Õigus

lp. Pöörduja

Töölepingu seaduse § 52 kohaselt peab töötajale jääma mis tahes seitsmepäevase ajavahemiku jooksul iganädalast puhkeaega vähemalt 36 järjestikust tundi.
Kui tööandja teile seda ei võimalda, esitage talle kirjalik nõue. Kui see ka olukorda ei paranda, saate esitada kirjaliku vihje Tööinspektsioonile vihje@ti.ee.
Iganädalase puhkeaja võimaldamata jätmise eest on tööinspektoril õigus lisaks ettekirjutusele tööandja suhtes alustada väärteomenetlust ning kohaldada rahatrahvi (TLS § 115, § 127).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 6406000 (E-R 9.00 - 16.30).

Politseiteenistus on avalik teenistus ning olles teenistuses, on politseiametnik nö avalikkuse pildil. Ametnikule mittekohaset tegevusest tuleb igal juhul hoiduda, sõltumata sellest, kas patrullsõidukis on salvestusvahendid rakendatud või mitte. Näpuga ninas urgitsevat politseiametnikku ei vaataks ilmselt keegi hea pilguga. Samuti peab politseipatrull järgima töökorraldusega kindlaks määratud teekonda (piirkonda) ning mõistetavalt soovib juhtkond selgitust, kui patrull paiknes või liikus kohas või ajal, kus see ei olnud ette nähtud või selline vajadus ei tulenenud ametiülesannetest. Sama avaliku tegutsemise põhimõte õigustab ka salvestusvahendite kasutamist. Salvestusvahendite kasutamist ei pea käsitlema mitte niivõrd politseiametnike jälgimisvahenditena, vaid vahenditena, mille kasutamine aitab suurendada ka politsei tegevuse läbipaistvust üldiselt, politseiametnike enda turvalisust, samuti hõlbustada asjaolude tõendamist ja vaidluste lahendamist.

Tegemist ei ole varjatud e. lubamatu jälgimisega, kuna politseilise tegevuse salvestamine toimub patrulliliikmete teadmisel. Samuti on minu teada kaameratega salvestatud politseisõidukites infosildid salvestamise kohta kolmandate isikute tarbeks.

Samas tuleb aga säilitada tasakaal mõistlikkuse põhimõttega. Teadmata asjaolusid, mis on tinginud küsimuses märgitud erinevate ettekannete kirjutamise vajaduse, ei saa ma kommenteerida, kas neid ettekandeid nõudes on mõistlikkuse piir ületatud või mitte. Samas võib mõistlikkuse ja vajalikkuse põhimõttega vastuolus olla salongikaamera salvestiste massiline läbivaatamine, kuid objektiivne hinnang sõltub siiski sellest, mis on salvestiste massilise läbivaatamise tegelikuks põhjuseks.

Lõpuks on politseiametnike teenistuskohustused ära määratud teenistust reguleerivate õigus- ja haldusaktidega ning eelkõige tulenevad politseiametnike (sh juhtkonna) õigused ja kohustused selliste aktidega kehtestatud normidest ja korraldustest. Soovides saada ülevaadet, millised on erinevate ametnike õigused salvestiste vaatamisel ja millised on patrulltoimkonna õigused või kohustused salvestamise kohustuse täitmisel, tuleb ennast kurssi viia vastavasisuliste normidega ja nende pinnalt on juba võimalik seista ka enda õiguste eest.

Tere, korteriühistu ees kannab arvete õigeaegse tasumise eest vastutust korteriomanik, ning seda isegi siis, kui tal on üürnikuga kokkulepe, et korteriühistus arved tasub üürnik.
Antud juhul tuleks Teil selgitada korteriühistust välja oma korteri võlgnevus, see tasuda, ning püüda siis sama summa juba üürnikult üürilepingule tuginedes kätte saada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, maitse küsimus, kuid minu isiklik arvamus on, et kui olemas olevad postkastid on amortiseerunud ning uued postkastid on mõistliku hinnaga (soovitav on võtta on võrdlevad hinnapakkumised), siis piisab ka korteriühistu juhatuse otsusest. Tuginen korteriomandiseaduse paragrahv 15 lõikele 2 ja 5, ning sama seaduse paragrahv 21 lõige 1 punktile 2.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tulenevalt võlaõigusseaduse § 759 on leping sõlmitud reeglina, kui arsti aeg on kinni pandud või kui arst hakkab teenust osutama.
§ 773 keelab patsiendi kahjuks kokku leppida. Seega ei saa vastutust välistada. Küll aga on võimalik vastutuse ulatuse vähendamine. Seda aga juhul, kui tagajärg on saabunud patsiendi enda tegevuse tulemusel. Nt ei ole järgitud arsti poolt antud juhiseid. Kuna tervishoiuteenuse osutamise lepingu näol on tegemist käsunduslepinguga, siis vastutuse aluseks on hoolsuskohustuse täitmise analüüsimine ehk kas arst on käitunud nii nagu seda oleks teinud teine samas olukorras tegutsev arst. Oma kohustuste süülise rikkumise korral ei ole arsti vastutus välistatud.

Teavitamine peab olema igakülgne ja täielik. Tegemist on antud juhul normaaljuhuga, s.t patsient läheb etteplaanitud teenuse osutamisele.
Tulenevalt võlaõigusseaduse §-st 758 lg 1 peab arst teavitama patsienti tema tervisest, ravi käigust ja tulemustest.
Nõusolekut reguleerib võlaõigusseaduse § 766. Arst peab teavitama patsienti teenuse, ravitoimingu olemusest, vajalikkusest, tagajärgedest ja tavaliselt kaasneda võivatest ohtudest.
Teavitamine peab toimuma võimalikult varakult. Pärast teavitamist peab jääma patsiendile aega info analüüsiks, ta peab saama asjade üle rahulikult järele mõelda, et seejärel langetada otsus. Reeglina kehtib põhimõte, et patsiendi nõusolek ei ole kehtiv, kui teda teavitati enne operatsioonisaali minekut.
Ei ole täpselt paigas kuidas arst peab patsiendi teavitamise läbi viima, kuid vestlust ei saa asendada paberite andmisega. Abimaterjale võib küll anda, aga arst on see, kes peab lõppastmes veenduma, et patsienti oleks piisaval tasemel teavitatud.
Seega on oluline, et teavitamine oleks tehtud piisava ajavaruga ning see sisaldaks nii protseduuri olemust kui tüüpilisi kaasneda võivaid tagajärgi, komplikatsioone. Enne paberile allakirjutamist peab olema kaasnenud põhjalik teavitustöö.

Lp. Pöörduja

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseajal töösuhte lõppemine, tähtaja möödumine).

Siinjuures lisan, et töölepingu lõpetamine peab olema kirjalikult vormistatud viitega TLS § 86-le.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00 - 16.30).

Lp. Pöörduja

Üldkoosolekul tööaja arutamist saab vaadelda kui töö korraldusest tulevat toimingut, mille käigus arutatakse tööajaga seonduvaid probleeme. Kui selle käigus ei puudutata tööta isikuandmeid, ei ole selles midagi ebaseaduslikku.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E - R 9.00 - 16.30)

Lp. Pöörduja

Töölepingu seaduse § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd.

Nende tundide järgi tegemist ei saa tööandja nõuda peale arvestusperioodi lõppu. See tähendab et kui perioodiks on 1 kuu, siis loetakse töötunnid kokku kuu lõppedes ja siis selgub, kas on üle- või alatunnid. Kui aga tegemist on pikema arvestusperioodiga, näiteks neljakuulisega, siis arvestatakse tunde neljanda kuu lõpus.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 6406000 (E-R 9.00 - 16.30).

Sisuliselt on maksuhalduri tahtmine mõistetav – kui intressikulu saab mingis osas kaetud ettevõtlus- või üürituluga, siis pole riigil vaja seda täiendavalt hüvitada. TuMS § 25 lg 1 taoline rakendamine on siiski maksuhalduri omalooming - seadusandja on seadnud intressi mahaarvamise õiguse sõltuvusse üksnes kinnistu soetamise sihtotstarbest (eluase) ja eluaseme omandist ning rahandusminister on kehtestanud vastavalt ka tuludeklaratsiooni vormi (tabel 9.2). Intressi arvatakse proportsionaalselt maha ainult juhul, kui soetatavat kinnistut kavatsetakse hakata kasutama nii eluasemena kui ka muuks otstarbeks.