvutada koondamistasu? Hetkel lepingus olev eesti kroonides tunnitasu jääb alla miinimum tunnitasu. Tegelikkuses oli töötaja viimane tunnitasu, mille järgi talle aastaid töötasu maksti, suurem kui miinimum tunnitasu.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Koondamise korral peab tööandja maksma töötajale ka koondamishüvitist töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-st 100 lg 1 tulenevalt. TLS § 100 lg 1 alusel maksab tööandja koondamise korral töötajale hüvitist tema ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Keskmise töötasu maksmist reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 91).
Kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksul töötasu makstud, korrigeeritakse töötaja lepingujärgset töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtiva töötasu indeksiga (määrus nr 91 § 2 lg 5).
Indeks = keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtinud alammäära ja töölt ärajäämise kuu töötasu alammäära jagatis.
See tähendab, et töötaja rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämisel kehtinud töötasu tuleb korrutada indeksiga. Kui kehtinud töötasu ei olnud kirjalikult fikseeritud, siis võetakse aluseks töötasu, mida töötajale reaalselt maksti olenemata töölepingus märgitust.
Kui töötaja töötasu oli kroonides, tuleks töötasu teisaldada eurodeks, kasutades EL Nõukogu poolt fikseeritud vahetuskurssi ja euro kasutuselevõtmise seaduse § 5 lõikes 2 toodud ümardamisreegleid. Ümberarvestused tuleb teha kursiga 1 euro = 15,6466 krooni ning summad tuleb ümardada kahe koma kohaga.
Lisan, et indekseerimist ei kasutata, kui töötasu on kollektiivlepingus kokku lepitud või see on suurem kui Statistikaameti avaldatud viimase kvartali riigi keskmine brutokuupalk.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas saan võtta haiguslehte, kui elukaaslase lapsed on haiged?10.04.2015
Tere. Võtsin endale kaaslase (meesterahva) ja ta kasvatab eilmisest kooselust 2 last. Nii, et mina olen kui kasuema rollis. Noorim laps on 5-aastane ja teine laps 10-aastane. Kas minul, kui "kasuemal" oleks võimalik võtta lapsega haiguslehte? Pärit olen ma ka teisest maakonnast nii, et ka erinevad perearstid ja ma pole ametlik hooldaja.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Jah, ka Teil on võimalik jääda elukaaslase lapsega hoolduslehele ja saada selle eest hooldushüvitist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohtus lahutatud abielu ei olegi siis 19 aastat tagasi lahutatud, kui see on registrisse kantud alles 2015 aastal?10.04.2015
Tere!
1994. aasta juunis lahutati abielu, mille kohta on ka jõustunud kohtuotsus. Nimetatud kohtuotsus esitati perekonnaseisuametile alles 06.04.2015, mis tähendab, et registrisse kanti abielulahutus alles eile ja ka abielulahutuse tõendil seisab eilne kuupäev.
Notari sõnul on 1997. aastal ühe abikaasa poolt soetatud kinnisvara ühisvara, mis ei tundu loogiline. Lahutus on siiski toimunud (kohtuotsust pole kumbki osapool vaidlustanud), lihtsalt on jäänud mingi toiming tegemata. Kas see on tõesti nii või on siiski mingi moodus tunnistada see lahusvaraks?
1994. aasta juunis lahutati abielu, mille kohta on ka jõustunud kohtuotsus. Nimetatud kohtuotsus esitati perekonnaseisuametile alles 06.04.2015, mis tähendab, et registrisse kanti abielulahutus alles eile ja ka abielulahutuse tõendil seisab eilne kuupäev.
Notari sõnul on 1997. aastal ühe abikaasa poolt soetatud kinnisvara ühisvara, mis ei tundu loogiline. Lahutus on siiski toimunud (kohtuotsust pole kumbki osapool vaidlustanud), lihtsalt on jäänud mingi toiming tegemata. Kas see on tõesti nii või on siiski mingi moodus tunnistada see lahusvaraks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abielulahutuse tõendile on lahutuse kuupäevaks märgitud registrisse kandmise kuupäev, tuleb asuda seisukohale, et ka varaühisus abikaasade vahel kestis nimetatud kuupäevani.
Siiski, kui kohaldada tehingu tegemise ajal kehtinud perekonnaseadust, võib jõuda järeldusele, et 1997. aastal soetatud kinnisvara on selle soetanud abikaasa lahusvara – seda eeldusel, et 1997.-ndaks aastaks olid abielulised suhted poolte vahel lõppenud. Kui poolte abielulised suhted kestsid edasi ka peale kohtus abielu lahutamist, sealhulgas tehingu tegemise ajal, tuleb kinnisvara käsitleda poolte ühisvarana.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas käib lapse perekonnanime vahetamine, kui DNA test teeb kindlaks biologilise isa?10.04.2015
Tere!
Kasvatan 4-aastast last. Kui rasedaks jäin, siis lapse isa ei tahtnud sellest midagi kuulda ega näha. Raseduse ajal leidsin omale elukaaslase, kellega olin ka varem suhtes olnud ja ta oli nõus lapse omaks võtma (kuigi ta pole bioloogiline isa), sellest ka sünnitunnistusel tema isana kirjas. Aga nüüd plaanin minna tegema bioloogilise isaga DNA testi, varem ta lihtsalt hiilis kõrvale ja otsis igasuguseid vabandusi, ei tahtnud kohut asjasse segada ja omavahel asjad klaariks saada. Niisiis, kui DNA test kinnitab, et tema on bioloogiline isa, siis kus ja kuidas ja kas on võimalik lapse perekonnanime vahetada? Ja kas mittebioloogiline isa (see kes lapse omaks võttis) peab ka kohale tulema, kui tuleb nime vahetus? Ja kui bioloogiline isa ei taha lapsele oma perekonnanime anda ja ei taha, et ta sünnitunnistusele märgitakse, siis kas mina, emana, saan lapsele ka enda perekonnanime panna? Ja kas siis jääb isa koht tühjaks?
Aitäh vastamast!
Kasvatan 4-aastast last. Kui rasedaks jäin, siis lapse isa ei tahtnud sellest midagi kuulda ega näha. Raseduse ajal leidsin omale elukaaslase, kellega olin ka varem suhtes olnud ja ta oli nõus lapse omaks võtma (kuigi ta pole bioloogiline isa), sellest ka sünnitunnistusel tema isana kirjas. Aga nüüd plaanin minna tegema bioloogilise isaga DNA testi, varem ta lihtsalt hiilis kõrvale ja otsis igasuguseid vabandusi, ei tahtnud kohut asjasse segada ja omavahel asjad klaariks saada. Niisiis, kui DNA test kinnitab, et tema on bioloogiline isa, siis kus ja kuidas ja kas on võimalik lapse perekonnanime vahetada? Ja kas mittebioloogiline isa (see kes lapse omaks võttis) peab ka kohale tulema, kui tuleb nime vahetus? Ja kui bioloogiline isa ei taha lapsele oma perekonnanime anda ja ei taha, et ta sünnitunnistusele märgitakse, siis kas mina, emana, saan lapsele ka enda perekonnanime panna? Ja kas siis jääb isa koht tühjaks?
Aitäh vastamast!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ilmselt peate lapse nimevahetuse all silmas ikkagi isa kande muutmist lapse sünnitunnistusel, sest lapse perekonnanime vahetus lapse põlvnemist ei muuda ehk siis lapse seaduslikuks vanemaks jääb ikkagi lapse mittebioloogiline isa.
Kui DNA-testi tulemusena selgub, et lapse bioloogiliseks isaks on mees, keda ei ole kantud lapse sünnitunnistusele, on Teil õigus pöörduda isaduse vaidlustamise nõudes kohtu poole. Kui isadus on edukalt tuvastatud, kuid lapse bioloogiline isa ei ole ikkagi nõus lapse isadust omaks võtma, on Teil õigus pöörduda kohtu poole isaduse tuvastamise nõudes – isaduse tuvastamisel kantakse lapse sünnitunnistusele lapse bioloogiline isa.
Isaduse vaidlustamisel peate arvestama vaidlustamise tähtaajaga, milline on 1 aasta alates vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamisest (on vaieldav, kas need asjaolud olid Teile teada juba lapse sündimisel või alles DNA-testi tulemustest teadasaamisel).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas reaalselt jagada ühisvara kui teine pool ei ole nõus müüma?10.04.2015
Tere!
Olen lugenud seda teemat siin, protsessi üldkäigu olen saanud selgeks, aga ei ole leidnud vastust - küsimus on kohtuga määratud osa realiseerimises. Kui kohus küll jagas ära, aga teisel poolel, kes soovib jääda sisse elama, ei ole rahalisi võimalusi hüvitamiseks või ei ole huvitatud ka oma poole (kohtuga määratud osa) müümisest, et saaks kumbki osapool osta endale korteri ja eluga edasi minna. Kui suured on vastaspoole õigused / (võimalused teise poole kiusamiseks, takistamiseks) ja 1/2 majaosa pole nagunii võimalik üksikult müüa ja edasi elada ühe katuse all ei ole ka võimalik. Kas minu olukord on lootusetu? Foorumis käis läbi ka lause – müümine avalikul enampakkumisel, mis see on ja kas siis puuduvad teisel osapoolel takistamisvõimalused?
Tänan!
Olen lugenud seda teemat siin, protsessi üldkäigu olen saanud selgeks, aga ei ole leidnud vastust - küsimus on kohtuga määratud osa realiseerimises. Kui kohus küll jagas ära, aga teisel poolel, kes soovib jääda sisse elama, ei ole rahalisi võimalusi hüvitamiseks või ei ole huvitatud ka oma poole (kohtuga määratud osa) müümisest, et saaks kumbki osapool osta endale korteri ja eluga edasi minna. Kui suured on vastaspoole õigused / (võimalused teise poole kiusamiseks, takistamiseks) ja 1/2 majaosa pole nagunii võimalik üksikult müüa ja edasi elada ühe katuse all ei ole ka võimalik. Kas minu olukord on lootusetu? Foorumis käis läbi ka lause – müümine avalikul enampakkumisel, mis see on ja kas siis puuduvad teisel osapoolel takistamisvõimalused?
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldiselt arvestatakse ühisvara jagamisel võimalikul suurel määral mõlema poolte soovide ja võimalustega ja näiteks olukorras, mil mõlemad pooled soovivad kinnisvara enda ainuomandisse saada, kuid ainult ühel on reaalselt võimalik teisele poolele omandi kaotamise eest hüvitist maksta, jäetaksegi suure tõenäosusega kinnisvara poolele, kellel on hüvitise maksmise võimalus.
Kui kumbki pool ei ole huvitatud kinnisvara endale jätmisest ja taotletakse ühisvara müümist avalikul enampakkumisel, teebki kohus vastava otsuse – kui kohus on sellise otsuse teinud ja otsus on jõustunud, ei saa kumbki osapool enam müügile takistusi teha. Nimetatud olukorras on muidugi mõistlik kohtuväliselt kokkuleppele jõuda ja kinnisvara ühiselt võõrandada, mitte kohtuotsuse alusel avalikul enampakkumisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand