Õigus

Tere!

Võite lapse isalt küll nõuda, et ta ei tarbiks lapsega kohtumistel alkoholi, kuid seadusest otseselt sellist kohustust ei tulene, samuti ei ole lapse isal kohustust alkomeetri abil tõendada Teile oma kainet olekut.

Samas tuleb kõikides lapsega seotud küsimuses arvestada lapse heaoluga ja vaevalt on lapse huvides viibida alkoholi (liig)tarbinud vanemaga. Kui lapse isa peaks last vaatama tulles olema ebakaines olekus, on Teil õigus lapse huvides lapse üleandmisest või temaga kohtumise võimaldamisest keelduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, üldreegel on, et see, kes korteris ehitustöö teostab, see peab ka tagajärjed kõrvaldama (vt ka korteriomandiseaduse paragrahv 11 lõige 1 punkti 3). Kuna aga antud juhul on tegu korteriühistu tellimusel teostatava tööga, kelle üldkoosoleku otsused on korterelamu majandusküsimustes korteriomanikele siduvaid, siis tuleks esmalt selgitada välja, kas korteriühistu üldkoosolek on selle küsimuse osas otsuse langetanud? Kui vastus küsimusele on jah, ning tegu on mõistliku lahendusega, siis peaks lähtuma korteriühistu otsusest. Kui aga vastus on ei, siis on Teil õigus nõuda korteriühistult esialgse olukorra taastamist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, kui korteriomanik, kellele kuulub rohkem kui pool korteriomandite kaasomandist, on korteriühistu vastu, siis ei ole korteriühistu asutamine võimalik. Siiski ei tähenda eeltoodu seda, et kortermaja majandamine peab toimuma eelviidatud korteriomaniku taktikepi all. Nimelt toimub kuni korterühistu asutamiseni korterelamu majandamisega seotud küsimustes otsuste vastuvõtmine korteriomandiseaduse paragrahv 19 lõige 1 kohaselt, mis näeb ette, et korteriomanikel on sõltumata neile kuuluvate korteriomandite arvust üks hääl.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Esitatud küsimuse pinnalt kohtumenetluse perspektiivsust hinnata siiski ei saa. Selleks, et hinnata, kas juhtumis on olemas perspektiiv kaebusega soovitud eesmärk saavutada, on vajalik analüüsida juhtumi asjaolusid ja kogutud tõendeid. Soovitan oma eesmärkide perspektiivsuse hindamiseks esmalt konsulteerida vastavas valdkonnas tegutseva juristi- või advokaadiga ning esitada viimasele ka väärteoasja toimiku koopiad või lasta need hankida kaitsjal.

Informatsioon vastulause esitamise korrast ja tähtaegadest on trükitud ka üldmenetluses täidetavale väärteoprotokollile, millest antakse koopia allkirja vastu ka menetlusalusele isikule. Seega tuleviku tarbeks on hea meelde jätta, et tasub hoolikalt tutvuda nende dokumentidega, mis politsei Teile koostab ja annab. Samas ei pruugi vastulause esitamine välistada karistuse määramist prootokollis märgitud väärteo eest.

Tõenäoliselt ei ole tegemist sellise trahviga, mida saab otse pöörata sundtäitmisele kohtutäituri vahendusel. Arvan seda seetõttu, et eraparklates on tavapäraselt tegemist leppetrahvinõuetega. Leppetrahvi puhul peab leppetrahvi nõudev lepingu pool olema suuteline tõendama, kes oli parkimislepingut rikkunud isikuks e. parkimislepingu teiseks pooleks. Iseenesest ei tõenda kohustuse osaline täitmine ümberlükkamatult veel lepingu sõlmimist kohustuse täitja ja parklaomaniku vahel. Seega ei pruugi leppetrahvi osaline tasumine viia veel järelduseni, et just Teie olite parkimislepingu sõlminud ja seda rikkunud isikuks.

Kui on võimalik esitada tõendeid (nö alibi), et kl 17.16 asus Teie sõiduk teises kohas ega saanud seetõttu kehtestatud parkimisnõudeid rikkuda, võib trahvi vaidlustamine olla edukas.

Kahjuks ei ole liiklusõnnetuse põhjuste hindamine küsimuses esitatud informatsiooni pinnalt võimalik ega anna ka küsijale vastust, millest võiks abi olla. Iga liiklusõnnetus on omamoodi ning hinnang süülisusele ja vastutusele tuleb kujundada konkreetsete tehiolude pinnalt. Küsimuses esitatud kaasuse puhul tuleb tõendite pinnalt hinnata, kas kraavi sõitmine oli kraavi sõitnud juhile vältimatu ning kas parkiva sõiduki tulede põlemise ja kraavi sõitmise vahel esineb põhjuslik seos. Kaalutud arvamuse saamiseks soovitan pöörduda liiklusõnnetuse kohta kogutud tõenditega Teile sobivasse õigus- või advokaadibüroosse.

Naisele kuuluv kinnisvara läheb tema surma korral üle tema pärijatele.

Pärimine on võimalik seaduse järgi või testamendi alusel.

Seadusejärgsete pärijatena on esimeses järjekorras pärandaja alanejad sugulased (PärS § 13 lg 1).

Esimese järjekorra pärijate puudumisel pärivad seaduse järgi teises järjekorras pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased (PärS § 14 lg 1).

Teise järjekorra pärijate puudumisel pärivad seaduse järgi kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased (PärS § 15 lg 1).

Kui te oleksite abielus, siis abikaasa pärib PärS § 16 alusel koos pärandaja sugulastega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Lp Pöörduja

Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale ja töötajale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele, mis on nõutav töö tegemisel. Tööandja hindab katseaja kestel töötaja sobivust kokkulepitud töö tegemiseks. Töötaja saab katseajal välja selgitada oma võimed ja valmisoleku konkreetsel töökohal töötada. Katseaeg annab pooltele võimaluse jõuda selgusele, kas sõlmitud töösuhe vastab nende tahtele.

Kui tööandja leiab katseaja kestel, et töötaja teadmised, oskused, võimed või isikuomadused ei vasta tööandja ootustele, on tööandjal võimalik töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 86 lõike 1 alusel tööleping katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu 15-kalendripäevase etteteatamisega üles öelda.

Tööandja peab vastavalt TLS § 95 lõikele 2 põhjendama, miks töötaja ei sobi oma oskuste, isikuomaduste vms põhjusel kokkulepitud tööd tegema ehk tooma esile need asjaolud, mis näitavad, et töötaja ei saanud katseajal töö tegemisega hakkama. Samas tuleb arvestada, et hinnangu andmise õigus on tööandjal. Ja ehkki tööandja peab ülesütlemist põhjendama, ei mõjuta ülesütlemise põhjendamata jätmine ülesütlemise kehtivust (TLS § 95 lõige 3).

Kui töötaja leiab, et töölepingu ülesütlemiseks puudus tööandjal alus või ta ei nõustu ülesütlemisega, on võimalik ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest töövaidluskomisjonis või kohtus vaidlustada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lp Pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 91 lõike 3 alusel võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda kui töötaja terviseseisund ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd.

Kui korralisest ülesütlemisest peab töötaja TLS § 98 lõike 1 kohaselt ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva, siis erakorralisest ülesütlemisest ei ole töötaja kohustatud tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kui pikka etteteatamistähtaega töösuhte ülesütlemisel järgida ja kas seda üldse järgida, sõltub mõjuva põhjuse kaalukusest ja selle mõjust töösuhtele.

Seega kui Teil ei ole enam võimalik tööülesandeid kokkulepitud tingimustel täita, võite töölepingu üles öelda ka erakorraliselt. Ülesütlemisavalduse tööandjale võite esitada ka haiguslehel viibimise ajal.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).