Õigus
Küsimus: Kas laste elatisraha nõuet saab eksabikaasa katta nö majalaenu maksmisega?07.04.2015
Tegemist väga keerulise looga. Tänan vastamise eest juba ette!
Peres on kasvamas kaks väikest last (2 ja 5). Olime abielus mõned aastad ning abielu ajal sai pangalaenuga ostetud majaosa. Abiellumisel valisime, et kõik abielu ajal soetatav vara on ühine. Tulenevalt väljaviskamise ähvardustest eelmises elukohas (hiljem kahetses), saime kokkuleppele, et uus soetatav majaosa ei ole enam ühisvara vaid see saab minu lahusvaraks - et minul ja lastel oleks alati kodu olemas ja ei lõpetaks kuuse all. Vormistasimegi notaris selle nii ja leppisime nii kokku. Pangalaen aga sai tema nimele, kuna tookord pakkus pank sel viisil paremaid tingimusi (kuna pere ainus autoliising minu nimel ja ma olin ka lapsehoolduspuhkusel). Kuna olime laenu võtmise ajal abielus, siis laen on ikkagi võrdselt meie mõlema kohustus. Laen on suhteliselt väike: 2-toalise äärelinna korteri üürihinna suurusjärk, kuna kodu sai ostetud pankrotivarana. Mees on maksnud pangalaenu ning mina autoliisingut ning muud igapäevased kulud proportsionaalselt sissetulekutele.
Tänaseks ei ela meist kumbki seal majas, see on hoopis välja üüritud (eesmärgiga osast saadavast tulust paari aasta pärast sinna tagasi minnes kapitaalremondi alla panna, et uue eluga otsast alustada). Mees maksab endiselt pangalaenu, kuid muul moel lapsi rahaliselt ei toeta. Elame lahus.
Küsimused:
1. Kas laste elatisnõuet saab katta selle laenu maksmisega? (hetkel ma nõuet esitanud ei ole).
2. Kas tal on õigust mingil moel alusetust rikastumist kasutada ja sel viisil meilt kodu ära võtta? (sellega ta mind ähvardab). Sisse pandud raha on kõik olnud ühine ja abielu ajal.
3. Kuna majaosa on hetkel üüril, kas eksabikaasal on võimalik nõuda üüritulust midagi? Kas see puudutab teda kuidagi?
Peres on kasvamas kaks väikest last (2 ja 5). Olime abielus mõned aastad ning abielu ajal sai pangalaenuga ostetud majaosa. Abiellumisel valisime, et kõik abielu ajal soetatav vara on ühine. Tulenevalt väljaviskamise ähvardustest eelmises elukohas (hiljem kahetses), saime kokkuleppele, et uus soetatav majaosa ei ole enam ühisvara vaid see saab minu lahusvaraks - et minul ja lastel oleks alati kodu olemas ja ei lõpetaks kuuse all. Vormistasimegi notaris selle nii ja leppisime nii kokku. Pangalaen aga sai tema nimele, kuna tookord pakkus pank sel viisil paremaid tingimusi (kuna pere ainus autoliising minu nimel ja ma olin ka lapsehoolduspuhkusel). Kuna olime laenu võtmise ajal abielus, siis laen on ikkagi võrdselt meie mõlema kohustus. Laen on suhteliselt väike: 2-toalise äärelinna korteri üürihinna suurusjärk, kuna kodu sai ostetud pankrotivarana. Mees on maksnud pangalaenu ning mina autoliisingut ning muud igapäevased kulud proportsionaalselt sissetulekutele.
Tänaseks ei ela meist kumbki seal majas, see on hoopis välja üüritud (eesmärgiga osast saadavast tulust paari aasta pärast sinna tagasi minnes kapitaalremondi alla panna, et uue eluga otsast alustada). Mees maksab endiselt pangalaenu, kuid muul moel lapsi rahaliselt ei toeta. Elame lahus.
Küsimused:
1. Kas laste elatisnõuet saab katta selle laenu maksmisega? (hetkel ma nõuet esitanud ei ole).
2. Kas tal on õigust mingil moel alusetust rikastumist kasutada ja sel viisil meilt kodu ära võtta? (sellega ta mind ähvardab). Sisse pandud raha on kõik olnud ühine ja abielu ajal.
3. Kuna majaosa on hetkel üüril, kas eksabikaasal on võimalik nõuda üüritulust midagi? Kas see puudutab teda kuidagi?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eluasemekulude katmine võib osaliselt olla käsitletav laste ülalpidamiskohustuse täitmisena, kuid siinkohal peaks jälgima seda, kui suur on laste isa panus laste ülalpidamisse tervikuna. Kui Teie teete laste ülalpidamiseks rohkem kulutusi kui laste isa, on põhjendatud isalt elatisraha nõudmine.
Kui majaosa on Teie lahusvara, ei saa endine abikaasa nõuda selle jagamist ühisvarana ega seda Teilt ära võtta. Samuti ei ole endisel abikaasal õigus nõuda endale osa üüritulust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on võimalik töösuhe lõpetada ka päevapealt, kui olen valmis tööandjale maksma kompensatsiooni töötasu ulatuses?07.04.2015
Soovin täpsustada võimalusi tähtajatu töölepingu lõpetamiseks omal soovil. Saan aru, et saan töösuhte lõpetada vähemalt 30-päevase etteteatamisajaga? Samas on mul võimalik võtta välja 14-päevase etteteatamisajaga puhkuste ajakavva kandmata puhkus, eks? Kuna kasvatan 9-aastast last, on mul õigus 3-le tasustatud lapsepuhkepäevale ning 10-le tasustamata lapsepuhkepäevale kalendriaastas (puhkuste ajakavasse on kantud põhipuhkus, lapsepäevad mitte)? Seega, kas on korrektne, kui esitan lahkumisavaldusega (30-päevase etteteatamisajaga) koos puhkuseavalduse 14-päevase etteteatamisajaga ning sel juhul ei saa tööandja keelduda mind puhkusele lubamast? Töösuhet uues töökohas ei tohi sel juhul alustada enne puhkuse lõppu, aga võimaluse lõpetada töö senises töökohas 14 päeva pärast alates lahkumis- ja puhkuseavalduse esitamisest see siiski annab? Ja uurin veel igaks juhuks, kas sel juhul oleks võimalik töösuhe lõpetada ka päevapealt, kui olen valmis tööandjale maksma kompensatsiooni töötasu ulatuses, mille ma ise tööd jätkates 30 päeva jooksul teeniksin? Ja kas lahkumisavaldus paberkandjal on korrektne või peaks selle edastama pigem meilitsi?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tõepoolest, töösuhte saab ilma erakorralise põhjuseta üles öelda teatades sellest 30 kalendripäeva ette. Kui puhkuste ajakavasse pole põhipuhkust ega lapsepuhkusi kantud, on töötajal õigus enne töösuhte lõppu (enne või pärast ülesütlemisavalduse esitamist) teha tööandjale avaldus puhkuse kasutamiseks. Avaldus tuleb teha vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkuse jäämist. Tööandja saab keelduda puhkuse andmisest või puhkuse katkestada üksnes ettenägematu ja olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu.
Töölepingu seaduse kohaselt ei ole mitme tööandja juures töötamine keelatud. Oluline on, et kehtiva konkurentsipiirangu kokkuleppe olemasolul seda ei rikutaks.
Kui soovite töösuhte üles öelda nn päeva pealt, kuid Teil pole erakorralist põhjust, siis on tööandjal õigus nõuda vähem etteteatatud aja eest hüvitist. Hüvitist on õigus saada töötaja keskmise tööpäevatasu alusel nende tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ette teatati. Tervitatav on kokkulepe, mille kohaselt olete nõus tööandjale hüvitise ilma töövaidluseta hüvitama. Samas ei välista see tööandja kahjunõuet, kui vähem etteteatatud aja tõttu tekib tööandjale täiendavaid kahjusid. Seega on mõistlik selles olukorras eelkõige tööandjaga kokkuleppele jõuda.
Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kiri, faks, sms, skype kiri, tähitud kiri jne). Oluline on, et teine pool ülesütlemisavalduse kätte saab ning hea oleks, kui saatjale jääb tõend, et ülesütlemisavaldus on välja saadetud. Keelatud pole ka ülesütlemisavalduse paralleelselt kirja ja e-kirja teel saatmine.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas kohus arvestab, et ema võttis nüüd ühendust ainult raha pärast ja mult on võetud võimalus 13 aastat tütre elus osaleda?07.04.2015
Tere
Sain hiljuti teada et mul on olemas tütar, kes on hetkel 13 a vana. Ca 14 a tagasi oli mul üheöö suhe neiuga, kes hiljem väitis, et on minust rase. Palusin tal teha DNA test ja kui laps oleks osutunud minu omaks, olin nõus ka teda toetama. Kuna neiult tagasisidet ei saanud, siis arvasin, et ju siis pole minu laps ja rohkem selle peale ei mõelnud. Nüüd mõned kuud tagasi võttis sama naine minuga ühendust ja ütles, et mina olen lapse isa. Küsimuse peale miks ta alles nüüd minuga ühendust võttis, oli vastuseks, et tal on rahalised raskused. Naise väite kohaselt on lapse sünnitunnistusel isa nime kohale märgitud ainult minu eesnimi. Nüüd soovib lapse ema, et hakkaksin maksma lapsele elatist. Olen seda nõus tegema kui DNA test osutab, et mina olen bioloogiline isa. Mul on ka veel 2 alaealist last 4a ja 6a. Mind huvitab hoopis see, juhul kui elatise nõudmine peaks jõudma kohtusse ja isadus on tuvastatud, kas kohus elatise määramisel võtab arvesse ka seda, et mina kui isa olen ilma jäänud võimalusest ja õigusest olla selle lapse elus alates tema sünnist ja samuti on see laps jäänud ilma kasvada teadmises, et tal on olemas olnud isa? Kas kohus võtaks ka arvesse seda, et lapse ema võttis minuga ühendust ainult rahalise toetuse pärast ja mitte lapse-isa suhte loomise pärast. Kuna tüdruk on 13 on mul väga raske temaga usalduslikku isa suhet luua, ma ei soovi lihtsalt tuimalt elatist maksta, tahaksin, et minu ja tütre vahel tekkiks lähedane suhe, samas saan aru, et ka tüdrukule tuli uudis minust üllatusena. Sooviksin teada millised on minu õigused ja kohustused (elatise suurus sh) antud olukorras ja kas on emal õigus nõuda elatist ka tagasiulatuvalt?
Sain hiljuti teada et mul on olemas tütar, kes on hetkel 13 a vana. Ca 14 a tagasi oli mul üheöö suhe neiuga, kes hiljem väitis, et on minust rase. Palusin tal teha DNA test ja kui laps oleks osutunud minu omaks, olin nõus ka teda toetama. Kuna neiult tagasisidet ei saanud, siis arvasin, et ju siis pole minu laps ja rohkem selle peale ei mõelnud. Nüüd mõned kuud tagasi võttis sama naine minuga ühendust ja ütles, et mina olen lapse isa. Küsimuse peale miks ta alles nüüd minuga ühendust võttis, oli vastuseks, et tal on rahalised raskused. Naise väite kohaselt on lapse sünnitunnistusel isa nime kohale märgitud ainult minu eesnimi. Nüüd soovib lapse ema, et hakkaksin maksma lapsele elatist. Olen seda nõus tegema kui DNA test osutab, et mina olen bioloogiline isa. Mul on ka veel 2 alaealist last 4a ja 6a. Mind huvitab hoopis see, juhul kui elatise nõudmine peaks jõudma kohtusse ja isadus on tuvastatud, kas kohus elatise määramisel võtab arvesse ka seda, et mina kui isa olen ilma jäänud võimalusest ja õigusest olla selle lapse elus alates tema sünnist ja samuti on see laps jäänud ilma kasvada teadmises, et tal on olemas olnud isa? Kas kohus võtaks ka arvesse seda, et lapse ema võttis minuga ühendust ainult rahalise toetuse pärast ja mitte lapse-isa suhte loomise pärast. Kuna tüdruk on 13 on mul väga raske temaga usalduslikku isa suhet luua, ma ei soovi lihtsalt tuimalt elatist maksta, tahaksin, et minu ja tütre vahel tekkiks lähedane suhe, samas saan aru, et ka tüdrukule tuli uudis minust üllatusena. Sooviksin teada millised on minu õigused ja kohustused (elatise suurus sh) antud olukorras ja kas on emal õigus nõuda elatist ka tagasiulatuvalt?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Antud juhul on lapse emal võimalik Teie vastu esitada hagiavaldus esiteks isaduse tuvastamise nõudes ning seejärel elatisenõudes. Nimelt, elatise nõuet ei ole võimalik rahuldada enne, kui on tuvastatud, kes on lapse isa. Isaduse tuvastamise nõude aluseks on perekonnaseaduse § 95, mille kohaselt otsustab isaduse tuvastamise kohus ema hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.
Elatise miinimumsuuruse määratleb seadus – miinimummääraks on pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast, hetkel on see summa 195 eurot kuus.
Elatise väljamõistmisel ei arvestata fakti, et Teie kui lapse isa olete kõrvale jäänud võimalusest lapse eest hoolitseda ega ka seda, et elatise nõue on esitatud vaid rahalise toetuse pärast. Elatis ongi lapse rahaline ülalpidamine. Senimaani on last üleval pidanud vaid üks tema vanematest.
Seadus annab võimaluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära. PKS § 102 lg 2 kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel alla miinimummäära näiteks vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks.
Elatist on võimalik nõuda ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Samas tuleb siin tähele panna, et juhul, kui lapse ema ei ole varasemalt selle aasta jooksul elatist nõudnud, ei pruugi tagasiulatuva elatise väljamõistmine olla põhjendatud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööandja võib muuta palga maksmise alust, enne oli riiklik tunnimäär, nüüd tahetakse tükitöö alusel maksta?07.04.2015
Praegusel ajahetkel on sõlmitud tööleping, milles on palgamääraks tunnipalk 2014 a miinimummäära järgi, kuid nüüd teatati suusõnaliselt, et minnakse üle tükitööle ehk siis kuna pole just kõige professionaalsem töötaja (õmbleja olnud 1 aasta), oleks kindlasti tulemuseks eelnevast madalam palk. Kas selline põhjendus palgamuudatuseks on tööandja poolt lubatud? Mainin veel, et tegemist on kogu kollektiivi puudutava lepingumuudatusega.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötasu on töölepingu seaduse kohaselt töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud ja mis peab sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis. Töölepingu pooled võivad kokku leppida töö tasustamises ajaühiku (ajapalga) või töösoorituse (tükipalga) alusel.
Töölepingu seaduse tähenduses on oluline, et makstav tasu ei tohi olla väiksem kui töötasu alammäär. Seetõttu ei või töötasu kujunemine viia selleni, et töötajale makstakse vähem kui kehtestatud töötasu alammäärale vastav summa.
Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt on tunnitasu alammääraks alates 01.01.2015 2,34 eurot (bruto) ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot (bruto). Sellest vähem ei või tööandja maksta.
Vastavalt töölepingu seaduse §-le 12 saab töölepingus kokkulepitud tingimusi (sh töötasu kujunemise viisi) muuta üksnes poolte kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb jätkata töötasu maksmist vastavalt kehtivatele kokkulepetele.
Seega peaksid pooled tunnitasu muutmises tükitasuks jõudma kokkuleppele.
Lisan, et kui tööandja maksab Teile vähem kui töötasu alammäär või kui kokku lepitud, on Teil võimalus pöörduda saamata jäänud töötasu nõudega töövaidlusorgani (s.o töövaidluskomisjon või kohus) poole.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kaua pean korteris elama, et müügil tulumaksust pääseda, kui sain selle aasta tagasi pärimise teel ja olen elanud seal 3 kuud?06.04.2015
Testamendi järgi sain aasta tagasi päranduseks korteri. Nüüd soovin seda korterit müüa. Olen selles korteris elanud juba 3 kuud ja see on minu ainus kinnisvara. Kas ma pean müügist saadud rahalt tulumaksu maksma? Kui jah, siis kaua peab selles korteris veel elama, et vältida tulumaksu maksmist?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas kaasomanikul on õigus keelata teisel kaasomanikul majja "sisse kirjutada" oma poega?06.04.2015
Tere!
Ema (olen ema vanem poeg) elab isaga (surnud) abielu kestel ehitatud maamajas. Isa pärandas oma osa minu vennale tingimusega, et ema pärandab oma osa minule. Nüüd soovin end ema juurde sisse kirjutada, et teda vajadusel hooldada ja teha maamajas vajalikke töid. Kas minu vennal on õigus keelduda nõusoleku andmisest minu sissekirjutamiseks ema juurde? Ja kas juhul, kui ema teeb mulle kinkelepingu, pean ma tasuma tulumaksu kohe või alles pärast ema surma?
Tänan vastuste eest!
Ema (olen ema vanem poeg) elab isaga (surnud) abielu kestel ehitatud maamajas. Isa pärandas oma osa minu vennale tingimusega, et ema pärandab oma osa minule. Nüüd soovin end ema juurde sisse kirjutada, et teda vajadusel hooldada ja teha maamajas vajalikke töid. Kas minu vennal on õigus keelduda nõusoleku andmisest minu sissekirjutamiseks ema juurde? Ja kas juhul, kui ema teeb mulle kinkelepingu, pean ma tasuma tulumaksu kohe või alles pärast ema surma?
Tänan vastuste eest!
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Vastavalt AÕS § 73-le on kaasomanikul õigus temale kuuluvat mõttelist osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või muul viisil käsutada.
Seega, sissekirjutuse võib teha teie ema ning üldjuhul ei tohiks saada teie vend ema kui teist kaasomanikku keelata.
Kinkelepingu puhul tekib tulumaksu tasumise kohustus siis, kui võõrandate kinnistu. Sellist olukorda reguleerib TuMS § 15 lg 1, mis sätestab, et tulumaksuga maksustatakse kasu võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme müügist.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas on võimalik ise MTÜ juhatuse liikme kohalt tagasi astuda kui minu sellekohast avaldust ignoreeritakse?06.04.2015
Tere,
Kuidas astuda MTÜ juhatusest tagasi, kui ma pole enam sellega pikemat aega seotud olnud? MTÜ liikmed ja teine juhatuse liige on passiivsed ega tee selleks midagi.
MTÜ-l on kaks juhatuse liiget, rahaasjad on korras, aruanded esitatud. Kas minul on mingi võimalus ise end tagasi kutsuda juhatuse liikme kohalt ja kuidas see käib?
Tänud ette!
Kuidas astuda MTÜ juhatusest tagasi, kui ma pole enam sellega pikemat aega seotud olnud? MTÜ liikmed ja teine juhatuse liige on passiivsed ega tee selleks midagi.
MTÜ-l on kaks juhatuse liiget, rahaasjad on korras, aruanded esitatud. Kas minul on mingi võimalus ise end tagasi kutsuda juhatuse liikme kohalt ja kuidas see käib?
Tänud ette!
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
MTÜ juhatusest tagasi astumise avaldus tuleks saata MTÜ liikmetele. Seejärel tuleks sellest teavitada mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit (registriosakond@kohus.ee). Juhatuse liikme volitused lõpevad tagasiastumisega ning register peab ise viima registri tegeliku olukorraga kooskõlla. Seda reguleerivad mh mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 3.2 ja § 82.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida teha, kui 20 aasta eest kohtus lahutatud abielu on veel kehtiv, kuna jäi perekonnaseisuametis registreerimata?06.04.2015
Tere!
1994. aasta juunis lahutati abielu ja mille kohta on jõustunud kohtuotsus. Nüüd selgus, et abielu on veel kehtiv, kuna perekonnaseisuametis jäi see tollal registreerimata. Kas antud kohtuotsus veel kehtib ja kas sellega saab pöörduda nüüd perekonnaseisuametisse?
Samuti ostis 1997. aastal üks abikaasadest kinnisvara, kas see on siis ühisvara või läheb kohtuotsus sel juhul siiski arvesse (st, et kinnisvara soetati peale lahutust)?
Tänan vastuse eest!
1994. aasta juunis lahutati abielu ja mille kohta on jõustunud kohtuotsus. Nüüd selgus, et abielu on veel kehtiv, kuna perekonnaseisuametis jäi see tollal registreerimata. Kas antud kohtuotsus veel kehtib ja kas sellega saab pöörduda nüüd perekonnaseisuametisse?
Samuti ostis 1997. aastal üks abikaasadest kinnisvara, kas see on siis ühisvara või läheb kohtuotsus sel juhul siiski arvesse (st, et kinnisvara soetati peale lahutust)?
Tänan vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisraha nõudmiseks tuleb tõepoolest pöörduda maakohtu poole, esitades kohtule hagiavalduse elatise väljamõistmiseks. Teiseks variandiks on maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamine, kuid sellisel juhul tuleb arvestada teatud piirangutega – nõutava elatise suurus on maksimaalselt 200 eurot ja elatist ei ole võimalik nõuda tagasiulatuvalt.
Asjaolu, et lapse isa parasjagu ei tööta, ei vabasta teda lapse ülalpidamise kohustusest, seega oleks Teie ülalpidamisnõue igati õigustatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus nõuda isale elatisraha, kui ta maksab osaliselt laste asjade eest ja ka majalaenu?06.04.2015
Tere,
Oleme lahutatud. Meil on eksiga kahepeale maja, kus sees elan mina kahe lapsega. Tema üüris endale üüripinna. Minule kuulub majast 1/2 ja laenusumma on ca 100 eurot kuus. Mehele kuulub ka 1/2 ja tema laenusumma on ca 230 eurot kuus. Mees maksab lisaks ca 200 euro eest laste asju: ujumine, koolisöök, lasteaed. Kas mul on õigus nõuda sellises olukorras elatist? Mees kohtub lastega meie majas kahel õhtul nädalas ja võtab lapsi enda juurde nädalvahetuseks, üle nädala.
Kas saab elatist nõuda selles olukorras tagantjärgi. Senini uskusin tema juttu ja ei ole midagi rohkemat nõudnud.
Teine teema. Maja on nüüd müügis. Kolin lastega linna. Mees ei ole nõus elatist maksma, ütleb, et tema on ju ka lastega 40% (2 õhtut ja ndv üle nädala). Tema raha mulle ei maksa. Kas mul on õigus nõuda miinimumi, kui lapsed elavad minuga ja kui lapsed isaga kohtuvad? Peaks vähem nõudma vms?
Tänud
Oleme lahutatud. Meil on eksiga kahepeale maja, kus sees elan mina kahe lapsega. Tema üüris endale üüripinna. Minule kuulub majast 1/2 ja laenusumma on ca 100 eurot kuus. Mehele kuulub ka 1/2 ja tema laenusumma on ca 230 eurot kuus. Mees maksab lisaks ca 200 euro eest laste asju: ujumine, koolisöök, lasteaed. Kas mul on õigus nõuda sellises olukorras elatist? Mees kohtub lastega meie majas kahel õhtul nädalas ja võtab lapsi enda juurde nädalvahetuseks, üle nädala.
Kas saab elatist nõuda selles olukorras tagantjärgi. Senini uskusin tema juttu ja ei ole midagi rohkemat nõudnud.
Teine teema. Maja on nüüd müügis. Kolin lastega linna. Mees ei ole nõus elatist maksma, ütleb, et tema on ju ka lastega 40% (2 õhtut ja ndv üle nädala). Tema raha mulle ei maksa. Kas mul on õigus nõuda miinimumi, kui lapsed elavad minuga ja kui lapsed isaga kohtuvad? Peaks vähem nõudma vms?
Tänud
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanem täidab oma ülalpidamiskohustust laste ees vabatahtlikult ehk siis teeb nende ülalpidamiskulude katteks vabatahtlikult kulutusi ja tehtavad kulutused on võrdsed poolega laste kogukuludest, ei oleks elatise nõudmine tõepoolest põhjendatud.
Kui isa poolt tehatavad kulutused on väiksemad kui pool laste ülalpidamise kogukulust ja Teie olete sellest tulenevalt sunnitud tegema laste ülalpidamiseks isast rohkem kulutusi, on elatise nõudmine põhjendatud. Elatise suurus oleneb sellisel juhul laste vajaduste suurusest, Teie poolt kirjeldatud asjaolude pinnalt konkreetset elatise suurust kahjuks võimalik kindlaks määrata ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas tõendada hagi vastuses, et isa ei saa maksta sellises ulatuses, sest siis jääb teine laps halvemasse olukorda?03.04.2015
Tere!
Kuidas tõendada hagi vastuses, et üks laps jääb teisest halvemasse olukorda seonduvalt ühele lapsele elatise maksmisega miinimum määras? Isa palgast ei jätku kõigile kolmele lapsele miinimumi maksmiseks. Isa teenib mustalt ja juhutöödega 450 eurot kuus ja ühele on lapsele siiani korralikult veidi alla miinimum määra maksnud elatist. Ametlikult saab tööle mai kuust sama palgaga. Kuidas tõendada selliseid kulusid, mis ei ole iga kuu nagu nt riided. Samuti pole alles tšekke, hagile peab vastama ju 14 päeva jooksul ja uusi tšekke ei jõua korjata.
Kuidas tõendada hagi vastuses, et üks laps jääb teisest halvemasse olukorda seonduvalt ühele lapsele elatise maksmisega miinimum määras? Isa palgast ei jätku kõigile kolmele lapsele miinimumi maksmiseks. Isa teenib mustalt ja juhutöödega 450 eurot kuus ja ühele on lapsele siiani korralikult veidi alla miinimum määra maksnud elatist. Ametlikult saab tööle mai kuust sama palgaga. Kuidas tõendada selliseid kulusid, mis ei ole iga kuu nagu nt riided. Samuti pole alles tšekke, hagile peab vastama ju 14 päeva jooksul ja uusi tšekke ei jõua korjata.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kindlasti tuleks vastuses anda ülevaade isa majanduslikust seisundist (igakuine sissetulek, muu vara olemasolu) ja igakuistest vältimatutest kulutustest. Võimalusel tuleks lisada püsikulude tõendamiseks erinevaid kuludokumente (tšekke, maksekorraldusi, arveid).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand