Õigus
Küsimus: Kui suur võib olla makstav elatise summa, kui olen invaliid, 100% töövõimetu ja minu sissetulek on 290 eurot?03.04.2015
Tere,
Olen invaliid ja töövõimetus 100%, miinimum elatis on 195 eurot, minu sissetulek on 290 eurot, kui suur võib olla elatisnõue mulle? Kas on võimalik sotsiaalministeeriumist taotleda mingit hüvitist?
Olen invaliid ja töövõimetus 100%, miinimum elatis on 195 eurot, minu sissetulek on 290 eurot, kui suur võib olla elatisnõue mulle? Kas on võimalik sotsiaalministeeriumist taotleda mingit hüvitist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Erandkorras on võimalik vähendada elatist alla kehtiva miinimummäära ja seda muuhulgas olukorras, mil vanema töövõimetus ei võimalda tal teenida sissetulekut ulatuses, mis võimaldaks maksta lapsele kehtivas miinimummääras elatisraha. Kui suur võiks olla Teie poolt makstav elatisraha, oleneb juba Teie enda vajaduste suurusest, lapse teise vanema majanduslikust olukorrast ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas nõuda mehelt enne lahutust vara jagamise osas antud suulisest kokkuleppest kinnipidamist?03.04.2015
Tere! Olen 52a naine, abielus olnud 7,5a ning lahutus jõustus k.a. märtsis. Kuni lahutuseni oli (suuline) kokkulepe eksabikaasaga, et ta täidab lahutuse järgselt 2 kokkulepet: 1) kirjutab minu nimele auto, mida olen nagunii mitu aastat kasutanud, kuid mis on siiski tema nimel (ta ise kasutab teist autot) ning 2) kuna olen üürikorteris praegu, teeb sissemakse (suurusjärk € 15000) minule isikliku korteri muretsemiseks (edaspidised maksed jääksid minu kanda).
Lahutuse jõustudes teatas ta, et taganeb igasugustest lahutuseelsetest kokkulepetest.
Maja, kus me koos elasime, ma vaidlustada ei saa, sest see on kogu aeg olnud tema isa nimel. Muidugi oleme me teinud remonti, juurdeehitust, muretsenud erinevat kodutehnikat ning mööblit jne. Mõni aasta tagasi rajas ta oma firma autoparanduse alal – palju kodusolevast varast on ostetud ka firma nimele (mööblit, kodutehnikat, tema kasutuses olev auto, väike kaater jm).
Meil on kaks last, kelle koos adopteerisime 5a tagasi; 8- aastane poiss elab nüüd eksabikaasaga majas, meie endises elukohas; mina 7-aastase tütrega hetkel, nagu mainitud, 2-toalises üürikorteris.
Küsimused oleksidki sellest lähtuvad –
1) Millised on minu juriidilised väljavaated selles osas, et „sundida“ teda kinni pidama eelpoolnimetatud kahest lahutuseelsest kokkuleppest?
2) Kas saaksin taotleda õigust abielu jooksul ostetud vallasvarale (auto, kodutehnika vms)?
3) Kas saaksin taotleda õigust poolele vallasvarale, mis on ostetud küll abielu ajal, kuid käibemaksu tagasitaotlemise eesmärgil tema firma nimele?
4) Kas minul on mingi õigus mõni aasta tagasi tema nimel olevale firmale (ehk siis selle varale, nagu seadmed, sõidukid jms)?
Lahutuse jõustudes teatas ta, et taganeb igasugustest lahutuseelsetest kokkulepetest.
Maja, kus me koos elasime, ma vaidlustada ei saa, sest see on kogu aeg olnud tema isa nimel. Muidugi oleme me teinud remonti, juurdeehitust, muretsenud erinevat kodutehnikat ning mööblit jne. Mõni aasta tagasi rajas ta oma firma autoparanduse alal – palju kodusolevast varast on ostetud ka firma nimele (mööblit, kodutehnikat, tema kasutuses olev auto, väike kaater jm).
Meil on kaks last, kelle koos adopteerisime 5a tagasi; 8- aastane poiss elab nüüd eksabikaasaga majas, meie endises elukohas; mina 7-aastase tütrega hetkel, nagu mainitud, 2-toalises üürikorteris.
Küsimused oleksidki sellest lähtuvad –
1) Millised on minu juriidilised väljavaated selles osas, et „sundida“ teda kinni pidama eelpoolnimetatud kahest lahutuseelsest kokkuleppest?
2) Kas saaksin taotleda õigust abielu jooksul ostetud vallasvarale (auto, kodutehnika vms)?
3) Kas saaksin taotleda õigust poolele vallasvarale, mis on ostetud küll abielu ajal, kuid käibemaksu tagasitaotlemise eesmärgil tema firma nimele?
4) Kas minul on mingi õigus mõni aasta tagasi tema nimel olevale firmale (ehk siis selle varale, nagu seadmed, sõidukid jms)?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui endise abikaasaga ühisvara jagamise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb vastava nõudega kohtu poole pöörduda. Enne kohtusse pöördumist tasuks siiski proovida veel läbi esindaja ühisvara jagamiseks ettepaneku tegemist, mõningatel juhtudel on sellest abi.
Lisaks kinnisvarale on ühisvaraks ka abielu ajal soetatud vallasasjad, nagu näiteks sõidukid ja kodutehnika, samuti abielu ajal asutatud ettevõte. Kui Teie huvi on soetada endale elamispind ja saada rahalised vahendid sissemaksu tegemiseks, on ilmselt Teie huvides jagada ühisvara selliselt, et ühisvarasse kuuluvad esemed jäävad endise abikaasa omandisse ja endine abikaasa kohustub Teile maksma poole ühisvara väärtuse ulatuses hüvitist – sellisel juhul arvutatakse kokku ühisvara väärtus, sealhulgas ettevõtte väärtus, ja jagatakse see hüvitise suuruse leidmiseks pooleks.
Parimate soovidega,
Hanna Kiviarand
Küsimus: Mis on võimalik trahvimäär tagaistmel turvavöö mittekasutamise eest, tegemist esmakordse rikkumisega?02.04.2015
Tere! Sain trahvi tagaistmel turvavöö puudumise eest. Tulin autosse poe juurest ja ei jõudnud veel turvavööd peale panna, kui 100m pärast oli politseinik väljas ja peatas auto. Kutsus mind välja. Küsis, kas ma olen teadlik, et turvavööta sõidu eest saab trahvi ja veel päris suure summa. Kinnitasin, et tean seda. Peale seda kutsus ta mind autosse (kus teine politseinik trahvis parajasti teist isikut) ja küsis kas olen nõus kiirteomenetlusega, selgitamata, mis see endast kujutab. Ma nõustusin. Seejärel käskis ta menetluse otsuse allkirjastada ja selgituse kirjutada. Järgnevalt alles hakkas ise otsust täitma, kontrollimata minu andmeid andmebaasist. Peale trahvi vormistamist ja minule esitamist (lihtsalt trahvi minu kätte andmist ja seletamist kuhu kontole raha pean kandma) tuli talle alles meelde küsida, kas ma olen üldse varem trahvi saanud (mida ta oleks pidanud ise andmebaasist järele uurima). Trahviks sain 15 trahviühikut ehk 60€ mis tundub esmase rikkumise kohta suhteliselt suur. Küsimus, kas tegelikkuses oleksin pidanud saama kõigest hoiatuse või vähemalt väiksema trahvi? Mis on üldse sellise seaduserikkumise eest minimaalne trahv? Kas seda on võimalik vaidlustada ja kas on üldse mõtet sellel?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas tohin teha B kategooria õppesõitu õpilasele nii, et autol on käru taga?02.04.2015
Kas tohin teha B kategooria õppesõitu õpilasele nii, et autol on käru taga? Oman juhendaja tunnistust.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Mis aja jooksul tööandja tegema lõpparve ja kellele ta selle maksab, kui töötaja ära sureb?02.04.2015
Ema töötas kuni 23 jaanuarini. Peale seda sattus südamega haiglasse ja 24. veebruar ta suri. Töökoht on maksnud poole jaanuari palgast tema arvele. Mis aja jooksul peab firma tegema lõpparve ja kellele ta selle peab tegema, kui tööline sureb? Ja kas ta peab üldse midagi veel maksma?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Töölepinguseaduse § 81 alusel tööleping lõpeb töötaja surmaga. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega sissenõutavaks kõik töösuhtest tulenevad nõuded.
Seega peab tööandja maksma Teie ema töötasu kuni 23. jaanuarini ning Teie ema töövõimetuslehe 4. päevast kuni 8. päevani töövõimetushüvitist.
Samuti muutub töösuhte lõppemisel sissenõutavaks kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse kompensatsioon (TLS § 71).
Saamata töötasu, töövõimetushüvitis ning kasutamata puhkuse kompensatsioon muutuvad sissenõutavaks töösuhte lõppemise päeval ehk antud juhul 24. veebruaril.
Lõpparve tuleb üle kanda töölepingus märgitud arveldusarvele, mis on eelduslikult Teie ema oma. Edasi läheb kontol olev summa pärija(te)le kui nad pärandi vastu võtavad.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas e-kirja teel saadetud tunnilehtede ja tunnitasu võrdlemine on piisavad, et tõendada palga mittemaksmist?02.04.2015
Kuna soovin töölepingu erakorraliselt üles öelda siis kuidas tõendada tööandja palga mittetäieliku maksmist? Töötan lepingus fikseeritud tunnitasu alusel. Tööandja on senini maksnud töötasu vaid miinimumpalga ulatuses. Ülejäänud raha on ta omal soovil mustalt maksnud. Kuni senini. Kas meili teel saadetud tunnilehed ja lepingus fikseeritud tunnitasu võrdlemine on piisavad, et tõendada palga mittemaksmist?
Vastus: Leonid Siniavski, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Teie küsimusest võib järeldada, et tööandja muutis ühepoolselt töötasu maksmise viisi, ehk makstes osa töötasust Teie pangakontole ja osa sularahas. Ka sellise, töötasu kahel erineval viisil maksmise korral, oleks tööandja pidanud tagama Teile töölepingus kokku lepitud töötasu. Töötasu teatud osa ametlikult sularahas maksmise korral oleks tööandja pidanud vormistama ka vastavad sularaha väljastamise maksedokumendid, millistele oleks nõutud Teie allkirja. Tõenäoliselt tööandjal sellised Teie allkirjaga maksedokumendid puuduvad, kuna tegemist on „mustalt“ maksmisega ehk siis maksuseaduste rikkumisega.
Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus töötasu osas lahendatakse võimaluse korral töölepingu poolte kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, on töötajal õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lõikest 3 tulenevalt on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Töövaidluskomisjoni avalduse näidis ja selgitused selle koostamiseks on olemas Tööinspektsiooni veebilehel: http://www.ti.ee . Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses tuleks nimetada ka need tõendid (dokumendid), mis kinnitavad Teie nõuet, ja näidata, missuguse tõendiga millist nõuet tõendatakse. Üheks selliseks tõendiks võiks kindlasti olla väljavõte Teie pangakontost. Eeldatavasti sobivad töövaidluse korral niisugusteks tõenditeks ka e-kirjaga saadetud tunnilehed. Tõendite sobivusele õigusliku hinnangu annab siiski töövaidluskomisjon.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas abikaasa surma korral on tema isal õigus saada mingi sundosa varast?02.04.2015
Oleme abielus. Osa vara on ühisomandis, osa vara abikaasal soetatud või kinkelepinguga saadud enne abielu (küll juba meie kooselu ajal). Abikaasa isa on pensionär. Kole küll küsida aga - kas abikaasa surma korral on tema isal kui pensionäril õigus saada mingi sundosa varast?
Ette tänades!
Ette tänades!
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Sama säte nõuab ka, et pärandajal oleks surma hetkel sugulase suhtes perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus.
Perekonnaseaduse § 97 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi-või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.
Seega eeldab sundosa nõue, et isikut peaks üleval pärandaja ning pärandajal oleks ka kohustus isikut üleval pidada. Kuid üksnes asjaolu, et isa on pensionär, ei tähenda automaatselt seda, et teda peaks üleval pidama.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas puhkusetasu arvestamisel võetakse arvesse ka TLS§37 "Töötasu vähendamine töö mitteandmise korral" tasusid?02.04.2015
Tere! Kas keskmise töötasu arvestamisel puhkusetasu maksmiseks või töölepingu lõpetamisel kuuluvad arvestuse aluseks oleva töötasu hulka ka TLS§37 "Töötasu vähendamine töö mitteandmise korral" arvestatud tasud?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas see on normaalne, et saame nüüd töögraafiku nädala aja kohta ja ainult nädal aega ette teada?02.04.2015
Tere. Minul on probleem töögraafikuga. Siiani on meil olnud nii, et oleme saanud terve kuu töögraafiku kuskil eelneva kuu keskel või isegi ennem. Igati mõistlik ja ok. Nüüd aga teatas tööandja, et hakkame saama korraga vaid ühe nädala töögraafiku ja selle saame eelneval nädalal. Kas see on seadusega lubatud? Siis tekib selline situatsioon, kus enda aega üldse planeerida ei saa, kuna ma ei tea mis päevadel ja mis kellaaegadel töötan.
Vastus: Leonid Siniavski, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Eelnevast tulenevalt soovitan Teil tööandjaga sellel teemal tõsiselt rääkida, kaasates võimalusel ettevõtte töötajate usaldusisikut või töökeskkonnavolinikku. Kui taolised läbirääkimised ei anna tulemust, on Teil individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest tulenev õigus pöörduda Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni poole, lahendamaks töölepingu poolte vahel tekkinud vaidlus.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kes tasub isiku eest kommunaalkulu arved, kui isik on kohtuotsusega sundravil?01.04.2015
Tere,
Kes tasub isiku eest kommunaalkulu arved, kui isik on kohtuotsusega sundravil? Isik elas üksinda ja sai pensioni. Ravil olles pensioni ei saa.
Kuidas säilitada elamispind ravi lõppemisel?
Kes tasub isiku eest kommunaalkulu arved, kui isik on kohtuotsusega sundravil? Isik elas üksinda ja sai pensioni. Ravil olles pensioni ei saa.
Kuidas säilitada elamispind ravi lõppemisel?
Vastus: Gerda-Johanna Pello, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Tahtevastase ravi kohaldamise taotluse teeb kohtule kohalik omavalitsus. Seega eelduslikult on kohalik omavalitsus isiku eestkostja, kuna asjaoludest ei nähtu, et isikul oleks lähedasi. Eestkostjal on õigus ja kohustus hooldada isiku vara. Seega maksab kommunaalid KOV isiku enda vara arvel. Eelduslikult on korter isiku korter. Kui vara ei jagu, peab KOV tagama, et isikul oleks elukoht, kuhu pärast tervenemist elama asuda. Tavaliselt võimaldatakse sotsiaalpind KOV-i poolt. Kui tegemist on üürikorteriga, siis maksab kommunaalid vastaval ajal üürileandja.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole, kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lmp.ee.