Õigus
Küsimus: Kas pean elatisraha edasi maksma, kui 18-aastaseks saav poeg õpib täiskasvanute keskkoolis?02.02.2015
Poeg saab veebruaris 18-aastaseks. Peale põhikooli lõpetamist läks ta õppima nn. kutsekooli. Nüüd ilmnes, et ta on selle pooleli jätnud ja asunud õppima täiskasvanute keskkoolis. Kas olen kohustatud talle elatisraha edasi maksma? Ta pole olnud kuigi õpihimuline, võib ju niimoodi taas järgmise kooli valida.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui hetkel veel 17-aastane laps õpib gümnaasiumis ja saab õpingute ajal täisealiseks, tuleb elatist maksta kuni õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteriühistu võib piirata parkimiskohtade kasutamist nii, et ligipääsu hoovi saavad üksnes need, kellel auto?01.02.2015
Tere,
Mõned päevad tagasi saatis korteriühistu esimees e-kirja teate hoovipultide ümberkodeerimisest. Hoov on kinnine, kohti on vähem, kui majas on elanike. Eelnevalt on korteriühistu andnud puldid igale korterile 1. Nüüd ilma auto dokumentideta pulti ei kodeeritud. Küsimuse peale, et kui mulle tuleb külaline autoga, siis kuidas ma teda hoovi saan lasta, tuli vastus.
"Palun tähelepanelikult lugeda 2007.a. üldkoosoleku poolt vastu võetud ja minu poolt eile ka meeldetuletusena meilile välja saadetud parkimiskorra esimest lauset:
„ ..... hoovides tohivad parkida korteriomanikele või nende pereliikmetele kuuluvad sõidukid. Parkimisõigus on kirjalikku parkimisluba omavatel A ja B kategooria sõidukitel.„
Ma loodan, et vastus oli ammendav. Kui me teeme oma hoovist avaliku tasuta parkla ehk igaüks võib hoovi lasta parkima, keda iganes soovib, siis on mõttekas kohe väravad eest ära võtta ja jättagi hoov lahti. Ma kahtlen, kas meie omanikena ikka enam sinna sisse ära mahume."
Minul on küsimus, kas selline asi saab olla võimalik, sest ma ei ole võlgnik, maksan maamaksu. Kuidas on nii, et osad isikud saavad sinna ja teised mitte. Vastus, et korteriühistu kontoris on üks pult, mida võib kasutada, siis kui ma öösel näiteks tulen ja soovin auto pealt maha laadida midagi, siis kuidas ma selle puldi öösel saan? Või nädalavahetusel?
Mõned päevad tagasi saatis korteriühistu esimees e-kirja teate hoovipultide ümberkodeerimisest. Hoov on kinnine, kohti on vähem, kui majas on elanike. Eelnevalt on korteriühistu andnud puldid igale korterile 1. Nüüd ilma auto dokumentideta pulti ei kodeeritud. Küsimuse peale, et kui mulle tuleb külaline autoga, siis kuidas ma teda hoovi saan lasta, tuli vastus.
"Palun tähelepanelikult lugeda 2007.a. üldkoosoleku poolt vastu võetud ja minu poolt eile ka meeldetuletusena meilile välja saadetud parkimiskorra esimest lauset:
„ ..... hoovides tohivad parkida korteriomanikele või nende pereliikmetele kuuluvad sõidukid. Parkimisõigus on kirjalikku parkimisluba omavatel A ja B kategooria sõidukitel.„
Ma loodan, et vastus oli ammendav. Kui me teeme oma hoovist avaliku tasuta parkla ehk igaüks võib hoovi lasta parkima, keda iganes soovib, siis on mõttekas kohe väravad eest ära võtta ja jättagi hoov lahti. Ma kahtlen, kas meie omanikena ikka enam sinna sisse ära mahume."
Minul on küsimus, kas selline asi saab olla võimalik, sest ma ei ole võlgnik, maksan maamaksu. Kuidas on nii, et osad isikud saavad sinna ja teised mitte. Vastus, et korteriühistu kontoris on üks pult, mida võib kasutada, siis kui ma öösel näiteks tulen ja soovin auto pealt maha laadida midagi, siis kuidas ma selle puldi öösel saan? Või nädalavahetusel?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Mis puutub parkla pultide jagamisse ainult nendele korteriomanikele, kellel on auto, siis ei näe ma siin probleemi juhul, kui kõigile korteriomanikele on tagatud võimalus saada mõistliku etteteatamisega tõkkepuu pult enda valdusesse, ning mõistlikult vaadates ei pea see olema tagatud ööpäevaringselt.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas kohtutäitur võib minult koos korteri ostuga nõuda ka eelmise omaniku hüpoteekide tasumist?31.01.2015
Soovin osta enampakkumiselt korteri, mis on eelmisest omanikust kahe hüpoteegiga koormatud. Kas kohtutäitur võib minult koos korteri ostuga nõuda ka hüpoteekide tasumist?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
korteriomandi müügil täitemenetluses ei kustu hüpoteek automaatselt omaniku vahetusega vaid selleks on vaja hüpoteegipidaja nõusolekut.
Juhul, kui kohtutäitur ei ole hüpoteegipidajaga hüpoteegi kustutamise osas kokkulepet saavutanud, siis lähevad hüpoteegiga seotud kohustused uuele korteriomanikule üle. Viimasega seoses tuleb samas arvestada, et hüpoteegi näol on tegu aksessoorse õigusega, mis lahtiseletatult tähendab seda, et kinnistusraamatust nähtuv hüpoteegi suurus ei võrdu kohustuse tegeliku suurusega. Seetõttu ei oma hüpoteegiga koormatud korteri väärtuse hindamisel tähtsust hüpoteegi suurus vaid lähtuda tuleb hüpoteegiga tagatud kohustuse suurust, millest on hüpoteegipidaja kohustatud kohtutäiturit informeerima.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas jagada hääli loodavas korteriühistus, kui neljast korteriomandist kaks on eri omanikega ja kaks abieluvarana ühisomandis?30.01.2015
Kuidas jagada hääli plaanitavas korteriühistus, kui kortermajas on neli korteriomandit, millest kaks on eri omanike valduses ja kaks abieluvarana ühisomandis? Hetkel majas korteriühistut ei ole, kokkulepped fikseeritakse koosoleku protokollina. Korterite suurused enam-vähem vōrdsed.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriühistu asutamise korral saate häälte arvestamise korra põhikirjas ise kokku leppida. Võimalikud variandid on juba eelkirjeldatud korteriomandiseaduse järgne regulatsioon, häälte jagunemine vastavalt korterite arvule või vastavalt kaasomandi eseme suuruseke (korteri ruutmeetritele).
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Millist osaühingu vara saab kohtutäitur realiseerida, kui eraisikust osaniku võlgu nõuab kohtutäitur?30.01.2015
Olen ettevõtte asutaja, osanik ja juhatuse liige. See on teada, et panga arvete kallale kohtutäitur minna ei tohi. Täitemenetluse seadustik TMS § 125 võimaldab võlgnikule kuuluva osa osaühingus arestida ning avalikul enampakkumisel müüa. Kõige arusaamatum on, kas siis arestitakse lisaks 2500 € asutamise summale ka kogu osaühingule kuuluv vara - autod, kinnisvara jms, seatakse varale keelumärge ja realiseeritakse oksjonil?
Kas üldse on mõistlik sellises olukorras ettevõtlusega tegelema hakata, kui kohtutäitur võlgnikule kuuluva osaühingu või selle osa esimesel võimalusel arestib?
Kas üldse on mõistlik sellises olukorras ettevõtlusega tegelema hakata, kui kohtutäitur võlgnikule kuuluva osaühingu või selle osa esimesel võimalusel arestib?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Täitemenetluse seadustiku § 125 kohaselt on võimalik arestida võlgnikule kuuluva osaühingu osa ning pöörata sissenõue osa vastu ehk müüa Teile kuuluv osa avalikul enampakkumisel. Kuna võlgnikuks on eraisik, mitte juriidiline isik ehk osaühing, siis kohtutäitur juriidilise isiku vara arestida ei saa (autod, kinnisvara jm).
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas kaasata abikaasa osaühingu osanikuks, kui hetkel olen ainuosanik?30.01.2015
Tere!
Olen hetkel osaühingu ainuosanik. Nüüd oleks soov vormistada 50% osaühingust abikaasa nimele. Kuidas oleks antud juhul kõige mõistlikum toimida? Kas vormistada müügitehing või kinkimine? Müük oleks peresiseselt raha tõstmine ühest rahakotist teise.
Olen hetkel osaühingu ainuosanik. Nüüd oleks soov vormistada 50% osaühingust abikaasa nimele. Kuidas oleks antud juhul kõige mõistlikum toimida? Kas vormistada müügitehing või kinkimine? Müük oleks peresiseselt raha tõstmine ühest rahakotist teise.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Osaühingut on võimalik võõrandada nii müügilepingu kui ka kinkelepingu teel. Vastava variandi üle saate Te ise otsustada. Tuleb aga silmas pidada, et nii kinke puhul kui ka müümisel alla turuväärtuse võib tekkida maksurisk, seega on soovituslik osaühingu osa müüa siiski turuhinnaga.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas saab osaühingu juhatus ennast tagasi kutsuda?30.01.2015
Tere!
Kuidas saab osaühingu juhatus ennast tagasi kutsuda? Ma ei leidnud äriseadustikust vastavat paragrahvi. Kuidas hetkel peaks tagasikutsumine toimuma.
Kuidas saab osaühingu juhatus ennast tagasi kutsuda? Ma ei leidnud äriseadustikust vastavat paragrahvi. Kuidas hetkel peaks tagasikutsumine toimuma.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Lisaks võib juhatuse liige ise sõltumata põhjusest juhatusest tagasi astuda, esitades selle kohta avalduse enda määranud organile.
Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisel kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut (lg 7).
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas võin sõidukit edasi kasutada peale käsutuskeelu lisamist kohtutäituri poolt?30.01.2015
Tervist. Kuna seoses kolimisega linnast maale, pole mu rahaline seis just kõige parem. Otsisin tööd pikalt ning ei jõudnud maksta kõiki makseid. Asi jõudis kohtutäiturini ning ta pani mu autole käsutamiskeelu. Küsimus seisneb selles, et kas tohin autot edasi kasutada, või konfiskeerib selle mult politsei, kui teel sõitmas näeb? Nimelt leidsin nüüd töökoha, kuid seoses kehvade bussiühendustega maapiirkonnas olen sunnitud antud autoga tööl käima ja ei tahaks jääda töötuks sellepärast.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas töövõimetuspensionärile makstakse koondamisel puhkusekompensatsiooni ka 7 lisapuhkusepäeva eest?30.01.2015
Tere!
Olen kätte saanud koondamisteate, milles kirjas, et saan nii koondamisrahad, kui ka puhkuse kompentsatsiooni. Seoses töövõimetuspensioniga on ette nähtud seitsmepäevane puhkus aasta jooksul. Kas selle puhkuse kompentsatsioon on ka ette nähtud ja kes selle kompentseerib?
Või on kasulikum see puhkus enne töölt lahkumist välja võtta?
Olen kätte saanud koondamisteate, milles kirjas, et saan nii koondamisrahad, kui ka puhkuse kompentsatsiooni. Seoses töövõimetuspensioniga on ette nähtud seitsmepäevane puhkus aasta jooksul. Kas selle puhkuse kompentsatsioon on ka ette nähtud ja kes selle kompentseerib?
Või on kasulikum see puhkus enne töölt lahkumist välja võtta?
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) paragrahvi 71 järgi tuleb kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus töösuhte lõppedes rahas hüvitada. Töösuhte kestuse ajal ei ole puhkuse rahas või muudes hüvedes hüvitamine lubatud (TLS § 70 lõige 3).
TLS § 57 kohaselt on töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saava töötaja iga-aastane põhipuhkus 35 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Seega ei ole töövõimetuspensionärile ette nähtud lisapuhkust 7 kalendripäeva, vaid tema põhipuhkus on 35 kalendripäeva. Tööandja hüvitab töösuhte lõppedes töövõimetuspensioni saajale kasutamata ja aegumata põhipuhkuse lähtudes 35 kalendripäevast.
TLS § 66 lõike 1 kohaselt hüvitatakse riigieelarvest puhkusetasu töövõimetuspensionäri ja alaealise põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületav osa ehk 7 kalendripäeva. Puhkusetasu maksab esmalt välja tööandja, kellele vastavasisulise avalduse edastamisel hüvitab tasud Sotsiaalkindlustusamet. Riik hüvitab ainult konkreetselt puhatud päevade eest makstud tasu. TLS §-st 71 ei tulene kohustust hüvitada riigieelarvest töövõimetuspensionäri ja alaealise kasutamata puhkust töölepingu lõppemisel.
Seega puhkuse kasutamisel on tööandjal õigus puhkusetasu hüvitamisele riigieelarvest, kuid töölepingu lõppemisel riigil hüvitamise kohustust ei ole.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui palju peab maksma elatisraha, kui on kolm last ja elatusmiinimum on 390 eurot?30.01.2015
Kui palju peab maksma elatisraha, kui on kolm last ja elatusmiinimum on 390 eurot?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisraha ühele lapsele ei tohiks olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära – 2015. aastal on alampalk 390 eurot, seega ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui 195 eurot kuus, kolmele lapsele seega vähem kui 585 eurot kuus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand