Õigus

Tere!

Kui kohus on otsuse langetanud, teavitatakse Teid sellest. Võite igal ajal kohtust uurida, kas kohus on otsuse juba teinud või mitte.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui Te olete laste isaga elanud vabaabielus ametlikku abielu registreerimata, siis ei ole teil tekkinud ühisvara perekonnaseaduse mõttes. Eelnimetatu tähendab, et olete varalises mõttes üksteisest sõltumatud ja varaese kuulub sellele kooselupoolele, kelle nimel see registris on. Kui kõnealune korter kuulub laste isale, on temal ka õigus otsustada, kes antud pinnal viibib – eelöeldu tähendab paraku ka seda, et laste isal on õigus nõuda Teie väljakolimist sellelt elamispinnalt.

Teoreetiliselt võib Teil olla võlaõigusseadusest tulenev nõue laste isa vastu, kuid antud küsimus vajab kindlasti põhjalikku süvenemist konkreetsema seisukoha kujundamiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui vanaema laps/lapsed on surnud, läheb vanaema ülalpidamiskohustus üle lapselapsele/lastelastele. Iseenesest ei oma ülalpidamiskohustuse üleminekul tähtsust asjaolu, et vanaema tütrelt on vanemlikud õigused ära võetud, kuid vanaema ülalpidamiskohustusest vabanemiseks või selle piiramiseks võivad esineda muud alused, mis tulenevad perekonnaseaduse §-st 103.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Kui tekib kahtlus, et patsiendil võib olla vaja teise arsti abi, siis tuleb tema poole ka pöörduda. Samas tuleb sellest enne patsiendiga rääkida. Kui tegemist ei ole erakorralise juhtumiga, see tähendab, et kui on võimalik nõu pidada, siis tuleb seda ka teha. Teise arsti juurde saab suunata patsiendi sellisel juhul tema nõusolekul. Valvearsti puhul on ilmselt teatud juhtudel täiesti õigustatud, et nad suhtlevad telefonitsi. Pigem siiski tuleks eeldada, et diagnoosimine toimub ikka vahetu kontakti teel.
Dokumenteerimiskohustus on tervishoiuteenuse osutajal siiski olemas. Seda enam, et psüühiline häire diagnoositi. Kuigi EMO arst seda ei teinud, peaks märge suunamisest olemas olema. Ravidokumentidest see ka tuleneb. EMO dokumentides eraldi ilmselt ei pea seda sellisel juhul kajastuma. Küll on aga oluline, et suunamine ei toimuks patsiendi teadmata. Dokumenteerimiskohustuse vajalikkus seisneb selles, et üks arst teaks, mida teine arst on patsiendiga varem teinud ning milline on olnud patsiendi varasem tervislik seisund. Arsti nimi peab olema dokumentides kajastatud.
Ei oska öelda, kas migreeni puhul võib olla tegemist veel ka mingite psüühiliste häiretega. See puudutab meditsiini. Sellisel juhul on normaalne, kui EMO paberites seisab põhjus, et pöörduti migreeni probleemidega, kuid kuna ravi käigus diagnoositi ka psüühiline häire, siis kajastati ka see seal. See ei sõltu sellisel juhul asjaolust, kas pöörduti EMO-se psühhiaatrilise probleemiga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole, kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lmp.ee.

Mitteresidendist füüsiline isik maksab kinnisvara võõrandamisel tulumaksu, sõltumata sellest, millal ja kuidas vara omandati. Maksustatakse saadud kasu, antud juhul müügitulu miinus müügiga seotud kulud. Müüki on võimalik käsitleda ka ettevõtlusena. Seda tasub kaaluda juhul, kui vara haldamisega on aastate jooksul kaasnenud arvestatavaid kulusid.

Lp Pöörduja

Antud juhul saan aru, et töötaja tööle asumisel on puhkuste ajakava juba kinnitatud. Seega saab puhkuse andmise aluseks olla töötaja avaldus (mis tuleb esitada tööandjale vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkuse kasutama asumist).

Kui töötaja ei soovi esimesel tööaastal puhkust, siis kandub puhkus järgmisesse kalendriaastasse.

Seega tööandja ei saa töötajat sundida kollektiivpuhkusele jääma. Samas peaks lähtuma mõistlikkusest ja vastastikustest huvidest – kollektiivpuhkuse ajal kedagi teist tööl pole ning on küsitav, kas tööle jääval töötajalgi tööd sel ajal on. Kui töötaja otsustab puhkust mitte kasutada, on tööandjal kohustus töötajale tööd anda ja töö eest kokkulepitud tasu maksta.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lp Pöörduja

Summeeritud tööaja rakendamisel peab töötaja tegema tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal ning vastavalt tööandja poolt koostatud tööajakavale. Tööandja koostab tööajakava lähtudes mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest, töö korraldamise vajadusest ning arvestades töö tegemise aja piiranguid.

Tööaja summeerimisel tuleb töötajale tagada igapäevane katkematu puhkeaeg vähemalt 11 tundi järjest 24 tunni kohta, iganädalane katkematu puhkeaeg vähemalt 36 tundi järjest 7-päevase vahemiku kohta ning järgida tuleb ka üldist tööaja piirangut. Töölepingu seaduse § 46 lg 1 kohaselt ei või tööaeg koos ületunnitööga ületada keskmiselt 48 tundi 7-päevase vahemiku kohta arvestusperioodi jooksul.

Seega peab tööandja tööd planeerides arvestama ka sellega, et töötajatele oleks tagatud puhkeaeg. Kui tööandja puhkeaega ei taga, on töötajal õigus puhkeaja arvelt töötamisest keelduda. Samuti on töötajal võimalus pöörduda märgukirjaga Tööinspektsiooni poole e-posti aadressil vihje@ti.ee. Ennekõike aga tasub tööandja tähelepanu rikkumisele juhtida.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lp Pöörduja

Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 51 sätestab igapäevase puhkeaja. Töötaja peab puhkama vähemalt 11 tundi järjest 24 tunni kohta, st töötajale peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma 11 tunni ulatuses järjestikust puhkeaega. Sellest tulenevalt võib töötaja teha täistööajaga töötades kokkuleppel maksimaalselt viis tundi ületunnitööd (täistööaeg 8 tundi + 5 tundi ületunnitööd) ning summeeritud tööaja korral ei või töövahetuse pikkus ületada 13 tundi. Tööpäeva või töövahetuse pikkuse määramisel tuleb arvestada tööandja kohustusega tagada töötajale ka tööpäevasisene puhkeaeg.

Teatud tingimustel on lubatud üle 13-tunniseid vahetusi teha. TLS § 51 lg 3 alusel saab erandina teha kuni 24h vahetusi, kui on täidetud kõik alljärgnevad eeldused:
1) tegemist on direktiivi 2003/88 art 17 lg 3 nimetatud tegevusega;
2) erisus on kokku lepitud kollektiivlepinguga;
3) töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.

Samuti ei kohaldata igapäevast 11-tunnist puhkeaega, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad eeldused:
1) tegemist on tervishoiu- ja hoolekandetöötajaga;
2) töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.

Kui töötaja töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, tuleb talle vahetult pärast töötamist anda täiendavat puhkeaega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga (TLS § 51 lg 5). Näiteks kui töötaja töövahetuse pikkus on 24 tundi, peab ta sellele järgnevalt saama järjestikust puhkeaega 22 tundi (11 tundi igapäevane puhkeaeg + 13 tundi ületavad 11 tundi) ning alles pärast nimetatud katkematut puhkeaega võib töötaja uuesti tööle asuda.

Kirjutate, et tööandja ei maksa riigipühadel töötamise ega ületunnitöö eest. Selgitan järgmist:

Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida riigipühal tehtava töö hüvitamise tasustatud vaba aja andmisega. Kahekordselt tuleb hüvitada need töötunnid, mis langevad rahvuspühale või riigipühale. Näiteks olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb täiendavalt hüvitada riigipühal tehtavad tunnid, ülejäänud töötunnid tasustatakse tavalises korras. Kui kuupalgaline töötaja töötab tööajakava alusel ja riigipüha on tema tööajakavajärgne tööpäev, siis lisandub tema töötasule veel ühekordne tasu riigipühal töötatud tundide eest kuna ühekordne tasu sisaldub juba kuupalgas.

Ületunnitöö hüvitatakse tasulise vaba aja andmisega. Vaba aega antakse kokkulepitud tööajast ületunnitööga võrdses ulatuses. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et ületunnitöö hüvitatakse rahas 1,5-kordse töötasuga.

Olukorras, kus tööandja keeldub ületunnitöö ja/või riigipühal tehtava töö hüvitamisest, on töötajal võimalik pöörduda töövaidlusorgani (s.o kohtu või töövaidluskomisjoni) poole ja nõuda saamata jäänud töötasu.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Saan Teie kirjeldusest aru, et sisuliselt on tegemist mitte teenuse pakkumisega, vaid hoopis konkreetse kauba (videod ja tekstid) müügiga Teie kodulehel asuvas e-poes. 01.07.2014. a jõustunud majandustegevuse seaduse üldosa seadusest tulenevalt ei pea veebipoodi pidavat ettevõtet enam majandustegevuse registris registreerima.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Veidi keeruline on aru saada lausest "sai trahvi, aga trahv tuleb kuu aja pärast". Ilmselt on tegemist olukorraga, kus isikule koostati väärteoprotokoll ja asjas vastu võetav otsus on isikule kättesaadav 30 päeva möödudes vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 70 lg-le 4. Ma ei oska kommenteerida, kuidas toimub politsei operatiivandmekogudesse andmete sisestamine. Pole välistatud, et seos sõiduki ja seda juhtinud isiku (sh võimaliku rikkumise) kohta ilmub andmekogusse peale väärteosündmuse registreerimist.