Õigus
Küsimus: Millest see võib tulla, et lõpparvel on puhkusekompensatsiooni summa miinusmärgiga?31.03.2015
Tere!
Täna oli minu abikaasa viimane tööpäev ühes ettevõttes. Käesoleval aastal on mees puhanud 14 kalendripäeva, märtsis. Täna sai ta ka lõpparve ning palgalipikul oli üks väga segadusseajav number. Nimelt, "põhipuhkuse kompensatsioon" ning -182 eurot ning kogupalk, mis ta sai, oligi selle summa võrra väiksem. Kust kohast see -182 tulla sai? Loogiline oleks ju, et vastupidi - tööandja maksab puhkusetasu + veel kompensatsioon töötajale kasutamata puhkuse eest, mida on samuti 14 päeva. Abikaasalt on aga hoopis raha "ära võetud". Mida sellises olukorras ette võtta?
Täna oli minu abikaasa viimane tööpäev ühes ettevõttes. Käesoleval aastal on mees puhanud 14 kalendripäeva, märtsis. Täna sai ta ka lõpparve ning palgalipikul oli üks väga segadusseajav number. Nimelt, "põhipuhkuse kompensatsioon" ning -182 eurot ning kogupalk, mis ta sai, oligi selle summa võrra väiksem. Kust kohast see -182 tulla sai? Loogiline oleks ju, et vastupidi - tööandja maksab puhkusetasu + veel kompensatsioon töötajale kasutamata puhkuse eest, mida on samuti 14 päeva. Abikaasalt on aga hoopis raha "ära võetud". Mida sellises olukorras ette võtta?
Vastus: Leonid Siniavski, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tulenevalt TLS § 71 on tööandja töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Sealjuures on tööandjal töölepingu lõppemisel seadusest tulenev õigus lõpparvest ilma töötaja nõusolekuta kinni pidada (tasaarvestada) tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest (TLS § 78 lõige 3). Seda Teie tööandja tõenäoliselt ka tegi, pidades Teie lõpparvest kinni (tasaarvestades miinusmärgiga) ette saadud 7 puhkusepäeva tasu. Ilmselt oleksite vastava selgituse saanud ka oma tööandja raamatupidajalt.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas eraisikult eraisikule tehtav rahaline kingitus kuulub (tulu)maksustamisele?31.03.2015
Kas eraisikult eraisikule tehtav rahaline kingitus kuulub (tulu)maksustamisele?
Juhul kui kingitusena saadud rahasummalt ei pea tulumaksu maksma, siis kas piisab kui kirjutada pangaülekandes väljale "sisu" sõna "kingitus", või peab kingituse tegemise vormistama (nt vabas vormis poolte vaheline kinkeleping vms), et juriidilises mõistes oleks tegu kingituse mitte tulu saamisega, vältimaks hilisemaid vaidlusi maksuametiga?
Juhul kui kingitusena saadud rahasummalt ei pea tulumaksu maksma, siis kas piisab kui kirjutada pangaülekandes väljale "sisu" sõna "kingitus", või peab kingituse tegemise vormistama (nt vabas vormis poolte vaheline kinkeleping vms), et juriidilises mõistes oleks tegu kingituse mitte tulu saamisega, vältimaks hilisemaid vaidlusi maksuametiga?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas mul on õigus saada ligipääs enda elektriarvestile, majahaldur ei taha seda võimaldada?30.03.2015
Probleem on selles, et elektri arvesti asub panipaikade alas ja piiratud uksega (seal on ka maja põhi lüliti). Võtmed on halduril, aga temaga alati ei saa kokku leppida kontrollimiseks (või ta ei taha tihti näidata). Kuna lugemine toimub kauglugemisel, need numbrid mida esitab haldusfirma ja mida olen ise näinud kuu lõpus, ei klapi (tavaliselt 100-150 kw). Tahtsin küsida kas mul on õigus saada ligipääs enda elektriarvestile? Haldur viidab elektriohutuse seadusele.
Tänan vastuse eest.
Tänan vastuse eest.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Loomulikult lubab seadus sellest sättest ka kõrvale kaldumist, kuid selle otsusega peaks kaasnema ka otsus, mis ütleb, kuidas tagatakse olukorra kontrollitavus. Nagu Teie küsimusest nähtub, siis Teie kortermajas ei ole seda küsimust lahendatud, sellest tulekski alustada, lootes seni tuleb näitude kontrollimisel loota halduri vastutulelikkusele.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas uue lapsega saan võtta 10 tööpäeva isapuhkust või peaksin ma reaalselt mingi perioodi enne seda töötama?30.03.2015
Viibin lapsehoolduspuhkusel. Augustis lõpeb mulle makstav vanemahüvitis ja naasen siis ka tööle. Ehk olen töölt eemal olnud 1 aasta ja 3,5 kuud. 20.septembri paiku sünnib perre teine laps. Kas minule laieneb samuti õigus võtta välja isapuhkus 10 tööpäeva 2 kuud enne lapse arvatavat sündi (ämmaemanda tõendi alusel) ja 2 kuud pärast lapse sündi?
Ehk siis kas isapuhkuse saadaolevaid päevi on kogunenud minu eelneva lapsehoolduspuhkusel oldud aja sees? Või selleks, et uue lapsega saada 10 tööpäeva isapuhkust, peaksin ma reaalselt mingi perioodi töötama?
Aitäh vastuse eest!
Ehk siis kas isapuhkuse saadaolevaid päevi on kogunenud minu eelneva lapsehoolduspuhkusel oldud aja sees? Või selleks, et uue lapsega saada 10 tööpäeva isapuhkust, peaksin ma reaalselt mingi perioodi töötama?
Aitäh vastuse eest!
Vastus: Leonid Siniavski, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas mõjutab topeltkodakondsus hooldusõiguse otsustamisel?30.03.2015
Lapse isa on soomlane, laps sündis Eestis. Lapse isa soovib lapsele Soome kodakondsust ehk siis topeltkodakondsust. Kas topeltkodakondsus mõjutab hiljem, kui lapse isa hakkab taotlema ainuhooldusõigust või ühist hooldusõigust ja millises riigis seda tehakse. Laps on 4-aastane. Mees on pidevalt ähvardanud, et kolime Soome, kuhu mina minna ei soovi. Kas anda nõusolekut lapse topeltkodakondsusele või ei, hirm on suur, et soovib koos lapsega Soome kolida.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapsesse puutuvate vaidluste lahendamiseks on pädev lapse elukohariigi kohus – seega juhul, kui elate Eestis, tuleb vaidlused lahendada Eesti kohtus. Lapse kodakondsus kohtu pädevust ei mõjuta, samuti ei saa see olla määravaks lapse hooldusõigusküsimuse lahendamisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas minu nõue lastele miinimum elatisraha osas on õigustatud või pean ma laste heaolu asemel arvestama isa heaoluga?30.03.2015
Tere,
Meil on kolm last vanuses 11-, 16- ja 17-aastat. Vanim laps õpib gümnaasiumis. Keskmine laps soovib samuti jätkata õpinguid gümnaasiumis. Siiani on isa lastele maksnud 100 eurot lapse kohta igakuiselt ja seda omavahelise kokkuleppe alusel. Veebruaris palusin ma isal elatisraha tõsta vastavalt kehtivale elatismiinimumile. Kuna ta keeldus, siis andsin ma taotluse kohtule, et lastega seonduvaid kohustusi võrdsustada.
Kuna laste isa sissetulek on 807 eurot, sain tema poolt palgatud advokaadilt kokkuleppe ettepaneku laste elatisraha igakuise summa 400 eurot kõigi laste peale kokku.
Kas minu nõue lastele miinimum elatisraha osas on õigustatud või pean ma laste heaolu asemel arvestama isa heaoluga?
Meil on kolm last vanuses 11-, 16- ja 17-aastat. Vanim laps õpib gümnaasiumis. Keskmine laps soovib samuti jätkata õpinguid gümnaasiumis. Siiani on isa lastele maksnud 100 eurot lapse kohta igakuiselt ja seda omavahelise kokkuleppe alusel. Veebruaris palusin ma isal elatisraha tõsta vastavalt kehtivale elatismiinimumile. Kuna ta keeldus, siis andsin ma taotluse kohtule, et lastega seonduvaid kohustusi võrdsustada.
Kuna laste isa sissetulek on 807 eurot, sain tema poolt palgatud advokaadilt kokkuleppe ettepaneku laste elatisraha igakuise summa 400 eurot kõigi laste peale kokku.
Kas minu nõue lastele miinimum elatisraha osas on õigustatud või pean ma laste heaolu asemel arvestama isa heaoluga?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina mõistavad kohtud miinimummääras elatisraha välja, kuid siiski tehakse ka erandeid, vähendades väljamõistetavat elatisraha alla kehtiva miinimumi. Eelnimetatu võib juhtuda olukorras, kui vanema sissetulek lihtsalt ei võimalda kõikidele lastele miinimummääras elatisraha maksta, kuid vanem on teinud kõik endast oleneva piisava sissetuleku teenimiseks.
Kas Teie poolt nimetatud olukorras võiks kohus vähendada elatisraha alla miinimumi, on kahjuks raske öelda, kuivõrd teada ei ole muid asjas tähtsust omavaid asjaolusid (laste isa majanduslik olukord tervikuna, Teie majanduslik olukord jms).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas naisel on õigus alimente nõuda tagasiulatuvalt, kui lapse isa nimi sünnitunnistusel puudub?30.03.2015
Tere. Elatishagi ja hagiavaldus isaduse tuvastamiseks on antud koos kohtusse. Isa nimi sünnitunnistusel puudub. Kas ja millistel tingimustel on võimalik elatist saada tagasiulatuvalt 1 aasta enne isaduse tuvastamise hagi kohtule esitamist?
Minul ei ole probleem neid alimente maksta alates sellest hetkest kui ta hagiavalduse isaduse tuvastamiseks kohtule esitas aga hetkel naine nõuab ka 1 aasta tagantjärele enne hagi esitamist kuigi ma ei tea sellest lapsest midagi ja ka DNA on veel tegemata.
Kas on võimalik, et kohus ka sellise nõude rahuldab?
Minul ei ole probleem neid alimente maksta alates sellest hetkest kui ta hagiavalduse isaduse tuvastamiseks kohtule esitas aga hetkel naine nõuab ka 1 aasta tagantjärele enne hagi esitamist kuigi ma ei tea sellest lapsest midagi ja ka DNA on veel tegemata.
Kas on võimalik, et kohus ka sellise nõude rahuldab?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuigi isaduse tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, ei anna see alust elatise nõudmiseks tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kas elatise nõudmine üks aasta enne elatishagi esitamist on antud kontekstis põhjendatud, peab otsustama kohus ja kohtupraktika on selles küsimuses erinev, seega kohus võib elatise välja mõista alates elatishagi esitamisest kui ka üks aasta tagaasiulatuvalt enne elatishagi kohtule esitamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas tohib tööandja kontrollida ja jälgida seaduse piires töötaja arvutikasutust?30.03.2015
Kui kaugele võib minna töötaja arvutikasutamise jälgimisega, kui kasutada näiteks mõnda spetsiaalset programmi? Mis hetkest läheb asi ebaseaduslikuks ja millist arvutikasutust, e-maile või isiklikke tegevusi siiski jälgida ei tohiks, juhul kui töötajat on tema jälgitavusest teavitatud.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kahjuks on teie küsimuses liiga vähe informatsiooni, et sellele ammendavalt vastata. Palju sõltub sellest, mis eesmärgil tööandja töötaja arvutikasutamist jälgib ja kas see huvi on seadusega kooskõlas. Kehtib põhimõte, et töötajat võib jälgida ainult niipalju, kui see on hädavajalik, töötaja privaatsust minimaalselt riivates. Andmekaitse Inspektsioon on välja andnud 18- leheküljelise juhise personalitöötajatele "Isikuandmed töösuhetes": https://wwwaki.rik.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Isikuandmed%20t%C3%B6%C3%B6suhetes%20juhis%20personalit%C3%B6%C3%B6tajale.pdf .
Kui Te sealt enda küsimusele ammendavat vastust ei saa, siis oleks kõige õigem pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole. Kuidas pöörduda, selleks leiate juhised siit:
http://www.aki.ee/et/inspektsioon/poordu-inspektsiooni-poole .
Teie privaatsuse säilimist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas saab vaidlustada töövaidluskomisjoni otsust, seda ka osaliselt rahuldatud nõuete osas?30.03.2015
Ma ei ole rahul töövaidluskomisjoni otsusega. Kas on võimalik otsus osaliselt vaidlustada, seda ka osaliselt rahuldatud nõuete osas (töölepingu lõpetamine loeti ebaseaduslikuks, kuid hüvitist määrati vaid ühe kuu ulatuses). Milliste kuludega pean arvestama? Riigilõivu ei tohiks ju olla.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võib sellega mittenõustunud pool pöörduda maakohtusse sama töövaidluse läbivaatamiseks ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.
Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. See tähendab, et töövaidluskomisjoni otsust vaidlustada ei saa, vaid sama asi vaadatakse kohtus uuesti läbi n.ö. puhtalt lehelt.
Kohtusse pöördumisel tuleks esitada hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile.
Kohtusse pöördumine töövaidlusega on riigilõivu vaba, aga kui võtate endale esindaja, siis tuleb arvestada esindaja tasudega. Arvestades asjaoluga, et Te töövaidluskomisjonis soovitud maksimumtulemust ei saavutanud, oleks mõistlik mõelda kvalifitseeritud abi kasutamise peale. Hinnakiri sõltub konkreetsest advokaadist või advokaadibüroost. Kohtult on võimalik taotleda ka seda, et Teie õigusabi kulud kannaks vastaspool, kuid taotluse rahuldamine sõltub kohtulahendist.
Alustuseks soovitaksin minna oma võimaliku esindaja juurde konsultatsioonile, et hinnata kohtusse pöördumise perspektiivikust, seejärel võtta hinnapakkumine ja võrrelda seda loodetava kasuga. Seejärel saate teha otsuse, kas Teil on rohkem võita või kaotada.
Kaalutletud otsuseid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandjal on õigus nõuda, et töötaja oleks palgata puhkusel töötajast mitte olenevatel põhjustel?30.03.2015
Kas tööandjal on õigus nõuda, et töötaja oleks palgata puhkusel töötajast mitte olenevatel põhjustel?
Vastus: Ingrid Iter, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tasustamata puhkust on võimalik kasutada vaid poolte kokkuleppel. Juhul kui töötaja ei ole nõus tasustamata puhkusele jääma, siis tööandja teda selleks sundida ei saa.
Lisaks olgu märgitud, et poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka ei lähe ehk nimetatud aja eest töötaja põhipuhkust ei teeni.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).