Õigus

Töölepingu seaduse § 29 lõige 3 sätestab, et töölepingus kokku lepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Seadus eeldab seega, et töötasus lepitakse kokku brutosummas, selleks võib olla ka miinimumpalk (hetkel 390€/kuus). Seadustest tulenevate maksude ja maksete kinnipidamise kohustus on tööandja kanda. Viidatud maksud on eelkõige tulumaks ja sotsiaalmaks ning makseteks töötuskindlustusmakse ja kohustuslik kogumispensioni makse. Arvele laekuva töötasu suurust saate ise arvutada veebilehel: http://www.kalkulaator.ee/.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Kuivõrd teie ema suri 2005. aastal, siis sellisel juhul kohaldub pärimisseaduse redaktsioon, mis jõustus 1. juulil 2002. a.

Pärand avaneb pärandaja surmaga ning pärimiseks peab pärija pärandi vastu võtma.

PärS § 118 lg 1 kohaselt võib notar pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks anda tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud teate kättesaamisest või teadaande avaldamisest. Sama paragrahvi lõike 3 alusel ei saa pärandist loobuda ega seda vastu võtta kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat.

TsÜS § 136 lg 2 alusel saabub aastates arvutatava tähtaja tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Seega tähtaja arvestus algab teie puhul 1. jaanuaril 2006. a kell 00.00 ja lõpeb 31. detsembril 2015. a kell 23.59.

Pärandi vastuvõtmise ja loobumise korda reguleerib PärS § 117, mille lõike 1 kohaselt peaksite tegema avalduse notarile. Kuid PärS § 117 lg 3 kohaselt kui pärija ei ole esitanud PärS § 117 lõikes 1 nimetatud avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid on asunud PärS § 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

Kui ma õigesti aru saan, siis antud hetkel elab korteris teie õde, mitte teie ise ning ta elas korteris juba ema surma hetkel. Sellisel juhul võib tegemist olla olukorraga, kus teie õde loetakse pärandi vastu võtnuks, kuid soovitan täpsemate asjaolude selgitamiseks pöörduda notari poole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere, eluruumist äriruumi tegemiseks on vajalik saavutada kõikide korteriomanike nõusolek.
Kuna ruumi kasutusotstarve muutmisega kaasneb ka ehituse kasutusotstarve muutumine, mis on korteriomanike kaasomandis (vt KOS § 2 lg 2 - korteriomandi reaalosa ei ole ehitis), siis alustaksin õiguslike sätete tutvustamisel asjaõigusseadusest, mille paragrahv 74 ütleb, et kaasomandis oleva asja majanduslikku otstarvet võib oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.
KOS § 10 lg 1 ja 2 ning § 11 lg 1 p 1 kohustavad omakorda korteriomanikku, kes eluruumist ilusalongi teha soovib, kasutama korterit vastavalt sellisele sihtotstarbele, mis on määratud korteriomandite tekkimisel KOS § 4 ja § 5 alusel.
Küsimuse, miks kokkulepe aga mitte otsus, lahtimõtestamiseks ongi oluline keskenduda asjaolule, et korteri sihipärane kasutamine on kohustus, mis tuleb täita iga korteriomaniku ees, järelikult tuleb sellest kohustusest vabanemiseks saavutada kokkulepe iga korteriomanikuga eraldi.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 28 lõike 2 punkt 1 nimetab tööandja põhikohustusena töötaja kindlustamist kokkulepitud tööga. Juhul, kui töötaja ei saa teha tööd seetõttu, et tööandjal ei ole võimalik talle tööd anda, peab tööandja maksma töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale keskmist töötasu (TLS § 35). Tööandja oleks pidanud Teile kindlustama jaanuaris, veebruaris ja märtsis täistööaja järgsed töötunnid ning nende tundide eest töötasu maksmise. Kuna tööandja aga seda ei võimaldanud, siis oleks ta pidanud nimetatud kuude täistööajast puudu jäävate nn alatundide eest maksma Teile keskmist töötasu. Alatundide eest saamata jäänud keskmine töötasu oleks pidanud sisalduma kindlasti ka Teie lõpparves.
Töölepingus kokku lepitud tööaja mitte võimaldamine ning tekkinud alatundide eest keskmise töötasu mitte maksmine võib olla aluseks töölepingu ülesütlemiseks TLS § 91 lõike 2 alusel. Poolte vaidluse korral otsustab Teie töölepingu ülesütlemise põhjendatuse töövaidlusi lahendav organ. Teie küsimusest ei selgu kahjuks, millist töölepingu lõpetamise teadet ootate? Töölepingu lõppemise aluseks piisab töölepingu ülesütlemisest ühe lepingupoole poolt.
Kui siiski on tegemist töölepingu ülesütlemise ja lõpparve maksmisega, siis lõpparve viibimisega seoses on Teil õigus viivisele. Kuna töölepingu seadus ei näe ette reeglit töötasu maksmisega viivitamisel, võetakse viivise maksmisel aluseks võlaõigusseaduses viivise kohta sätestatu. Viivise määraks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (Euribor), millele lisandub 8% aastas. Intressimäär muutub poolaasta kaupa ja avaldatakse Ametlikes teadeannetes. Viimane avaldatud intressimäär alates 1. jaanuarist 2015 on 0,05%. Seega on hetkel kehtiv viivis 8,05% aastas, ehk arvutuslikult ligikaudu 0,022% viivitatavalt summalt päevas.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Ühisvara jagatakse ainult abikaasade vahel, lastel vanemate lahutuse korral mingisugust nõudeõigust ühisvarale ei teki.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Te saate mõlemad abikaasaga teha testamendi just selle tütre kasuks, kellele maja jätta soovite.

Pärimisseaduse § 10 lg 1 kohaselt päritakse seaduse järgi kui pärandaja ei ole kehtivat testamenti jätnud.

Kui te teete aga testamendi, siis seaduse järgi ei pärita ning teie teine tütar, kes muidu seaduse järgi esimeses järjekorras päriks, nõudeõigust ei oma. Seega, pöörduge notari poole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere, kõnealuses korteris elavatelt isikutelt saab nõuda nende tahte vastaselt korteri vabastamist vaid vastava täitedokumendi alusel. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 sätestab ammendava
loetelu vastavatest sundtäidetavatest täitedokumentidest, mis on:
- jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas,
- üürikomisjoni jõustunud otsus,
- sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel.
Antud juhul tulekski Teil esmalt välja selgitada, kas kohtutäituril on olemas täitedokument korteri vabastamiseks seal elavatest isikutest, ning juhul, kui seda ei ole, siis tuleb halvimal juhul arvestada sellega, et korteri enda valdusesse saamiseks tuleb Teil kohtusse pöörduda - korteri vabastamise nõude aluseks on sellisel juhul asjaõigusseaduse § 80.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, Teie küsimust puudutavaks seadusesätteks on korteriühistuseaduse paragrahv 15 primm lõige 1, mis näeb ette, et korteriühistu majanduskulude jagamisel tuleb lähtuda kinnistusregistris nähtuvast korteri üldpinnast, so Teie puhul 46,9 m2-st.
KÜ puhul tuleb siiski enne kindla seisukoha esitamist kontrollida ka põhikirja, kuna eelviidatud seadusesäte lubab korteriühistutel sätestada põhikirjas seadusest sätestatust erinev kulude jagamise kord.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriomandiseadus Teile küttesüsteemist lahkumise õigust ei anna (vt korteriomandiseaduse paragrahv 11 lg 1 p 1), pakkudes selle asemel õiguse nõuda teistelt korteriomanikelt küttesüsteemi ühist kordategemist (vt korteriomandiseaduse paragrahvid 12 lg 3 ja 15 lg 5) või siis õiguse teha küttesüsteem ise korda ning nõuda kordategemisega seotud kulu sisse teistelt korteriomanikelt vastavalt nende mõttelise osa suurusele (vt korteriomandiseaduse paragrahv 15 lg 2).

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 71 sätestab tõepoolest tööandja kohustuse hüvitada töötajale töölepingu lõppemisel kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 68 lõige 1 sätestab, et põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (TLS § 68 lõige 6). Seega, juhul kui Te ei kasutanud eelmisel kalendriaastal mingil põhjusel oma 28-päevast põhipuhkust ning lõpetasite käesoleval aastal oma töösuhted (ilma puhkust kasutamata) näiteks 31. märtsil, siis olete töösuhte lõppemise päevaks teeninud töötatud kuude arvelt välja õiguse kokku ligikaudu 35 (28 +(28:12x3)) kalendripäevale puhkusele, milline hüvitatakse Teile töösuhte lõppemisel rahaliselt, ehk makstakse välja lõpparves puhkuse kompensatsioonina.
Puhkusetasu (kompensatsiooni) arvutamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määrusega nr 91 kehtestatud „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ sätetest (https://www.riigiteataja.ee/akt/129032013021). Keskmise töötasu arvutamise aluseks võetakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kuu jooksul teenitud töötasud, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal on arvutamise vajaduse tekitanud sündmus, ehk siis Teie näite puhul lõpparve maksmise päev.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).