Õigus
Küsimus: Kui tihti peaks laskma kontrollida korteriühistu raamatupidaja tööd?02.02.2015
Tere!
Kui tihti peaks laskma kontrollida raamatupidaja tööd. Juba kümmekond aastat ei ole ühistu juhatus tellinud vastavat firmat raamatupidamise kontrollimiseks.
Olen tänulik vastuse eest.
Kui tihti peaks laskma kontrollida raamatupidaja tööd. Juba kümmekond aastat ei ole ühistu juhatus tellinud vastavat firmat raamatupidamise kontrollimiseks.
Olen tänulik vastuse eest.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kui põhikirja järgi peab ühistul olema revisjonikomisjon, siis peab see esitama üldkoosolekule oma arvamuse, muuhulgas ka raamatupidamise kohta, koos igaaastase majandusaasta aruandega.
Küsimus: Kas võin käsunduslepingukorral tasust kinni pidada tulumaksuvaba miinimumi, kuna inimene hetkel oma põhikohal ei tööta?02.02.2015
Tere!
Soovin võtta käsunduslepingu alusel tööle isiku, kes on hetkel oma põhitöökohast lapsehoolduspuhkusel, kuid kelle vanemahüvitise periood on lõppenud. Kas võin tema töötasust kinni pidada tulumaksuvaba miinimumi kuni töötaja oma põhitöökohast tasu ei saa?
Soovin võtta käsunduslepingu alusel tööle isiku, kes on hetkel oma põhitöökohast lapsehoolduspuhkusel, kuid kelle vanemahüvitise periood on lõppenud. Kas võin tema töötasust kinni pidada tulumaksuvaba miinimumi kuni töötaja oma põhitöökohast tasu ei saa?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Kas tööandja tohib piirata töö ajal töötaja juurdepääsu oma isiklikele asjadele?02.02.2015
Kas tööandjal on lubatud piirata töötaja juurdepääsu oma isiklikele asjadele tööajal? Näiteks ei luba kaardisüsteem tööpäeva jooksul teatud kellaaegadel osadel töötajatel pääseda iseseisvalt garderoobi oma asjade juurde. Nendel kellaaegadel tuleb pöörduda personaliosakonda juurdepääsu eriloa saamiseks.
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et töö korraldamise õigus on tööandjal, kes kehtestab reeglid töökorraldusele. Seadus peab töökorralduse all silmas eelkõige tööruumidesse sisenemise ja väljumise korda, tööpäeva alguse ja lõpu aja reguleerimise ning nendega seotud toimingute tegemise korda. Tööandjal peab selliste piirangute kehtestamiseks aga olema mõistlik põhjus, näiteks varguste tõkestamiseks vms.
Tööajal allub töötaja tööandja seaduslikele korraldustele. Tööaeg on töö tegemiseks ja töötaja ei või töökohalt ilma mõjuva põhjuseta lahkuda.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas töölepingu sõlmimisel on töötajal õigus üks töölepingu eksemplar endale saada?02.02.2015
Kas töölepingu sõlmimisel on töövõtjal õigus üks töölepingu eksemplar enda kätte saada ja kas töölepingu muutmisel on töövõtjal õigus saada endale üks eksemplar muudatuste kohta? Minu tööandja võtab ainult allkirja alla ja rohkem ma neid pabereid ei näe.
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et tööleping vormistatakse kirjalikult kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale ja teine tööandjale, samuti vormistatakse ka töölepingu muudatused.
Kui Teile oma eksemplare ei antud, siis pöörduge vastava nõudega tööandja poole.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas pärast lahutust on endisel abikaasal õigust mingile hüvitisele, kui müün osaühingu osaluse?02.02.2015
Tere,
Ostsin osaluse ettevõttes 09.03.2004. Abielu lahutati 09.08.2004 ja lahutus jõustus 23.08.2004 tagaselja otsusega kostja 04.05.2004 esitatud kirjaliku avaldusega hagiavalduse suhtes, et ei ole nõudeid vara jagamiseks ja on nõus tagaselja otsusega. Hagiavalduse esitasin kohtule 20.02.2004
Kas praegusel juhul on endisel abikaasal mingi õigus, kui soovin osaühingu osa võõrandada? Kui jah, siis missugused on minu võimalused ja mida pean tegema? Soovin, et osaühingu osale ei oleks endisel abikaasal mingeid õigusi.
Ostsin osaluse ettevõttes 09.03.2004. Abielu lahutati 09.08.2004 ja lahutus jõustus 23.08.2004 tagaselja otsusega kostja 04.05.2004 esitatud kirjaliku avaldusega hagiavalduse suhtes, et ei ole nõudeid vara jagamiseks ja on nõus tagaselja otsusega. Hagiavalduse esitasin kohtule 20.02.2004
Kas praegusel juhul on endisel abikaasal mingi õigus, kui soovin osaühingu osa võõrandada? Kui jah, siis missugused on minu võimalused ja mida pean tegema? Soovin, et osaühingu osale ei oleks endisel abikaasal mingeid õigusi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui kohus lahendas vaid abielu lahutamise asja, mitte abielu lahutamise koos ühisvara jagamisega, siis on endisel abikaasal õigus siiani nõuda ühisvara jagamist.
Kui ettevõtte osa on soetatud abielu ajal, on tegemist Teie ja endise abikaasa ühisvaraga, mille jagamist võib endine abikaasa nõuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma saan mehele panna peale elatusraha, kuigi oleme abielus, kuid ta läks kodust ära ega anna näole?02.02.2015
Mul on selline delikaatne küsimus, et kuidas ma peaksin käituma sellises olukorras, kui abikaasa läks meie juurest ära juba 1 kuu tagasi, pole helistanud ega lapse vastu huvi üles näidanud. Ja lahutada ta ka ei taha, ei anna endast märku ega midagi.
Ning abikaasa käib tihti mu töö juures ja kui ma püüan talle ligineda, et rääkida, läheb ta minema kohe. Ning töökaaslasel palusin edasi öelda, et tulgu rääkigu minuga ja lähme anname lahutuse sisse aga ei tee väljagi.
Lapsest ei tee välja, ei ole ühendust võtnud ega midagi, et kuidas lapsel on ega midagi. Ja kas ma saaksin talle panna elatusraha peale ka nii, et kui me abielus veel?
Ei oska enam midagi teha ja kuhugi pöörduda. See juba meil kolmas lahkuminek nii ja 2 lahkumineku süü on olnud mehe ema, kes manipuleerib temaga. Mida ma tegema pean? Ning ma ei tea kas üksinda lahutust sisse anda saab?
Ning abikaasa käib tihti mu töö juures ja kui ma püüan talle ligineda, et rääkida, läheb ta minema kohe. Ning töökaaslasel palusin edasi öelda, et tulgu rääkigu minuga ja lähme anname lahutuse sisse aga ei tee väljagi.
Lapsest ei tee välja, ei ole ühendust võtnud ega midagi, et kuidas lapsel on ega midagi. Ja kas ma saaksin talle panna elatusraha peale ka nii, et kui me abielus veel?
Ei oska enam midagi teha ja kuhugi pöörduda. See juba meil kolmas lahkuminek nii ja 2 lahkumineku süü on olnud mehe ema, kes manipuleerib temaga. Mida ma tegema pean? Ning ma ei tea kas üksinda lahutust sisse anda saab?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Asjaolu, et olete lapse isaga endiselt abielus, ei vähenda kuidagi Teie õigust nõuda lapsele elatisraha. Kui lapse isa kuidagi lapse ülalpidamises ei osale, on elatise nõudmine igal juhul põhjendatud.
Kui lapse isaga abielu lahutamise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb abielu lahutamiseks pöörduda kohtu poole. Selleks tuleb Teil esitada kohtule vastav hagiavaldus ja tasuda riigilõivu 100 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ka liikumispuudega inimene peab maksma täissumma elatisraha?02.02.2015
Uuest aastast tõstsin miinimum elatisraha 1 lapse kohta 195.- euroni. Varemalt maksin kokkulepitud summa 160.- iga kuu õigeaegselt ära. Nüüd nõuab eksabikaasa summat 195.- kuus, viidates uuest aastast muutunud alampalgale. Olen 80% liikumipuudega ning küsin, kas ka minu kohta kehtib selline seadus, kus elatisraha pean maksma täies ulatuses? Maksan korteriliisingut, üüri, sõidukiliisingut. Õnneks on töökoht veel olemas.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Vastus Teie küsimusele sõltub sellest, kas Teie liikumispuue takistab Teid sissetuleku teenimisel – kui olete vaatamata oma puudele võimeline piisavalt sissetulekut teenima, tuleb lapsele elatisraha maksta (vähemalt) kehtivas miinimummääras, kui aga Teie puue takistab Teil piisavas ulatuses sissetuleku teenimisel, võib see anda aluse elatisraha vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas võin meest elatisraha maksmise osas ikkagi tülitada, kuigi kohtutäitur nõuab seda temalt isegi?02.02.2015
Mul on vabaabielust 2 last, kuid mehega elame lahus, ta töötab ja elab soomes, seal on uus elukaaslane, kes samuti kasvatab kahte last, mis ei ole muidugi tema lapsed. Olen nõudnud talt elatist lastele ja kohtutäitur on talle ka kirjalikult toimetanud maksekäsu, kuid ei midagi. Väidab, et tal ei ole hetkel võimalik toetada kuna tal endal soomepoolselt kes arvestab rahasi palgast maha. Kuid jah need pole alimendid, mida talt arvestatakse maha palgast. Ise ma küll olen nüüd abielus uue mehega, kuid ei peaks see takistamast maksmast tal alimente, mis kuulub ikka laste bioloogilisele isale. Olen korduvalt küsinud talt raha, kuid vastus - mul pole kuskilt hetkel võtta, kui asjad paranevad, siis kindlasti lubab saata. Muidugi ei meeldi ei talle ega ka tema uue naisele, et tüütan korduvalt oma kirjakestega millal saab raha. Et siis kas mul on õigus niiviisi käituda, kuigi olen asjad andnud ka ametlikult käiku, kas tal on õigus mulle esitada süüdistust, et korduvalt tekitan probleeme tema uue perele korduva lunimisega. Kas mul on õigus nõuda tema isalt abi, et kui tema ei maksa? Mida ma pean tegema? Kas kannatlikult ootama? Teid ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui lapse isa vabatahtlikult oma lastele elatist ei maksa, on Teil igal juhul õigus elatisnõudega tema poole pöörduda. Eelnimetatut ei mõjuta ka asjaolu, et olete algatanud elatise kättesaamiseks kohtumenetluse.
Kui Teie pöördumised tulemust ei anna, tulebki jääda ootama kohtumenetluse tulemust ehk kohtulahendit, millega laste isalt elatis välja mõistetakse. Kui laste isa ka siis ei ole nõus lastele elatist maksma, on Teil võimalik algatada tema suhtes täitemenetlus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatis ja alimendid on üks ja see sama asi?02.02.2015
Elan lapse isast lahus. Isal on uus elukaaslane ning lapsendas ka selle naise poja. Meie ühisele lapsele maksab ta 110 eurot. Kuna ta tööl ei käi ja ütleb, et ei ole võimeline rohkem maksma kuna tema haige isa on hooldekodus ja sinna kulub enamus rahast mis tal on ning ka lapsendatud pojale. Mina nõudsin kohtu kaudu temalt välja elatise. Kas elatis ja alimendid on üks ja see sama ning kas mul on ka võimalus nõuda temalt suuremat summat lapsele.
Suured tänud vastuse eest.
Suured tänud vastuse eest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Elatise ja alimentide all võime tõepoolest mõista sama asja, „alimentidena“ tunti elatist lihtsalt varasemas seaduses.
Elatise suurus oleneb nii lapse vajadustest kui ka vanemate majanduslikust olukorrast. Reeglina ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool alampalka ehk 2015. aastal vähem kui 195 eurot ühe lapse kohta kuus. Sellest lähtuvalt peaks Teie lapsele makstav elatis olema siiski mõnevõrra suurem kui hetkel makstav ja alus kohtusse pöördumiseks on iseenesest olemas. Kui lapse isa väidab, et ta ei ole suuteline lapsele kehtivas miinimummääras elatist maksma, tuleb tal seda asjaolu kohtus ka tõendada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma saan elatise nõude vaidlustada, kui tegelikult on laps ju pool aega minuga?02.02.2015
Tere. Seadus ütleb, et kui sa ei ela alaealise lapsega koos, või kui sa ei võta osa lapse kasvatamisest, tuleb maksta elatist. Minu puhul kehtib see, et laps on pool ajast minu juures ja pool ajast on laps oma ema juures. Kui mulle elatis peale pannakse, siis see oleks just kui diskrimineerimine, kuna tegelikult ju on kulud pooleks, isegi suuremad minul (lapse isal) kuna ma igapäevaselt sõidutan last lasteaeda ja tagasi. Kas seda annaks vaidlustada, sest ma võtan ju osa lapse kasvatamisest?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui laps elab pool ajast Teie juures ja Te teete tema ülalpidamiseks vahetult kulutusi, võib asuda seisukohale, et täidate lapse suhtes oma ülalpidamiskohustust vahetult ja Teilt elatise väljamõistmine põhjendatud ei ole.
Kui lapse ema otsustab sellest hoolimata elatise nõudega kohtu poole pöörduda, on Teil võimalik esitada ülaltoodud põhjendustega vastuväide – sellisel juhul tuleb Teil ka tõendada, et laps elab võrdse osa ajast Teiega ja ajal, mil laps viibib Teie juures, teete tema ülalpidamiseks kulutusi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand