Õigus
Küsimus: Kas see on diskrimineerimine, kui mul on pidevalt riiklike pühade võrra rohkem tööpäevi kui kolleegil?08.04.2015
Tere. Vajan veidi nõu tööpäevade jagamise suhtes, kas selline asi on õige või ei. Nimelt oleme tööl kahekesi, kõik päevad kuus on tööpäevad (v.a. riigipühad), siis reeglina kumbki töötab 15 päeva. Graafiku teeb ülemus. Minu mure aga on selles, et kui on riigipüha, siis sinna on pandud kindlasti minu vaba päev. Toon näite kohe ka sellest kuust: aprillis on 30 päeva ja meil mõlemal oleks 15 tööpäeva, tegelikult aga on nii, et minul on 15 tööpäeva, temal aga 13, kuna tai sai kaks lisa vaba päeva 3. ja 5. aprilli näol, minul oli sinna pandud mõlemale päevale vaba päev. Kas tegelikult ei peaks olema nii, et riigipühad tuleks arvestada graafikust üldse välja? Jääb 28 päeva ja kumbi töötab 14. Ma ei teeks sellest nii suurt numbrit, aga see on alati nii. Näiteks on minu pühkepäev alati 24. veebruar, 1. mai, 20. august, 23. ja 24. juuni, 24. 25. dets, 1. jaanuar. Kas selline teema ei käi juba võrdse kohtlemise põhimõtte alla, või kuidas mingit abi asjale leida? Tänan.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 4 kohaselt kohustub tööandja tagama töötajale kokkulepitud töö- ja puhkeaja. TLS § 43 lõige 1 eeldab, et töötaja töötab täistööajaga 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
40-tunnise töönädala alusel arvestatakse ka töötaja kalendaarne tööajanorm. Näiteks 2015. aasta aprillis on tööajanormiks 168 tundi (21 tööpäeva x 8 tundi).
Antud juhul saan aru, et Teie tööaega summeeritakse. Selgitan, et summeeritud tööajaarvestuse korral toimub töö tööandja poolt koostatud tööajakava alusel ja seaduses ei ole sätestatud nõuet konkreetselt mitu tööpäeva peab töötajal olema. Oluline on, et tööandja tagaks töötajale arvestusperioodi lõpuks kokkulepitud tööaja, pidades samal ajal kinni seadusest tulenevatest puhkeaja nõuetest. Kui arvetusperioodi lõpus selgub, et töötajal on üle- või alatunde, tuleb need vastavalt seadusele hüvitada.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas saan välja võtta eelmisel aastal välja võtmata jäänud invapuhkuse?08.04.2015
Tere.
Olen 70% invaliidsuspensionär. Asusin tööle 13.09.2014.a. Kas mul on õigus eelmisel aastal töötatud aja eest - saada tagantjärele eelmisel aastal välja võtmata invapuhkus (7 päeva)?
Lugupidamisega
Olen 70% invaliidsuspensionär. Asusin tööle 13.09.2014.a. Kas mul on õigus eelmisel aastal töötatud aja eest - saada tagantjärele eelmisel aastal välja võtmata invapuhkus (7 päeva)?
Lugupidamisega
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 57 alusel on töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saavatel töötajatel õigus pikendatud põhipuhkusele 35 kalendripäeva. See ei tähenda seda, et töötajale oleks ette nähtud eraldi 7-kalendripäevane „invapuhkus“ vaid töötaja põhipuhkuse pikkus on kalendriaastas 35 kalendripäeva.
Kui asusite tööle 2014.a septembris, siis arvutatakse Teie puhkust proportsionaalselt töötatud ajale. Et välja arvutada oma 2014. aastal väljateenitud puhkus, peaksite liitma kõik kalendripäevad (v.a tasustamata puhkuse aeg jm TLS § 68 lg 2 toodud erisused) alates esimesest tööpäevast lõpetades 31.12.2014-ga. Saadud tulemuse jagate 365-ga ja korrutate 35-ga. Nii saate 2014. aastal väljateenitud puhkuse.
Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (TLS § 68 lg 6). See tähendab, et eelmise aasta puhkus aegub 01.01.2016.a. Seega saate oma 2014. aastal väljateenitud puhkuseosa kasutada 2015. aasta lõpuni.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-postiaadressilejurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas haiguslehel viibiv isa saab elatisraha vähendada?08.04.2015
Tere,
Kas elatisraha on saab lapse isa vähendada kui viibib haiguslehel?
Kas elatisraha on saab lapse isa vähendada kui viibib haiguslehel?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööandja on kohustatud arvestama õppimisega, kuna õpe oli paika pandud enne tööaja muudatust?08.04.2015
Töötasin kindla töögraafikuga (kindel rütm, mida võisin ette arvutada kasvõi aasta, kui endal soovi) ja asusin õppima jaanuaris (õpe on projektipõhine ja õppepuhkuse võimaluse alla ei käi). Õppekava valimisel arvestasin oma töögraafikut ja kõik sobis ilusti. Siis aga muutis tööandja graafiku süsteemi ja graafik pole enam kindla süsteemiga, vaid saame iga kuu kohta eraldi graafiku, mille koostab tööandja. Kuna uue graafikuga minu varem paika pandud koolipäevad ei sobinud, siis andsin oma kuupäevad ja graafiku koostamisel arvestati nendega. Nüüd aga teatas tööandja, et ei kavatse seda enam teha (minu õpe toimub ka suvekuudel). Mida ette võtta? Kas tööandja on kohustatud arvestama õppimisega, arvestades, et see ju ei sega mind töötamast täistööajaga ja õpe oli paika pandud enne tööaja muudatust? Tänud, kui saan vastuse.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Te töötate summeeritud tööaja arvestuse alusel TLS § 6 lg 6 mõistes.
TLS § 47 lg 4 sätestab, et tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud.
Seega Teie tööandja on kohustatud arvestama Teie õppega nii palju kui see on tema huve arvestades mõistlik.
Konkreetsema hinnangu saaks anda olukorrale teades Teie firmas töötatud aega, senise töökorralduse kestvust, Teie õppegraafikut ning tööandja põhjendusi tööaja muutmiseks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööandjal on õigus muuta töögraafikut ühepoolselt, kui ta on töötajatele juba kinnitatud graafikud edastanud?08.04.2015
Saime meili teel aprilli alguses mai kuu töögraafikud. Nüüd aga täna teatas tööandja, et need graafikud ei kehti, sest ühele töötajale ei sobi tööle tulla teatud kuupäeval mais. Meie aga oleme jõudnud oma plaanid teha juba olemasoleva meilile saadetud graafiku järgi. Kas tööandjal on õigus muuta üldse graafikut ühepoolselt, kui ta on töötajatele juba kinnitatud graafikud meilile saatnud? Kuna meil on selline kord, et igaüks ütleb oma vajalikud päevad enne graafiku tegemist, see töötaja, kellel mingit maikuu kuupäeva aga vabaks on vaja, seda ei teinud. Kas saab nüüd sellepärast muuta kogu graafikut? Ise arvan, et targem oleks olnud sel töötajal vahetada oma päev kellegi teisega personaalselt. Nüüd selgubki, et neid asju, mida me oleme pannud paika esimese graafiku järgi, ei arvestata. Mida ette võtta?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandja koostab tööajakava lähtudes eelkõige töö korraldamise vajadusest, samuti arvestades töö tegemise aja piiranguid.
Tööandja peab lähtuma tööajakava koostamisel, etteteatamisel ja muutmisel mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest ning arvestama ka töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks. Juba kinnitatud tööajakavas tehtavad muudatused peavad olema töötajatega läbi räägitud ning kokkulepitud. Heauskseks ei saa pidada tööandja käitumist muuta tööajakava arvestusperioodi sees ilma mõistliku põhjuse ja töötaja nõusolekuta.
Seega teatavaks tehtud tööajakava saab muuta üldjuhul poolte kokkuleppel.
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 17 lg 2 alusel on tööandja kohustatud arvestama korralduste andmisel mõistlikult töötaja huve ja õigusi. Kui korraldus tuleneb nt ühekordsest hädavajadusest, võib tööandja muudatusi tööajakavas ette näha, kuid ei saa pidada õigeks tööajakava pidevat muutmist, asetades töötaja olukorda, kus tal puudub võimalus oma isiklikku elu planeerida.
Kui tööandja antud korraldus ei arvesta töötaja huve ja õigusi või on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on see tühine ja töötaja võib keelduda sellise korralduse täitmisest (TLS § 17 lg 3).
Antud juhul oleks mõistlik jõuda tööandjaga kokkuleppele, viidates tööajakava kinnitamise reeglitele (ja sellele, kes ja kas reeglitest kinni pidas) ning selgitama millised on tööajakava muutmise tagajärjed töötajatele.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressilejurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas soomes komandeeringus peaksin laupäeva ja pühapäeva eest saama suuremat tunnitasu?08.04.2015
Tere!
Sooviksin teada, et kui käin eestist soome komandeeringus ja teen tööd ka laupäeviti ja pühapäeviti, et kas mul on õigus saada laupäeval ja pühapäeval kõrgemat tunnihinnet kui nädala sees, ehk tavatööpäeval? Kui jah, siis palju nädalavahetusel tunnihinne peab kõrgem olema?
Hetkel on tööandja poolt tööle-koju sõidud, elamine (üsna kehvake), palk ja komandeeringurahad 32 € päeva kohta.
Lisaküsimus ka, et kas on olemas minimaalseid elamistingimusi, mis päevad olema täidetud, kui elad tööandja poolt võetud elamispinnal?
Kui oleks võimalik, siis mõlema küsimuse puhul lisada ka seaduse numbrid?
ette tänades
Sooviksin teada, et kui käin eestist soome komandeeringus ja teen tööd ka laupäeviti ja pühapäeviti, et kas mul on õigus saada laupäeval ja pühapäeval kõrgemat tunnihinnet kui nädala sees, ehk tavatööpäeval? Kui jah, siis palju nädalavahetusel tunnihinne peab kõrgem olema?
Hetkel on tööandja poolt tööle-koju sõidud, elamine (üsna kehvake), palk ja komandeeringurahad 32 € päeva kohta.
Lisaküsimus ka, et kas on olemas minimaalseid elamistingimusi, mis päevad olema täidetud, kui elad tööandja poolt võetud elamispinnal?
Kui oleks võimalik, siis mõlema küsimuse puhul lisada ka seaduse numbrid?
ette tänades
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kõigepealt selgitaksin, et ka lähetuses käies tuleb järgida töö- ja puhkeaja nõudeid. Töötaja iganädalane katkematu puhkeaeg peab olema vähemalt 48 tundi järjest 7-päevase vahemiku kohta ja summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi järjest 7-päevase vahemiku kohta.
Töölepingu seaduses (edaspidi TLS) ei ole nädalavahetusel töötamisel suuremat töötasu ette nähtud. Suurem töötasu tuleb kõne alla olukorras, kui töötaja teeb ületunnitööd. Üldjuhul hüvitatakse ületunnitöö vaba ajaga, kuid kokkuleppel võib ületunnitöö hüvitada ka rahas 1,5-kordselt (TLS § 44 lg 7). Summeeritud tööaja arvestuse korral selguvad üle- või alatunnid arvestusperioodi lõpus. Sellegipoolest ei tohi ületunnitööd teha puhkeaja arvelt.
Mis puudutab tööandja poolt ette nähtud elamispindade elamistingimusi, siis selles osas konkreetseid nõudeid ei ole. Küll aga nagu ka üldiselt töösuhtes, tuleb ka elamispinna osas lähtuda mõistlikkusest ja vastastikustest huvidest. Siinjuures lisan, et seadus eeldab tööandjapoolsete mõistlike kulude hüvitamist, mis tähendab, et keelatud pole ka kokkulepe, et maksate pool elamispinnast ise ning saate valida endale sobivama elamispinna.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mis tähendab "Osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud (ÄS § 149 lg 4)?07.04.2015
Osaühingu osa võõrandamine. Teisel osanikul on eelisostuõigus. Mis tähendab lause "Osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud (ÄS § 149 lg 4)." Kas järgmine teguviis on adekvaatne:
1. Osa müüja ja ostja sõlmivad notari juures osa ostu müügi lepingu (kohustustehingu või käsutustehingu?) summale X.
2. Notar (või kes?) teavitab (kuidas?) oü juhatust. Juhatus teavitab (kuidas?) osanikke. Osanikud ei kasuta kuu aja jooksul (mis hetkest arvestatuna?) eelisostuõigust. Kuidas ja kellele annavad osanikud teada soovist eelisostuõigust kasutada? Kui eelisostuõigust kasutatakse, kas siis on eelisostjal kohustus osa osta summaga X? Mis perioodi jooksul peab ta tehingu teostama?
1. Osa müüja ja ostja sõlmivad notari juures osa ostu müügi lepingu (kohustustehingu või käsutustehingu?) summale X.
2. Notar (või kes?) teavitab (kuidas?) oü juhatust. Juhatus teavitab (kuidas?) osanikke. Osanikud ei kasuta kuu aja jooksul (mis hetkest arvestatuna?) eelisostuõigust. Kuidas ja kellele annavad osanikud teada soovist eelisostuõigust kasutada? Kui eelisostuõigust kasutatakse, kas siis on eelisostjal kohustus osa osta summaga X? Mis perioodi jooksul peab ta tehingu teostama?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Ostueesõiguse teostamine toimub järgmiselt:
Müüja esitab osa müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest (ÄS § 149 lg 2). Vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm kergendab siinkohal tõendamist teavituse tegemise aja osas.
Ostueesõiguse kasutamise soovist peab ostueesõiguse kasutamist sooviv isik teavitama müüjat (VÕS § 244 lg 4). Avaldus peab olema samas vormis nagu müügileping ehk notariaalselt tõestatud vormis (VÕS § 244 lg 5).
Osanike kuuajaline ostueesõiguse kasutamise aeg hakkab kulgema alates nende teavitamisest sõlmitud müügilepingust (VÕS § 250, ÄS § 149 lg 2).
Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis (VÕS § 244 lg 1).Seega kui ostueesõigust omav isik soovib kasutada ostueesõigust, on leping tema ja müüja vahel sõlmitud täpselt samas hinnas ning sama arvu osade peale ja täpselt samadel muudel tingimustel kui see oleks olnud sõlmitud ostjaga.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas elatisraha nõudmiseks on vaja pöörduda maakohtu poole?07.04.2015
Tere, 8 aastat tagasi sündis meil eksabikaasaga laps. Läksime lahku kui laps polnud veel aastanegi ja ise (ema) elasin koos lapsega mitu aastat Norras. Tulime tagasi Eestisse 1,5 aastat tagasi ja tahaksin nüüd lapse isalt saada elatisraha lapsele. Ise olen uuesti abielus. Kas pöördun maakohtu poole selle küsimusega? Lapse isa ei tööta nagu ma aru sain ja mingit sissetulekut tal ei ole, et kas on üldse mõtet hakata temalt midagi nõudma? Ta pole mitte kunagi lapsele midagi maksnud, on palju lubanud ainult. Lapsega ei suhtle ka eriti palju. Aga mis oleks kõige mõistlikum selles olukorras. Ma tänan ette vastuse eest. Kõike head!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisraha nõudmiseks tuleb tõepoolest pöörduda maakohtu poole, esitades kohtule hagiavalduse elatise väljamõistmiseks. Teiseks variandiks on maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamine, kuid sellisel juhul tuleb arvestada teatud piirangutega – nõutava elatise suurus on maksimaalselt 200 eurot ja elatist ei ole võimalik nõuda tagasiulatuvalt.
Asjaolu, et lapse isa parasjagu ei tööta, ei vabasta teda lapse ülalpidamise kohustusest, seega oleks Teie ülalpidamisnõue igati õigustatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas isa ametlikult isaks vormistada, kui registris teda ei ole, on aga ainult eesnimi sünnitunnistusel?07.04.2015
Olen sündinud enne oma isa ja ema abielu, kuid olen kogu elu teadnud, et olen oma isa laps. Praeguseks on ema surnud, aga isa elab veel. Avastasin nüüd eesti.ee perekonnaandmete alt, et mu isa pole seal kirjas, sünnitunnistusel on ainult isa eesnimi. Isa ei teadnud samuti, et ma ametlikult tema laps pole. Kuidas tuleks toimida, et isadus ametlikult vormistada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse sünnitunnistusel kanne isa kohta puudub, on isal võimalik isadus omaks võtta, kuid selleks on vajalik lapse ema nõusolek. Kui lapse ema on surnud ja ta on enne surma isaduse omaksvõtuks nõusoleku andnud või kui laps on saanud täisealiseks, on isaduse omaksvõtuks vaja ka lapse nõusolekut. Alla 14-aastase lapse eest annab isaduse omaksvõtu nõusoleku lapse seaduslik esindaja. Vähemalt 14-aastane laps võib seadusliku esindaja nõusolekul anda isiklikult isaduse omaksvõtu nõusoleku. Kui aga ema on surnud ja ta ei ole enne surma isaduse omaksvõtuks nõusolekut andnud, ei saa isadust omaks võtta. Sellisel juhul tuleb isaduse tuvastamise nõudega kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida saab abikaasa lahutuse korral nõuda, kui elame minu ema majas, kus oleme ühise raha eest remonti teinud?07.04.2015
Tere!
Elame minu ema nimel olevas majas, testamendi alusel pärin selle kunagi mina. Aastate jooksul oleme teinud koos abikaasaga ühiste vahenditega seal ümberehitusi (juurdeehitus, uued aknas, uus katus). Kui me lahutame, siis kas ja milliseid nõudmiseid saab minu abikaasal olla?
Elame minu ema nimel olevas majas, testamendi alusel pärin selle kunagi mina. Aastate jooksul oleme teinud koos abikaasaga ühiste vahenditega seal ümberehitusi (juurdeehitus, uued aknas, uus katus). Kui me lahutame, siis kas ja milliseid nõudmiseid saab minu abikaasal olla?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara hulka arvestatakse PkS § 27 lõike 3 alusel vajalikud ja kasulikud kulutused, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel töö ja varaliste soorituste näol teinud. Abikaasal on varaühisuse lõppemisel õigus nõuda hüvitist poole ühisvara väärtuse ulatuses.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand