Õigus

Puhkusetasu võib arvestada mistahes viisil, kuid see ei tohi jääda viimase kuue kuu keskmise palga alusel arvutatud summast väiksemaks. Rohkem võib alati maksta. Kui puhkusetasu tuleb välja maksta 10.02, siis võetakse keskmise arvutamisel arvesse ka jaanuari palk. Lõpparve maksmise kohustus tekkib töölepingu lõppemise päeval. Kui kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, siis saabub tähtpäev puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Seega tuleb lõpparve välja maksta hiljemalt 2. märtsil.

Lp. Pöörduja
Töölepingut saab muuta vaid poolte kokkuleppel.

Selleks et asuda teisele ametikohale, peaksite esitama vastava avalduse oma tööandjale (isik, kes on allkirjastanud teie töölepingu). Nõusoleku korral teeb ta vastava märke avaldusele ja selle alusel viiakse teid üle soovitud ametikohale. Kui aga tööandja ei nõustu üleminekuga, ei saa te seda ka nõuda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 6406000 (E-R 9.00 - 16.30).

Lp Pöörduja

Kuna õppepuhkust antakse kalendripäevades, siis peavad olema tasustatud kõik õppepuhkuse päevad ja õppepuhkuse tasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi määruse) § 4 alusel.

Seega õppepuhkuse tasu arvutamisel tuleb alati leida keskmine kalendripäevatasu, mille arvutamiseks liidetakse eelneva kuue kuu töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral (töötaja oli haiguslehel, (õppe)puhkusel, ajateenistuses, osales streigis, esindas seaduse alusel teisi töötajaid jne).

Juhin veel tähelepanu asjaolule, et õppepuhkuse tasu arvutamisel võetakse arvesse kõik kalendripäevad s.t. riigipühad arvestatakse ka kalendripäevade hulka(määruse 4 lg 2 järgi jäetakse rahvuspüha ja riigipühad välja vaid põhipuhkusetasu arvutamisel).

Antud juhul ei rakendu määruse nr 91 lg 1(1), mille kohaselt, kui töötaja on viimase 6 kuu jooksul teeninud vaid muutumatu suurusega töötasu, talle keskmist ei arvutata ja säilitatakse töötasu. Viimane kehtib ainult põhipuhkusetasu arvutamise puhul.

Lp. Pöörduja
Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt peab jälgimisseaduste kasutamisel olema täidetud järgmised tingimused:

IKS § 14 lg 3 kohaselt peavad korraga olema täidetud kõik kolm tingimust:
1) jälgimisseadmestiku kasutamisega ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve,
2) kogutud andmeid kasutatakse ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt,
3) jälgimisseadmete kasutamine tuleb selgelt teatavaks teha.
IKS § 14 lg 3 kohaselt ei või jälgimisseadmestiku kasutamine kahjustada ülemääraselt vaatevälja jäävate isikute õigustatud huve.

See eeldab, et:
1) ohud varale on eelnevalt selgelt määratletud;
2) on hinnatud nende ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust;
3) on analüüsitud, millised oleksid alternatiivsed meetmed ohu tõrjumiseks;
4) kui alternatiivseid meetmeid ei ole või nende kasutamine ei anna võrreldavat tulemust või on ebamõistlikult koormavad, siis analüüsitakse, kas jälgimisseadmete kasutamine on ohtude tõsidust ja tõenäosust silmas pidades proportsionaalne meede;
5) valitakse ja seadistatakse jälgimisseadmed minimaalsuse põhimõttest lähtuvalt;
6) seadmete kasutamisest teavitatakse vastavalt IKS § 14 lg 3 nõuetele.

Ülemäärase õiguste kahjustamisega on tegemist juhul, kui soovitud eesmärki on mõistlikult võimalik saavutada ka isiku õigusi vähem riivavate meetmetega. Seadmete kasutamine peab olema proportsionaalne ja eesmärgipärane, suunatud siiski vara säilimisele mitte töötajate jälgimisele. Juurdepääs salvestustele peab olema piiratud.

Seega oleks soovitus vestelda tööandjaga sel teemal. Kui olukord ei lahene, palun ühendust võtta Andmekaitse Inspektsiooniga.


Elektroonilised pöördumised palume digitaalallkirjastada ja saata info@aki.ee .


Nõuandetelefon 627 41 44 on avatud tööpäeviti 10–12 ja 14–16.

Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.

Samas võib aga notar kolmekuulist tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle. Vaidluse korral lahendab asja kohus.

Seega peate notarile teatama, millal saite pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teada, millest omakorda oleneb see, kas teil on veel võimalus pärandist loobuda või mitte. Samas, mõjuva põhjuse olemasolul, saaksite taotleda notarilt tähtaja pikendamist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Asjaõigusseaduse § 156 lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

Seega, kui naabri kinnistuni viib kaks teed, tuleb hinnata, milline tee võimaldab naabri kinnisasjale mõistliku juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt. Kui mõistlikuks juurdepääsuteeks on pigem üle teise naabri kinnisasja kulgev tee, on teil teoreetiliselt võimalik üle enda kinnistu üleminekut piirata. Vaidluste ja võimaliku hilisema kohtumenetluse vältimiseks tuleks tee kasutamise piiramine siiski eelnevalt naabriga kooskõlastada. Kui kooskõlastamine tulemusteni ei vii, lahendab vaidluse kohus.

Tee osalise likvideerimise osas soovitan see kooskõlastada eelnevalt kohaliku omavalitsusega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Pärimisseaduse § 104 lg 1 kohaselt kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.

Perekonnaseaduse § 97 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ülal pidama.

Seega tuleks teil esmalt kindlaks teha, kas vanaisa poja (alaneja sugulane) invaliidsusaste on selline, et ta ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Kui see nii on, on tal pärimisseaduse § 104 lg 1 kohaselt õigus sundosale isegi siis, kui teie vanaisa teda hetkel ülal ei pea, kuid pojal oleks õigus ülalpidamist saada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Osanik võib oma osa võõrandada nii müügilepingu kui ka kinkelepingu teel. Äriseadustiku § 149 sätestab osa võõrandamise korra. Selle järgi võib osanik oma osa vabalt võõrandada teisele osanikule (lg1). Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest (lg 2). Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peavad osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Seega ei, osa võõrandamine Ettevõtjaportaalis ei ole võimalik. Selleks peate pöörduma notari poole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Korteriühistu raamatupidamise kontrollimiseks on võimalik üldkoosolekul määrata revisjoni või audiitorkontroll. Järelvalve teostamist reguleerib mittetulundusühingute seaduse § 34. Revidendiks või audiitoriks ei või olla korteriühistu juhatuse liige ega raamatupidaja (lg 1.1). Juhatuse ja muu organi liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega või andma vajalikku teavet (lg 2). Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule.

Seega on korteriühistu raamatupidamise kontrollimiseks võimalik määrata revisjoni või audiitorkontrolli, kes järelevalvet teostab. Kontrolli määramise üle otsustab üldkoosolek, mistõttu raamatupidaja huvi olemasolu kontrolli vastu ei ole oluline.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere, keeruline olukord, millele ühest vastust anda kahjuks ei ole võimalik. Olukorras, kui korteriomanik ei saa võtta vahetult osa kortermaja majandamistegevusest, lubab korteriomandiseadus küsida sellest tekkivate lisakulutuste eest hüvitist. Samas otsest kulutust antud juhul ei teki kuna teosed korteriomanikud täidavad kohustuse ise. Soovitan püüda katla kütmisest kõrvale hoidva korteriomanikuga hüvitise suuruses kokku leppida.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ