Õigus

Lp Pöörduja

Töötasu on töölepingu seaduse (edaspidi TLS) kohaselt töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud ja mis peab sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis (TLS § 5 lg 1 p 5). Töölepingu pooled võivad kokku leppida töö tasustamises ajaühiku (ajapalga) või töösoorituse (tükipalga) alusel.

Kui pooled on kokku leppinud, et töötaja töö tasustamine toimub tükitöö alusel, siis peab lepingus olema välja toodud töömaht (tükid), aeg, mille jooksul x arv tükke tuleb teha ja tükitöö hinne.

Tööandja peab töölepingu andmed esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt (TLS § 5 lõige 2). Andmed tuleb sõnastada viisil, mis võimaldab töötajal neist üheselt aru saada. Seega peab tööandja esmalt tükitööhinded ümber arvutama eurodes ja esitama need Teile kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest (TLS § 5 lg 3).

Kui tööandja andmeid ei esita, siis on Teil võimalik teha avaldus Tööinspektsioonile.

Põhikirja selliseid asju ei kirjutata – põhikiri määrab äriühingu olulised tunnused ja sisemised toimimisreeglid. See, mida asutajad teevad või ei tee, on nende omavahelise kokkuleppe küsimus, sh ka see, milline on asutamiskulude koosseis ja suurus, kes need kannab ning millal äriühing kulud hüvitab. Arvan, et kulutused veebilehele sobivad küll asutamiskulude hulka.

Töösuhet ei saa ajutiselt katkestada – see kas on olemas või ei ole. Tasustamata puhkuse aeg loetakse tööajaks. Kui töötaja oli terve kuu tasustamata puhkusel ja seetõttu talle palgapäeval raha ei maksta või ta oli mõned päevad tööl, kuid saab palka vähem, kui 355 eurot (näiteks lühiajalises projektis osalemise eest), siis maksab tööandja sotsiaalmaksu kuumäära järgi, st tänavu 117,15 eurot. Muid makse ei tule tasuda. See, mille eest makstakse, pole oluline. Kui projektipalka maksab sama tööandja ja see on vähemalt 355 eurot kuus, siis on kõik nagu tavaliselt ja töösuhte küsimusel pole mõtet. Töökoha koondamine oleks ebaaus ja arvatavasti kulukam.

EMTA poolt maksu määramine on seaduslik, mingit juurdemaksukohustust ei teki. Ilma tööandja deklaratsioonita maksuamet Teie töötasu eeldeklaratsiooni kanda ei saa ja see tuleb ise deklareerida. Maksuamet arvutab tasumisele kuuluva maksu aasta jooksul saadud tulude summa alusel ja kui maksu on laekunud vähem, kui ette nähtud, siis tuleb puudujääv osa juurde maksta. Tööandja deklaratsioonide esitamatajätmine tähendab eelkõige seda, et töötaja palgalt ei ole sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseid arvestatud ega makstud, mis võib kaasa tuua probleemid ravi- ja töötuskindlustusega ning väiksemad hüvitised ja pensioni. Töövaidluskomisjoni pöördumise soovitus ei ole asjakohane. Sellisest töölepingust ei saagi muud, kui pahandusi oodata.

Tere, kui kortermajas korteriühistut asutatud ei ole, siis toimub soojusenergia kulu jagamine korteriomanike vahel vastavalt korteriomandiseadusele, mille paragrahv 13 lg 1 kohaselt tuleb kogu kulu jagada vastavalt kaasomandi mõttelise osa suurusele. Sealjuures ei oma tähtsust asjaolu, kuidas korterit köetakse.

Kui kortermajas on asutatud korteriühistu, siis reguleerib kulude jagamist üldjuhul põhikiri, tehes seda reeglina sarnaselt korteriomandiseadusega.

Kuna eelkirjeldatuga samadel alustel tuleb jagada (teistele korteriomanikele) ka Teie korteri (elektri)küttekulu, siis peaksite oma küsimusele vastuse saamiseks ise välja arvestama, kui suur oleks Teie korteri arve siis, kui maksaksite kütte ja korteri elektriarve eest vastavalt korteri mõttelise osa suurusele ning võrdlema siis saadud summat tegelikult esitatud arvetega.
Juhul, kui seadusjärgse arvestuse alusel saadud summa on väiksem tegelikult esitatud arvetest, siis on Teile nn 10% arvestusega tõesti liiga tehtud.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, katus on korteriomanike ühisomandis. Omaniku põhikohustuseks on oma vara korrashoidmine, millist ülesannet täidavad korteriomanikud üldjuhul korteriühistu abiga.
Seega, kui katuse renoveerimise kulutus on põhjendatud, siis tohib korteriühistu selle eest korteriomanikult ka tasu küsida. Korteriomanikel on omakorda võimalik otsustada, kas maksta summa ühekorraga, võtta laenu või leida mõni muu lahendus.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Vastavalt võlaõigusseaduse § 20 lg-le 2 loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Seega, võimaliku vaikimisi nõusoleku osas peate lähtuma senisest pooltevahelisest käitumispraktikast.

Asjaõigusseaduse § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.

Korteriomandiseaduse § 12 lg 1 kohaselt võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Tavakasutuse piires võivad korteriomanikud otsustada küsimusi häälteenamusega (korteriomandiseaduse § 12 lg 2).

Seega, võiksite esmalt kutsuda kokku koosoleku ning seal siis pumba ümber paigaldamisega seotud küsimuse näiteks hääletusele panna.

Asjaõigusseaduse § 72 lg 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

Korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt. Kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest (korteriomandiseaduse § 12 lg 3).

Korteriomandiseaduse § 10 lg 1 kohaselt võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega.

Korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; taluma mõjusid, mis jäävad eelnimetatud piiridesse (korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p-d 1-2)

Seega, eeltoodud sätetest tulenevalt peab korteriomanik käituma teiste korteriomanike suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt ning on kohustatud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samas peab korteriomanik (antud juhul teie) ka taluma mõjusid, mis jäävad eelnimetatud piiridesse.

Siinkohal tulebki teil hinnata või peate laskma asjatundjal/eksperdil hinnata, kas pumba kumin ületab tavakasutusest tekkivat mõju või jääb selle piiresse ning te peate seda siiski taluma.

Vastuväitena võib teise korteri omanik viidata korteriomandiseaduse § 11 lg-le 3, mille kohaselt ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata.

Ehk tema ise ei ole seda pumpa paigaldanud, vaid ostis korteri koos pumbaga ning ta ei saanud sellega arvestada, et alumisele naabrile võib kostuda kumin. Seega, mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa temalt ka selle ümber paigaldamist oodata.

Kuivõrd te olete püüdnud seda probleemi naabriga lahendada nö suuliselt, siis oleks mõistlik esitada ka kirjalik pretensioon, et hiljem siis vajadusel kohtus tõendada seda, et olete üritanud teise poolega asja kohtuväliselt lahendada, kuid tulutult.

Kuid minu esmane soovitus oleks siiski püüda antud vaidlus kohtuväliselt lahendada - näiteks jagada ümber paigaldamisega seotud kulud ära või kui naaber üldse midagi panustama ei ole nõus, siis oleks teil mõistlik see kulu ise kanda, kui teid kumin ikkagi niiväga häirib. Hiljem kohtusse minnes on teie kulud kindlasti kordades suuremad ning 100 % kindlust selles osas, kas te kohtus ka võita võite, ei saa anda. Kohtumenetluses peaksite kindlasti ka ekspertiisi läbi viima, et kindlaks teha, kas pumba müra on ikka nii tugev, et see ümber on vaja paigutada jne. See on aga jällegi lisakulu.

Seega, ühest soovitust on siinkohal teile raske anda. Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Lp Pöörduja

Töölepingu seaduse § 19 p 2 sätestab, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest, kui ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses.
Kui tööandjal tekib kahtlus töötajale väljastatud töövõimetuslehe õigsuses, on võimalik sellest informeerida haigekassa piirkondlikku osakonda. Haigekassa usaldusarstid kontrollivad töövõimetuslehe väljaandmise põhjendatust.
Kui selgub, et töövõimetusleht on põhjendamatult välja antud, on Teil võimalik töötajat hoiatada või mõjuvate asjaolude tõttu temaga töösuhe üles öelda.

Töövõimetuslehe väljastamisega seonduvate küsimustega palun pöörduda Haigekassa (infotelefon 16 363 või http://www.haigekassa.ee/haigekassa/kontakt ) poole.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lp Pöörduja

Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu tuleb järgida töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 97 lõikes 2 sätestatud töölepingu erakorralisest ülesütlemisest etteteatamise tähtaegasid, mis sõltuvad töötaja töösuhte kestusest tööandja juures:
1) alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
2) üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
3) viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
4) kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.

Kui tööandjal ei ole võimalik töötajat etteteatmistähtaja jooksul tööga kindlustada võib ta töötaja koondada ka etteteatamistähtaega järgimata, kui sel juhul peab ta maksma töötajale hüvitist ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest.

TLS § 100 lg 5 kohaselt kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Hüvitist on õigus saada töötaja keskmise tööpäevatasu alusel nende tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ette teatati.

Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 1). Lisaks tööandja makstavale koondamishüvitise on töötajal õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral TLS § 100 lg 2 alusel Eesti Töötukassalt. Täiendavat hüvitist taotleb tööandja töötajale, kelle töösuhe selle tööandja juures on kestnud vähemalt 5 aastat.

Töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest hüvitist saab nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu kui töölepingu pooled hüvitise maksmise osas kokkulepet ei saavuta.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Puhkusetasu arvutatakse keskmise päevapalga alusel ka tunnitasu alusel töötamise korral. Kui töötaja on tööandja juures töötanud rohkem kui 1, kuid vähem kui 6 kuud, võetakse keskmise arvutamise aluseks need kalendrikuud, mille eest tasumise päev (palgapäev) on saabunud. Kui töötatud on nii lühikest aega, et esimest palgapäeva saabunud ei ole, siis võetakse päevatasu arvutamisel aluseks välja teenitud palga summa alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja päevatasu arvutada. Muidugi võib tööandja jätta raamatupidaja kiusamata ja maksta puhkusetasuks suvalise ümmarguse summa, kuid mitte vähem, kui keskmise alusel arvutatud. Varasem töötamine renditöötajana arvesse ei lähe.